Obsah (4)

§ 28§ 7§ 92§ 93

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 01. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-90 Haldusasi U.P kaebus Tallinna Kes

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

2. detsembri 2008 kirjaga nr 9-13/177, mille üheks adressaadiks oli ka U.P, teatas Tallinna Kesklinna Valitsus, et
3. veebruaril 2009 algusega kl 15.00 toimub Tallinna Kesklinna Valitsuse I korruse saalis oksjon, mille esemeks on kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse (KaasES) kohaselt enampakkumise teel erastamisele kuuluvad mõttelised osad xxxxxxxxx tn. xx asuvas elamus. 1 KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. U.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt xxxxxxxxx tn. xx mõtteliste osade enampakkumise väljakuulutamise seadusevastaseks tunnistamist. Kaebuse esitaja leiab, et enampakkumise korraldamine oleks tulnud vormistada haldusakti, mitte kirjaga. Lisaks sellele leiab kaebuse esitaja, et enampakkumise väljakuulutamine on õigusvastane, kuna enampakkumine kuulutati välja, mil Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses oli U.P avaldus Eesti Vabariigi vastu, mis käsitles tema õiguste piiramist enampakkumise aluseks olnud kohtuotsuste vaidlustamisel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Tallinna Kesklinna Valitsus leiab, et U.P kaebus on põhjendamatu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja hinnangul ei saa kaebuse esitaja poolt Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise fakt takistada enampakkumise läbiviimist, kuna esiteks ei ole teada, kas Euroopa Inimõiguste Kohus kaebuse sootuks menetlusse võtab, teiseks ei saaks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest tuleneda mingeid vahetuid kohustusi vastustajale. Lisaks märgib vastustaja, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinedes on Eesti Vabariik teinud reservatsiooni konventsiooni lisaprotokolli 1 artikli 1 suhtes, deklareerides, et nimetatud artikkel ei laiene omandireformi seadustele.
6. Vastustaja leiab ka, et tal puudub kaalutlusõigus erastamistoimingutega viivitamiseks ning viitab Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr. 3-3-1-53-02 punktile 9, leides et igasugune seadusest otseselt mittetulenevate takistuste seadmine on erastada soovivate isikute õiguste oluline rikkumine.
7. Vastustaja on seisukohal, et enampakkumise korraldamine haldusaktita ei muuda enampakkumise teadet tühiseks ega õigusvastaseks, kuivõrd õigusaktidest ei tulene haldusakti andmise kohustust ning KaasES § 5 lg 2 kohustab üksnes isikuid elamu osa ostmise õigusest teatama. Samuti leiab vastustaja, et enampakkumise väljakuulutamise otsus ei ole sisulises mõttes haldusakt, vaid menetlustoiming. Samas märgib vastustaja, et vaidlustatud kiri sisaldab piisaval määral õiguslikke ja faktilisi aluseid ja vastab seega sisuliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 jj nõuetele.
8. Viimaks selgitab vastustaja, et
9. veebruaril 2009 planeeritud enampakkumist tegelikult ei toimunud.
11. augustil 2008 kohtule esitatud täiendatud seisukohas toob vastustaja välja, et Tallinna Linnavalitsus rahuldas
12. juuli 2009 korralduse nr 1200-k punktis 2 U.P taotluse ning otsustas anda kaebajale koos abikaasaga viieks aastaks üürile eluruumi aadressil Tallinnas xxxxxx tn xx/xxx, tingimusel, et U.P ja tema abikaasa vabastavad nende poolt seni kasutatud eluruumi aadressil xxxxxx tn xxx. Samuti toob vastustaja välja, et U.Pt on esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele
13. juunil 2009 avalduse erastamise õigusest loobumiseks, olles ühtlasi võtnud kohustuse esitada kaebusest loobumise avaldus haldusasjas nr 3-09-
15. Viimaks teatab vastustaja, et xxxxxxxxx xx elamu erastamine KaasES § 5 lg 4 kohaselt viidi Tallinna Kesklinna Valitsuses läbi
16. mail 2009, kusjuures kaebuse esitaja osales isiklikult enampakkumisel, kuid ei teinud ühtegi pakkumist ning enampakkumise tulemusena sõlmiti ostumüügilepingud V.V ja U.A-ga. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et U.P kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kaebuse esitajal puudub 2 põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Isegi kui eeldada, et kaebuse esitajal võis kaebuse esitamise ajal vastav põhjendatud huvi olla, on see vastustaja poolt esitatud tõendite valguses käesolevaks ajaks ära langenud.
18. Kuigi kaebuse esitaja ei väljendanud kaebuses, milles seisneb tema põhjendatud huvi enampakkumise teate õigusvastasuse tuvastamiseks, võttis kohus kaebuse menetlusse, asudes
19. veebruari 2009 määruses seisukohale, et kaebusest ja sellele lisatud materjalidest ning sama vaidlusesemega seotud varasematest kohtumenetlustest teata olevatest asjaoludest tulenevalt võib selleks põhjendatud huviks kaebuse esitaja soov tagada tulevikus võimalus xxxxxxxx xx asuva eluruumi erastamiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule kaebust täpsustada, ei ole kaebuse esitaja seda teinud. Seetõttu lähtub kohus edaspidi just eelpool esitatud põhjendatud huvi määratlusest.
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg 1 teise lause kohaselt on haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega õigus kohtu poole pöörduda isikul, kellel on selleks põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huvi saab kontrollida lähtudes kahest peamisest aspektist. Esiteks peab isikul olema vaidlustatava haldusakti või toiminguga mingisugune isiklik puutumus ning teiseks peab haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine andma isikule mingisuguse õigusliku kasu. Selliseks õiguslikuks kasuks saab üldjuhul olla õiguslik eelis isiku subjektiivsete õiguste edaspidisel kaitsmisel. Isiku põhjendatud huviks

§ 7

lg 1 mõistes ei saa olla lihtne huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses veenduda.

1. Ainsaks kaebuse esitaja põhjendatud huviks, mis kaebusest nähtub, on kaebuse esitaja soov vältida enampakkumise läbiviimist ning tagada seeläbi endale tulevikus xxxxxxxxxx xx asuva eluruumi erastamise õigus. Vastustaja on kohtule esitanud tõendi (tl. 66), mille kohaselt on U.P loobunud Tallinnas xxxxxxxxx xx-x asuva eluruumi erastamisest nii kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kui ka eluruumide erastamise seaduse alusel. Samuti on vastustaja väitnud, et enampakkumist, mille kutse kaebuse esitaja vaidlustas, tegelikult ei toimunud, küll on aga vaidlusalused elamu mõttelised osad erastatud
2. mail 2009 toimunud enampakkumisel, kus kaebuse esitaja osales, ent ei esitanud pakkumist isegi mitte alghinnaga. Selle enampakkumise läbiviimist või enampakkumise tulemust kaebuse esitaja teadaolevalt vaidlustanud ei ole. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kaebuse esitaja ei saa enam olla xxxxxxxx xx asuva elamu mõttelise osa erastamise õigustatud subjektiks ning seega ei saa tal olla ka eelpoolkirjeldatud põhjendatud huvi käesolevas asjas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi puudumine on aluseks halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel ning seetõttu ei asu kohus analüüsima kaebuses esitatud muid väiteid. 13.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on tehtud otsus kaebuse esitaja kahjuks.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõuseti ning kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 3