) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 11.07.2008 agendilepingu punktis 6.7. kokku leppinud viivisemääras 0,07 % päevas.
lg1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma selle eest tasu.
lg 1 järgi käendaja käenduslepinguga kohustub vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Hageja on agendilepingust tulenevad oma kohustused täitnud ning võimaldanud kostjal kasutada tanklateenuseid rahvusvaheliste tanklate ketis I, kuid kostja 1 on jätnud kasutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja 1 on lepingulisi kohustusi rikkunud ja võlgnevus ning viivised tuleb kostjalt 1 ja tema kohustuste täitmist käendanud kostjalt 2
MS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu kokku 17 500 krooni: 12 500 krooni riigilõivu hagimenetluses ja 5000 krooni õigusabikuludena. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 3 2-08-80025 Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja õigusabikulude suurus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmääraga, mis tsiviilasja hinna kuni 200 000 krooni puhul on 70 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 112 851,76 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 5000 krooni vajalikud ja põhjendatud ning kohus mõistab need kostjatelt hageja kasuks välja. Samuti on põhjendatud hagi esitamisel tasutud riigilõivu 12 500 krooni kostjatelt hageja kasuks väljamõistmine. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.