Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 AS-s Swedbank, märkides viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik maakohtus Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis neljale lapsele (igale lapsele 2653,50 krooni) alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni hageja kasuks ning menetluskulud. Kostja 28.05.2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi ajast ja kohast teadlik. Kostja mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ja välja mõista elatis kolmele lapsele (igale lapsele 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks). Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Menetluskulud Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. Lukiina Vismann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.