KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-53617 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2009 T

§ 65lg.1 3

§ 66

lg.1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Samas on maakohus eksinud hageja nõude õiguslikul kvalifitseerimisel ja sellega seoses jätnud hagejale selgitamata pooltevahelise õigussuhte olemuse ning õiguse oma nõude alust muuta. Vaidlusalune laenuleping on sõlmitud tähtajalisena, mille kohaselt kohustusid laenusaajad laenu 337 000 kr. laenuandjale tagastama (koos intressidega) igakuiste maksetena 8370 kr. kuus alates 07.04.2007 kuni 07.03.2011. Vaidlust ei ole, et kuni 07.07.2008 (kaasa arvatud) laenulepingut täideti ja 07.03.2008 maksed lakkasid, ehk siis laenusaajad jätsid oma laenulepingujärgsed kohustused täitmata. Hageja nõuab viimasena märgitud kuupäevast kuni 07.03.2011 maksmisele kuuluva laenu põhiosa tasumist (pooles ulatuses) kostjalt kui solidaarvõlgnikult, s.o. 131 802 kr. Selline nõue ei kvalifitseeru lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise, vaid laenulepingu täitmise nõudena, s.o. kohaldamisele ei kuulu

§ 127

, vaid

§-de 82 lg.1 ja 7 ning 108 lg.1 sätted ja laenulepingu tingimused. Laenulepingu tingimuste kohaselt kohustusid laenusaajad tasuma makseid (mis sisaldas nii põhisosa kui ka intressimakset, graafiku alusel iga kuu 7.-daks kuupäevaks, kuni 07.03.

1. Hagi esitati 12.08.2008 ja selleks ajaks ei olnud muutunud sissenõutavaks maksed (sealhulgas laenu põhiosa maksed) alates 07.09.2008, kohtuotsuse tegemise kuupäeva arvestades aga maksed alates 07.04.
2. Seetõttu oli esitatud hagi täielik rahuldamine ebaõige. Hageja ei ole ka nõudnud TsMS § 369 kaudu sissenõutavaks mittemuutunud põhiosa maksete väljamõistmist ühekuiste maksetena kuni 07.03.2011.

§ 399

lg.1 pp.2 ja 3 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamises on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osas tagastamisega või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Hageja kirjalikku teadet kostjale 28. maist 2008, milles hageja nõuab 2008.a. aprilli ja maikuude maksetest 50% kohest tasumist, hoiatusega pöörduda vastasel korral kohtu poole võla ja viiviste väljanõudmiseks, ei saa hinnata laenulepingu kehtiva ülesütlemisena, sest see on saadetud ja hagi on esitatud ainult ühe laenusaaja vastu.

§ 195

lg.3 kohaselt kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. Antud juhul esineb laenusaajatena kaks isikut ja puuduvad andmed, et leping oleks üles öeldud mõlema laenusaaja suhtes. Seetõttu ei saa kolleegium haginõuete rahuldamist põhjendada sätetega, mis annavad alust tagastamata laenuosa tagasi nõuda pärast laenulepingu kehtivat ülesütlemist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema hagejale ettepaneku oma nõuet ja selle alust selgitada, pidades silmas kolleegium osundatud sätteid ja asjaolusid, samuti selgitada, et hageja võib laenulepingu üles öelda (kuid ei ole selleks kohustatud, kui ta soovib, et laenuleping jätkuvalt kehtib) ka kohtumenetluse käigus sellekohase tahteavalduse 4