← Eesti

3-08-2012/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2009 Tallinn Haldusasja number 3-08-2012

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 5 lg 6 p 2 kohaselt ei tohi tööstusettevõtte poolt tekitatud müra tasemed olemasoleval III kategooria elualal ületada järgmisi piirtasemeid: päevasel ajal LpA,eq,T 65 dB, öisel ajal LpA,eq,T 50 dB. 3-08-2012 Tallinn-Väike depoo mürakaardi alusel 12.05.2008 koostatud protokoll nr 6/4-6-1/015 kinnitas, et diiselrongide mootorite soojendamisel ületab leviv müratase lähihoonete välisfassaadidel sotsiaalministri 04.03.

§ 5lg 6 p-s 2 toodud olemasolevatele III kategooria aladele kehtestatud tööstusettevõtete müra hinnatud piirtasemeid Lp

A,eq,T sõltuvalt soojendamise režiimist ja aadressist kuni 11 dB võrra. Müratasemed ületavad normi aadressidel Auru tn 1, 1b, 2 ja 2a, Suitsu tn 2a ja 2c, Leete tn 4, 4a, 6, 6a, 8, 10, 10a, 12, 12a ja

  1. Aadressidel Leete tn 2, 2a, 14 ja 16 jäävad müratasemed normi piiridesse. Ettekirjutuse punktiga 1 kohustati AS-i Ühinenud Depood rahvatervise seaduse (RTS) § 16 lg 1 p-st 3 lähtudes välja töötama ja rakendama Tallinn-Väike depoo territooriumil meetmeid, mis viivad müratasemed depoo kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil (fassaadidest 2 m kaugusel) vastavusse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemega; punktiga 2 kohustati aktsiaseltsi teavitama tervisekaitsetalitust rakendatud müravastastest meetmetest ja efektiivsusest, tuginedes kontrollmõõtmiste tulemuste protokollile. Täitmise tähtaeg oli 15.11.
  2. Ettekirjutuses hoiatati, et selle täitmata jätmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 5000 krooni.
  3. AS Ühinenud Depood esitas ettekirjutuse tühistamiseks vaide. Vaides leiti, et ettekirjutus on vastuoluline ja ebaproportsionaalselt koormav ning seda pole võimalik täita. Aktsiaselts on hiljemalt 11.11.2008 kohustatud välja töötama meetmed, mis viivad mürataseme vastavusse määruse nr 42 nõuetega, hindama nende kooskõla ja tagama vastavuse raudteealastest õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete ja piirangutega, rakendama meetmeid Tallinn-Väike depoo kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil, teostama nende efektiivsuse tuvastamiseks kontrollmõõtmisi ja koostama protokolli ning teavitama tervisekaitsetalitust kasutuselevõetud abinõudest ja kontrollmõõtmiste tulemustest. Diiselmootorite soojendamine toimub välistemperatuuril kuni -10o C. Ettekirjutuses määratud tähtaeg ei võimalda arvestada reaalsete ilmastikuoludega, s.t kui välisõhu temperatuur ei lange selleks ajaks vajaliku tasemeni, pole võimalik teostada adekvaatseid kontrollmõõtmisi, hinnata rakendatud meetmete efektiivsust ja täita muid ettekirjutuse nõudeid. Ettekirjutuse aluseks olnud järeldusi ei tehtud reaalseid tehiolusid arvestades. Rongide ja vedurite diiselmootorite soojendamise müra leidmiseks reaalseid mõõdistamisi ei korraldatud, selle asemel kasutati sarnastele rongitüüpidele kindlaksmääratud väärtusi.
  4. Tervisekaitseinspektsiooni 11.09.2008 vaideotsusega nr 1-13.6/4-1 jäeti vaie rahuldamata. Ettekirjutusega ei ole pandud aktsiaseltsile kohustusi, mille täitmine on objektiivselt võimatu. Müra normi piiresse alandamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks antud tähtaeg pole liiga lühike, ka pole aktsiaselts taotlenud tähtaja pikendamist. Ettekirjutuse aluseks olnud järeldused tehti tehiolusid arvestades. Mürauuringute teostamiseks aadressil Xxxxx xx xxx kasutati arvutitarkvara CadnaA Datakustik GmbH. Arvutusmudeli koostamisel kasutati aktsiaseltsi esitatud Tallinn-Väike diiselrongide ja -vedurite depoo tehnoloogilise režiimi kirjeldust, Tallinna depoo piirdeaia plaani ning Tallinna planeeringute registri internetileheküljelt ja Maa-ameti kaardirakendustest saadud infot. Diiselrongide ja vedurite diiselmootorite soojendamise müra arvutamisel olid lähteandmeteks füüsikalabori poolt 1/1 oktaavribades mõõdetud DRIA 225/3 ja DRIBJ-3711 vedurite tekitatavad helivõimsuse tasemed depoo territooriumil. Müra arvutused teostati, kasutades keskkonnamüra direktiivis 2002/49/EÜ tunnustatud standardit ISO 9613-2: „Acoustics - Abatement of sound propagation outdoors, Part 2:General method of calculation“.
  5. AS Ühinenud Depood kaebuses paluti tühistada Tallinna tervisekaitsetalituse 13.08.2008 ettekirjutus nr 1-13.2/
  6. 2

(7)3-08-2012 Lisaks vaides toodud seisukohtadele leiti, et ettekirjutuses viidatud määruse nr 42 § 5 lg 6 p 2 ei saa olla RTS § 16 lg 1 p-s 3 toodud meetmete rakendamise aluseks. Haldusaktis ei märgitud selle andmise õiguslikku alust, mistõttu ettekirjutus ei vasta vorminõuetele ja on õigusvastane. 12.05.2008 protokollist ei nähtu, millisel välistemperatuuril müra mõõtmised teostati ja kas mõõdistamised üldse toimusid. Mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks tuleb mõõta erinevatel aegadel ja tingimustel, ühekordne mõõtmine pole üldjuhul olukorda piisavalt kirjeldav. Müra mõõtmine ja hindamine toimub määruse nr 42 § 10 lg-tes 4-12 sätestatud standardite alusel. Protokollist ei nähtu, milliseid standardeid kasutati ja kas need on müra mõõtmiseks sobivad. Vastustaja ei võimaldanud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist esitada oma arvamust ja vastuväiteid vastustaja toimingute kohta, rikkudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1. Vastustaja poolt valitud meetmed on kaebajale liiga kulukad. Diiselrongide soojendamine toimub alles siis, kui välisõhu temperatuur on -10o või madalam. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli 01.01.2007 - 09.10.2008 selliseid päevi 12. Mürakaitseobjekti projekteerimise ja ehitamise kulud on tunduvalt suuremad kui Xxxxx xx xxx elaniku väidetavad vaimsed kannatused. 5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ettekirjutuse õiguslik alus on RTS § 16 lg 1 p 3. Jääb arusaamatuks, miks ei saa RTS-i alusel antud määrus nr 42 olla ettekirjutuse aluseks. Sotsiaalministri 04.03.

  1. ptk alusel kasutati mürauuringuteks mürakaardistamist. Hinnangu andmine müratasemete mõõtmise teel vaadeldaval territooriumil polnud võimalik mitmetel põhjustel, s.h: 1) Tallinn-Väike diiselrongide ja vedurite depoos talveperioodil toimuv diiselrongide mootorite soojendamise protsess on sõltuvuses ilmastikutingimustest ja seetõttu varieeruv; 2) müra on põhjustatud paljude müraallikate poolt, mille toimeaeg, asukoht ja müraparameetrid on suuresti varieeruvad; 3) mürataseme hinnang mõõtmise teel kujuneks väga kulukaks, kuna müra tuleks mõõta pidevalt ja pika perioodi jooksul. Kuna vedurite soojendamise kestus sõltub välistemperatuurist, teostati arvutused kahe variandi jaoks: diiselrongide mootorite soojendamine välistemperatuuril kuni -10° C ja diiselrongide mootorite soojendamine välistemperatuuril -10° C kuni -20° C. Müra arvutustulemusi hinnati lähtudes määruses nr 42 toodud kriteeriumidest III kategooria olemasoleva ala jaoks. Arvutustulemused näitasid, et müratasemed Xxxxx xx xxx välisterritooriumil ületasid piirtasemeid öisel ajal
  2. variandi puhul 1,5 dB võrra ja
  3. variandi puhul 4,3 dB võrra. Kasutatud müramudel võimaldab arvutada ka müra vähendamise meetmete efektiivsust. Kaebaja ei teinud uusi mõõtmisi ega põhjendanud, miks keskkonnamüra direktiivis 2002/49/EÜ tunnustatud standardit ISO 9613-2: „Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ kasutades on akrediteeritud Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori füüsikalabori tulemust võimatu arvestada ettekirjutuse alusena. Kaebaja esitas vastustajale vedurite andmed, mille alusel müratase arvutati. EMHI andmetel oli Tallinna välisõhu keskmine temperatuur 2007-2008 talveperioodil alla -10° C ainult 04.01 ja 05.01.
  4. I. Kangro kaebuse menetlemise käigus oli kaebaja esindaja menetlusosalisena kutsutud tervisekaitsetalitusse 21.08.2008 kella 11.00-ks kutsega ja kohal viibis kaebaja juhatuse liige Gunnar Zirk. Sellega anti esindajale võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited, samuti tutvustati müra mõõtmise protokolli ja selgitati selle sisu. Et kaebaja oli välja kutsutud ja viibis kohapeal, tõendab ettekirjutuse peale antud kinnitus selle kättesaamise kohta 21.08.
  5. Oma arvamuse sai kaebaja esitada ka vaidemenetluses. Kaebaja pole asunud kohaldatavate meetmete plaani koostama. Kaebaja peab lahenduseks viivitamatut mürakaitseobjekti ehitamist või uue veeremi soetamist, mis kumbki ei tulene ettekirjutusest. Arvestades müra normitaseme ületamise suurust võib leida odavamaid ja ratsionaalsemaid meetmeid. Kaebaja pole soovinud meetmete arutelu müraekspertidega ega ettekirjutuse tähtaja pikendamist, vaid üksnes ettekirjutuse kui tülika tervisekaitsenõude tühistamist. 3

(7)3-08-2012
  1. Kolmas isik I. Kangro palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta elab Xxxxx xx xxx ja on alates 06.12.2006 korduvalt pöördunud tervisekaitseinspektsiooni poole müra vähendamise taotlustega. Ronge käivitatakse hommikuti kell 5.00-7.00 tema maja taga, mistõttu ta on sunnitud hommikuti tõusma enne kella 6.
  2. Tallinna linna avaliku korra eeskirja p 4.1 keelab tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid ja p 4.7 keelab häirida öörahu (kella 23.00 kuni 07.00). Kaebaja käitumise tõttu jäävad kolmanda isiku öötunnid 5-6 tunni piiresse. Peale lõunat on kolmas isik töö juures apaatne ega ole võimeline enam tööd tegema. Peale tööpäeva kell 18-19 koju jõudes peab ta kella 23-ni kuulama töötava mootoriga seisvate rongide müra ja siis uuesti kella 4-5-st, mõnikord koguni kella 3-st alates. Peale selle käib nädalavahetustel depoos lisaks mürale pidev rongidega manööverdamine koos aktiivse signaali andmisega. Põhiseaduse § 19 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kaebaja ei põhjendanud väidet, et mürakaitseobjekti projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud kulutused on tunduvalt suuremad, kui Xxxxx xx xxx elaniku vaimsed kannatused. Kui ettekirjutuse täitmine võib põhjustada kaebajale ebamõistlikku kahju ja vähendada konkurentsivõimet, ei käsi keegi tal tegeleda sellise äriga, mis seab ohtu teiste inimeste tervise.
  3. Tallinna Halduskohtu 05.12.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) RTS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Tervisekaitse riiklikku järelevalvet RTS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle, samuti terviseohutuse üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused, mille ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele (RTS § 15). Järelevalveametnikul on õigus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist (RTS § 16 lg 1 p 3); 2) RTS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid (RTS § 1 lg 2). HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja kutsus kaebaja tutvuma müraprotokolliga ja andma selgitusi alles peale ettekirjutuse andmist, millega rikkus HMS § 40 lg-t 1, kuid see iseenesest ei saa põhjustada ettekirjutuse tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega ei vii ainuüksi menetlus- või vormiviga sisult õige haldusakti tühistamiseni. Kaebaja võis esitada oma seisukohad ettekirjutuse kohta vaidemenetluses, mida ta ka tegi. Vaidlustatud ettekirjutus on sisult õige; 3) Ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. Alusetu on kaebaja etteheide, et haldusakti andmise õiguslikuks aluseks ei saa olla määruse nr 42 § 5 lg 6 p
  4. Osundatud sättes on kehtestatud tööstusettevõtete välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel ja ettekirjutus ongi tehtud põhjusel, et kaebaja depoos tekitatav müra ületab lubatud normtaset. Tähtsust pole asjaolul, et määruses nr 42 pole märgitud müra tugevuse arvutamisel kasutatud standardit ISO 9613-2: „Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“. Standard, mis võimaldab arvutada müra tugevust ilma füüsilises keskkonnas reaalseid mõõtmisi teostamata, on kirjas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis nr 2002/49/EÜ (keskkonnamüra direktiiv), mis on Eestile Euroopa Liidu liikmesriigina täitmiseks kohustuslik. Nimetatud standardi, aga ka vajaliku arvutitarkvara kasutamine on 4
(7)3-08-2012 märgitud Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsika labori 12.05.2008 müraprognoosi protokollis, mis oli ettekirjutuse koostamise aluseks ja millele ettekirjutuses ka viidati; 4) Alusetu on ka väide, et mürakaitseobjekti projekteerimise ja ehitamise kulud on kaebajale liiga koormavad. Ettekirjutuses ei kohustatud kaebajat püstitama palju aega ja raha nõudvaid rajatisi, vaid kohustati rakendama meetmeid, mis viivad müranivoo normtasemeni. Vastustaja arvates on võimalik leida odavamaid ja ratsionaalsemaid meetmeid kui kaebaja pakutud mürakaitseobjekti ehitamine või uue veeremi soetamine. Kuna kaebaja pole ettekirjutuse täitmisele asunud ega oma ka reaalset ettekujutust, mil viisil see peaks toimuma, on paljasõnaline ka tema väide, et ettekirjutuse täitmiseks antud aeg 3 kuud on liiga lühike. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. AS Ühinenud Depood apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada, rahuldada uue otsusega kaebus ja jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Põhjendused: 1) Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. Kohus ei hinnanud kaebaja väidet, et müra mõõtmise usaldusväärsuse tagamiseks peab mõõtmisi teostama arvestades erinevaid tingimusi ja võttes arvesse maksimaalselt kõiki asjaolusid. Ühel päeval teostatud müra mõõtmine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu direktiivi 2002/49/EÜ põhimõttega, sest mürataseme hindamisel tuleb arvestada aasta mürataset. Aastaringse mürataseme mõõtmisi on otstarbekam teha keskkonnamüra kaardistamise teel. Direktiivi 2002/49/EÜ järgi koostatakse välisõhu strateegilised mürakaardid, arvestades müra välisterritooriumil. Tallinna Linnavalitsus on kavandanud meetmeid müra vähendamiseks ja esitanud need Tervisekaitseinspektsioonile, kust need tagastati täienduste tegemiseks. TallinnVäike Depoo, kus toimub kaebaja majandustegevus, asub tööstuspiirkonnas, kus lisaks kaebajale põhjustavad tootmisprotsessist tulenevalt müra ka teised. Tallinna Linnavalitsus ei ole ette valmistanud ühist mürakaarti, mistõttu pole kindlaks tehtud Tallinn-Väike Depoo ja seda ümbritseval territooriumil asuvaid kõiki müraallikaid ja eelkõige lennukite põhjustatud müra. Vastavalt füüsika labori protokollile olid diiselrongide ja vedurite diiselmootorite soojendamise müra arvutamisel lähteandmeteks labori poolt 1/1 aktaavribades mõõdetud DR1A 225/3 ja DRIBJ -3711 vedurite tekitatavad helirõhutasemed. Üksnes antud lähteandmed ei ole piisavad ja täielikud müra arvestamisel. Protokollis, mis oli ettekirjutusega määratud meetmete rakendamise aluseks, puuduvad objektiivsed asjaolud. Kaebaja arvates omab asjas tähtsust, et määruses nr 42 pole märgitud müra tugevuse arvutamisel kasutatud standardit. Sotsiaalministri 04.03.

§ 10

lg 10 järgi mõõdetakse tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud müra vastavalt standardi ISO1996-2 nõuetele. Müra ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud müratasemete energeetilise summeerimise teel. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt 5 kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal. Tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate helirõhutaset mõõdetakse vastavuses Põhjamaade mõõtemeetodile: Nordtest method – NT ACOU 080 Industrial Plants: Noise Emission, 1991. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori füüsika labor on müra mõõdistamisel rikkunud määruse nr 42 §-s 10 sätestatud nõudeid. Labori järeldused ei saa olla täielikud ja usaldusväärsed, kuna müra mõõtmisel kasutatud standard ja meetod ei vasta määruse nr 42 nõuetele. 2) Kohus ei analüüsinud põhjalikult kaebaja väidet, et vastustaja ei ole ettekirjutuses märkinud haldusakti andmise õiguslikku alust. See asjaolu omab tähtsust haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Määrust nr 42 ei saa käsitleda ettekirjutuse andmise alusena. Määrusega kehtestati müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse § 5 lg 6 p 2 ei ole rahvatervise seaduse § 16 lg 1 p-s 3 toodud vastustaja meetmete rakendamise aluseks. Vastustaja ei viidanud õigusaktile ega normile, mida kaebaja rikkus. Ka kohus ei tuvastanud, kas ja milline 5

(7)3-08-2012 õigusnorm sätestab, et müra peab vastama kehtestatud nõuetele ning kust tuleneb vastutus nõuete rikkumise eest. 3) Müra vähendamise meetmed on kaebajat liiga koormavad ja toovad talle kaasa ebamõistlikult suured kulud.
  1. Tervisekaitseinspektsiooni vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jäi halduskohtule antud selgituste juurde ja täpsustas mõõtmise metoodilise kasutamise osa. Vedurid ei kuulu tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate hulka, seetõttu ei ole asjakohane kasutada nende helirõhutasemete määramiseks Põhjamaade mõõtemeetodit: Nordtest method – NT ACOU 080 Industrial Plants: Noise Emmission,
  2. Vedurite DR1A 225/3 ja DRIBJ-3711 müravõimsuste arvutamiseks kasutati müra mõõtmiste 25.11.1999 protokollis nr 13-60/189 toodud eelpool nimetatud vedurite mõõtmiste andmeid. Nimetatud mõõtmiste andmete kasutamine oli eelnevalt suuliselt kokku lepitud ja kooskõlastatud Ühinenud Depoo AS juhataja Gunnar Zirgiga (Zirk). Samuti kooskõlastati müraprognoosi 12.05.2008 protokolli nr 6/4-6-1/015 aluseks olnud vedurite asukohad, soojendamise ja muud mürataset mõjutavad tehnoloogilised režiimid depooga.
  3. aastal teostatud mõõtmise mõõtepunktide valik ei ole vastuolus uue raudteeveeremi tekitatud müra mõõtmise EVS ISO 3095:2005 metoodikaga. Seda metoodikat kasutatakse, et saada võrreldavaid ja korratavaid mõõtetulemusi raudteeveeremi mõõtmiseks ja nende alusel vedurite müravõimsuste arvutamiseks. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsikalabor on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuses, talle on väljastatud registreerimisluba nr 128L järgmistes valdkondades: mõõtmised tööja elukeskkonnas müra, heliisolatsioon, helivõimsus, vibratsioon, valgustustihedus, elektrivälja tugevus, elektromagnetvälja võimsustihedus, magnetväli. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsikalabori (http://www.eak.ee/index.php?pageCus=akr&id=128) mõõtmistulemused on teostatud akrediteeritud meetoditega. Kaebaja müra mõõtetulemuste ja meetodite vaidlustamine on tõendamata ja paljasõnaline.
  4. Kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kaebaja tegevuspiirkond ei ole mitte üksnes tööstuspiirkond, vaid on ka elupiirkond, kus peab olema tagatud õigus tervise kaitsele ja häirimatule elule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Kohus on kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, mille kohaselt ei olnud lähteandmed mürataseme hindamiseks piisavad ja erinevates tingimustes mürataseme mõõtmata jätmise tõttu ei saa järeldused olla usaldusväärsed. Käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus tehti kaebajale seetõttu, et tema territooriumil toimuvast diiselrongide mootorite soojendamisest tekitatud müratase lähihoonete välisfassaadidel ületas sotsiaalministri 04.03.

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 5 lg 6 p-s 2 toodud olemasolevatele III kategooria aladele kehtestatud välismüraallikate müra lubatud piirtasemeid 6

(7)3-08-2012 LpA,eq,T sõltuvalt soojendamise režiimist ja aadressist kuni 11 dB võrra. Kuna kaebaja välismüraallika valdajana on kohustatud tagama, et lähihoonete välisfassaadidel ei ületaks müratase eelnimetatud määruses ette nähtud ekvivalentset mürataset (päevasel ajal LpA,eq,T 65 dB, öisel ajal LpA,eq,T 50 dB) aasta ringselt seitse päeva nädalas, siis ei olnud vajalik mürataseme mõõtmine erinevates tingimustes, nagu ka aasta mürataseme arvestamine. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kaebaja territooriumi ümbritsevatel territooriumitel asub teisi müraallikaid ja kas ka nemad ületavad lubatud müra piirtasemeid, sest see ei mõjuta kaebaja kohustusi. 13. Kaebaja viide sotsiaalministri 04.03.

§ 10

lg 10 nõuetele ei ole asjakohane, sest vedurid ei kuulu tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate hulka. Asjakohane säte on sama määruse § 10 lg 8, mille kohaselt rongiliikluse müra mõõtmisel ja hindamisel järgitakse standardite ISO1996-2 ja ISO 3095.2:1975, Railway applications – Acoustics – Measurement of noise emitted by railbound vehicles nõudeid. Kuni nimetatud standardite uute versioonide kehtestamiseni mõõdetakse rongiliikluse müra vastavuses Põhjamaade mõõtemeetodile: Nordtest Method – NT ACOU 098 Railway Traffic: Noise,

  2. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsikalabori 12.05.2008 koostatud müraprognoosi protokollis nr 6/-6-1/015 (tl 12-19) on toodud vaadeldava maa-ala iseloomustus, Tallinn-Väike depoo ja jaama tehnoloogilise režiimi kirjeldused, kasutatud metoodika kirjeldused (sh viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25.06.2002 direktiivis 2002/49/EÜ tunnustatud standardile ISO 9613-2: „Acoustics - Abatement of sound propagation outdoors, Part 2:General method of calculation“, müra taseme arvutamisel kasutatud parameetrid, sisestatud lähteandmed, müraprognoosi tulemused ja järeldus mürataseme kohta Xxxxx xx xxx välisterritooriumil. Protokollile on lisatud mürakaardid vaadeldud maa-ala müratasemete kohta. Kaebaja väited ei anna alust kahelda müraprognoosi protokolli tulemuste usaldusväärsuses.
  3. Kaebaja etteheide ettekirjutuses selle andmise õigusliku aluse puudumise kohta on alusetu. Kaevatav ettekirjutus on tehtud rahvatervise seaduse § 16 lg 1 p-st 3 lähtudes ja see on ettekirjutuses sõnaselgelt välja toodud. Samuti nähtub ettekirjutusest üheselt mõistetavalt, et kaebajale heidetakse ette seda, et ta ei ole taganud ettekirjutuses toodud aadressidel asuvatel lähihoonete välisfassaadidel sotsiaalministri 04.03.

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 5 lg 6 p-s 2 toodud olemasolevatele III kategooria aladele kehtestatud välismüraallikate müra lubatud piirtasemeid. 16. Müra vähendamise meetmed on jäetud kaebaja enda otsustada ja kaebajal on võimalik valida mõistlikke kulutusi nõudvaid meetmeid, tagamaks lähihoonete välisfassaadidel mürataseme vastavus sotsiaalministri 04.03.

§ 5lg 6 p-s 2 ette nähtud nõuetele.

17. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Viive Ligi Ruth Virkus Lilianne Aasma 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.