2 ja § 95 lg 1 ja lg 2 ning § 115 lg 1, lg 3 ja lg 4. sätetest. Maksuotsuses on leitud, et OÜ Plasmet on deklareerinud tasumisele kuuluvad summad valel maksustamisperioodil ning tasunud maksuhalduri pangakontole käibemaksu -ja tulumaksusummad , kuid arvestamata ja tasumata on maksusummalt intress, mistõttu esitab maksuhaldur intressinõude summas 491.952.- (käibemaksu osas 152.239.- krooni ja tulumaksu osas 339.713.- krooni). OÜ Plasmet on esitanud vaide maksuotsusele , Maksu ja Tolliameti 15.08.2008 vaideotsusega nr. 6-1/147-1 jäeti vaie rahuldamata. Kaebuse esitaja on leidnud, et KrMS § 202 lg 1 (oportuniteedi) rakendamise eelduseks on asjaolu, et kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Vastavalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele on kohustatud OÜ Plasmet hüvitama tekitatud kahju ehk tasuma tsiviilhagis näidatud summa. Kaebaja märgib, et on olnud teadlik sellest, et tsiviilhagis esitatud summad on lõplikud ja tasus selle korraga vahetult enne oportuniteedis määratud tähtaega. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on ka selle perioodi eest, mis määrati kahjude hüvitamiseks, määratud intressid. Kaebaja on seisukohal, et oportuniteet on kriminaalmenetluse lõpetamise alus, mille puhul ei tuvastata mingeid asjaolusid, ei mõisteta kedagi süüdi ega toimu kohtulikku üldmenetlust. Oportuniteedi kohaldamine tähendab seda, et on saavutatud kokkulepe ning kaebaja on valinud riski enda süüditunnistamiseks ning tasus nõutud summad. Kui OÜ Plasmet oleks teadnud, et MTA soovib täiendavalt intresse 491.952.krooni ulatuses , ei oleks kaebaja oportuniteedi kasuks otsustanud ning asja oleks saanud lahendada üldmenetluse korras. Kaebaja on märkinud, et otsuse nõustuda kriminaalasja lõpetamisega oportuniteedi kokkuleppega on kaebaja langetanud praktilistel kaalutlustel. OÜ Plasmet on nõustunud hüvitama kahjud, kuid pole võtnud endale lisakohustusi. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei ole pandud kohustust asuda tagantjärele mistahes deklaratsioone muutma, on sätestatud vaid kohustus tasuda kindel summa konkreetseks päevaks, mida OÜ Plasmet ka tegi. Seega on kaebaja seisukohal, et täiendavalt määratud intressisumma on õigusvastane ja vastuolus esialgse kokkuleppega. Kaebaja taotleb maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist ning menetluskuludena välja mõista kaebaja poolt kantud riigilõiv. Vastustajate seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et
1 kohaselt tuleneb maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) ning sama sätte p. 5 kohaselt on maksukohustuslase kohustus tasuda intress (kõrvalkohustus). Tulemevalt
lg 3 kohaselt on sätestatud, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama sätte lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude. Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduril on kaalutlusõigus otsustamaks, kas esitada koos maksukohustuse täitmise nõudega kohe ka kõrvalkohustuse täitmise nõue või teha seda hiljem.
1 kohaselt lõpeb intresside arvestamise ja tasumise kohustus intressi tasumisega. Vastustaja on rõhutanud, et oportuniteedi kohaldamine ja kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas ei välista isiku süüd. Oportuniteedi eesmärk on anda õiguskaitseorganitele suurem vabadus otsustada, kas õiguskorda on rikutud sel määral, et tingimata on vaja kurjategijat karistada. Sõlmides kokkuleppe, on kaebaja võtnud omaks süü, et ta esitas tahtlikult ajavahemikul 2004.a. detsember kuni november 2005 maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaks 370.009.- krooni ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 765.985.- krooni , kokku 1.135.994.- krooni. Maksuhalduril on õigus otsustada, kas esitada koos maksukohustusega kohe kõrvalkohustuse täitmise nõue või teha seda hiljem. Kohtu seisukohad: Maksuotsus on haldusakt, millega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsus tehakse siis, kui maksukohustuslane ei ole esitanud maksudeklaratsiooni või kui deklareeritud summad osutuvad kontrollimise tulemusena ebaõigeks. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse (
) § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse ning maksuotsusest peab nähtuma kuidas on tasumisele määratud maksusumma määratud. Antud asjas on 22.02.2007 Lõuna Ringkonnaprokuratuur välja andnud kriminaalmenetluse (kriminaalasjas nr. 06930000162) lõpetamise määruse, mille kohaselt on OÜ Plasmet juhatuse liige Janek Padar ja OÜ Plasmet nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p. 2 ettenähtud kohustust tasuda riigituludesse teatud kindel rahasumma ja OÜ Plasmet on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p. 1 ettenähtud kohustuse – hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 6 kuu jooksul. Kriminaalasjas on menetlus Janek Padari ja OÜ Plasmet suhtes lõpetatud. OÜ Plasmet kohustus tasuma Eesti Vabariigi poolt Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse kaudu esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud käibemaks summas 370.009.- krooni perioodi detsember 2004.a. kuni november 2005.a. eest ning tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud tulumaksusumma kr. 765.985.- krooni sama perioodi eest. 31.07.2007 tasus OÜ Plasmet tekitatud kahju – käibemaksu ja tulumaksu summad ning deklareeris need
Maksuintressil on teatud määral kahju hüvitamise funktsioon ning samuti mõjutusvahendi funktsioon. Intressi maksmise kohustus võib tekkida maksukohustuslasel (
).Maksukohustuslasel tekib maksukohustus siis, kui ta viivitab maksu tasumisega . Maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivitatud aja eest, sõltumata sellest kas võla sissenõudmiseks on antud haldusakte või tehtud meeldetuletust. Intressi sissenõudmiseks esitab maksuhaldur võlgnikule intressinõude (
Intressinõue võib olla iseseisev haldusakt , kui selles määratakse ainult intresse, kuid intressinõudeks loetakse ka seda osa maksuotsusest, milles on arvutatud intressimäär. Seega on maksuhalduril õigus otsustada, kas nõuda intress sisse koos maksusummaga või teha seda eraldi. Tulenevalt
22.02.2007 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt on Janek Padar ja OÜ Plasmet ennast süüdi tunnistanud KarS § 386 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.