← Eesti

2-08-22042/52

Obsah (8)§ 402§ 76§ 101§ 108§ 145§ 149§ 113§ 162

2-08-22042 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-22042 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi BIGPANK AS hagi V.M. ja A.P.i va

) § 396 lg 1 kohaselt, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ning vastavalt

§ 402

, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt

§ 76lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lähtuvalt

§ 101

lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt

§ 108lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4

(8)2-08-22042 Kohus leiab, et kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingust nr 0700138/47kt tulenevad kohustused: põhivõlgnevus summas 45 300 krooni ja intress summas 6080,87 krooni. Viivise osas võtab kohus seisukoha allpool peale kostja II vastu esitatud nõude lahendamist. Solidaarne vastutus Hageja ja kostja II sõlmisid 14. märtsil 2007 käenduslepingu (t.l.-57), millega kostja II võttis omale kohustuse vastutada kõigi hageja ja kostja I vahelisest lepingust nr 0700138/47kt tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja kostja II kõigi hageja ja kostja I vahelisest lepingust nr 0700138/47kt ning võimalikest hageja ja kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest käenduslepingus toodud ulatuses. Kostja II vastutuse maksimaalseks määraks rahalises vääringus oli 201 348 krooni.

§ 145

lg 1 ja lg 2 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna kostja I ei ole hagejale tarbijakrediidilepingust nr 0700138/47kt tulenevaid kohustusi täitnud, vastutab kostja II nende nõuete täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Nõue kostja II vastu Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku 73 778,88 krooni, millest 45 300 krooni moodustab põhivõlg, intress 6080,87 krooni ja viivis 22 398,01 krooni ning alates 11. maist 2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis määras 25,06% tagastamata põhivõla summalt aastas. Vastavalt

§ 149

lg 1, käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja II tunnistas hagi (t.l.-217) põhinõude 45 300 krooni ja sissenõutavaks muutunud intresside 6080,87 krooni osas. Kohus leiab, et kostjalt II tuleb solidaarselt kostjaga I hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingust nr 0700138/47kt tulenevad kohustused: põhivõlgnevus summas 45 300 krooni ja intress summas 6080,87 krooni. Viivis Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis summas 22 398,01 krooni ning alates 11. maist 2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis määras 25,06% tagastamata põhivõla summalt aastas. Kostja I viivise osas vastuväiteid ei esitanud. 5

(8)2-08-22042 Kostja II esitas kohtule taotluse intressi- ja viivise määra vähendamiseks. Kostja II väitel on tal raske majanduslik olukord, ta on invaliid, ta peab ülal alaealist tütart ning tal on ka kohustused teise panga ja telekommunikatsioonifirma ees. Kostja II leiab, et hagejaga kokku lepitud viiviste määr on liigkasuvõtlik. Kostja majanduslikku seisundit arvestades palub kostja II kohtul vähendada viiviste summat. Kohus ei nõustu kostja II vastuväitega.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning vastavalt

§ 113

lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 113

lg 8 kohaselt, viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule ning vastavalt

§ 162

lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vaidluse all ei ole, et kostja I oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine määras 25,06% tagastamata põhivõla summalt aastas. Hageja poolt esitatud viiviste arvestuse kohaselt (t.l.-209) moodustab viivis perioodi

  1. juuli 2008 kuni
  2. mai 2009 eest 22 398,01 krooni. Viivist on arvestatud lepingus kokku lepitud määras (25,06% võlgnetavalt summalt aastas). Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  3. juuni 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 jõudnud järeldusele, et „Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus TsMS järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg.“. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  4. oktoobri 2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02 asunud seisukohale, et „… kahe aasta kohta laenuintressi 72%-line kokkulepe ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust.“. Kohus leiab, et kostja II ei ole tõendanud tarbijakrediidi lepingus kokku lepitud viivise määra liigkasuvõtlikkust. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Lepinguga oli kokku lepitud 25,06 % viivisemäär aastas ja hageja on arvestanud viivist krediidilepingu põhisummalt tasumisega viivitatud aja eest alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on kostjaid ka teavitanud lepingu ülesütlemisest ning kostjad olid teadlikud lepingu sisust ja lepingu mittetäitmise tagajärgedest. Kostja II majanduslik olukord ei saa olla viivise vähendamise aluseks, kuna kostja II ei ole tõendanud, et viivis oleks ebamõistlikult suur, eelkõige ei ole tõendatud, et hageja ei ole raha 6

(8)2-08-22042 maksmise kohustusega viivitamisest kahju saanud, ning seega tuleb kostja II taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata. Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 25,06% tagastamata põhivõla summalt aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis summas 22 398,01 krooni ning alates
  1. maist 2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis määras 25,06% tagastamata põhivõla summalt aastas. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt hageja kasuks kokku 73 778,88 krooni, millest 45 300 krooni moodustab põhivõlg, intress 6080,87 krooni ja viivis 22 398,01 krooni ning alates
  2. maist 2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis määras 25,06% tagastamata põhivõla summalt aastas. Hageja tõendi - viivise arvestus (t.l.-37) – jätab kohus tähelepanuta, sest hageja esitas viiviste osas täiendava viivise arvestuse (t.l.-209). Kostja tõendid, mis iseloomustasid kostja majanduslikku seisundit - abielutunnistus (t.l.-85), sünnitunnistus (t.l.-86), passi koopia (t.l.-87), pensionitunnistus (t.l.-88) ja pangakonto väljavõte (t.l.-89-106) – jätab kohus tähelepanuta, kuna kohus leidis, et käesolevas asjas ei saa kostja II majanduslik olukord olla viivise vähendamise aluseks ning seega puudub vajadus hinnata kostja II majanduslikku seisundit. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus summas 50 000 krooni ning lisanduvad kõrvalkulud. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hagihind on seega määratud põhivõlgnevuse suurusega, s.o 50 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 7
(8)2-08-22042 Vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. /---/. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda solidaarselt. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viru Maakohtu
  1. veebruari 2009 kohtumäärusega määrati kostjale II riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulutused osaliselt 50% ulatuses osamaksetena. Viru Maakohtu
  2. juuni 2009 kohtumääruse kohaselt moodustasid riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 4460,40 krooni, millest 50% moodustab 2230,20 krooni. Vastavalt Viru Maakohtu
  3. veebruari 2009 kohtumäärusele tuleb kostjat II kohustada tasuma riigi õigusabi tasu ja kulud 9 kuu jooksul igakuuliselt võrdsetes osades alates kohtulahendi jõustumisest järgnevast kuust kuni õigusabi tasu ja kulude täieliku tasumiseni summas 2230,20 krooni (kuumakse 247,80 krooni). Evi Kool Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.