Asjaolud
kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
’ lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus ei ole andnud hagejale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskulud: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250,00 kr 2 riigilõiv hagiavalduse koostamise eest 3 000,00 kr kohtutäituritasu 420,00 kr. Kokku tasutud riigilõiv summas 3 670,00 Eesti krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse kui mõni esitatud taotlus on jäänud lahendamata.
lg 2 kohaselt võib täiendava otsuse tegemise avalduse esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul.
lg 4 kohaselt võib täiendava otsuse teha kirjalikus menetluses, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud tagaseljaotsusega, palun täiendav otsus teha kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§-dest 174’ lg 3, 177 lg 2 ja 448 sätestatust, palub hageja: välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 3 670,00 Eesti krooni; välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (3 670,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud hageja taotlusega, leiab, et esitatud taotlus tuleb rahuldada.
lg 1 p 1-3 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui: 1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata; 2) hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema; 3) kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist;
lg 2 kohaselt täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Hagiavalduses on hageja esitanud muu hulgas alljärgnevad nõuded: 1) jätta kõik menetluskulud kostja kanda 2) välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 3250 krooni 3) välja mõista Marek Püssa’lt Swedbank Liisibng AS kasuks viivis menetluskuludelt (3250 krooni alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsusega kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus ei ole kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulusid, näidates ära menetluskulude rahalise suuruse ega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viivist menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hageja aga mõlemad nimetatud nõuded hagiavalduses esitas, siis on kohus jätnud 3 lahendamata kaks hageja nõuet, mida tulnuks kohtuotsusega teha. Seega esineb
Hageja on palunud kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3250 krooni. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 3250 krooni, millest 250 krooni esitati maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 3000 krooni hagiavalduse esitamisel. Lisaks riigilõivule on kohtumenetluse kestel lisandunud menetluskuluna kohtutäituri tasu summas 420 krooni.
Asja läbivaatamise kulud on kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Käesolevas tsiviilasjas toimetati kostjale hagiavaldus koos kostja kirjaliku vastuse nõudega kätte kohtutäituri vahendusel /tl 38/. Kohtutäituri tasu tasus hageja 21.08.2009.a /tl 32-34/. Kohtule on esitatud 10.09.2009a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus /tl 39/ summas 420 krooni. Seega olid kohtul tagaseljaotsuse tegemisel ajal teada hageja menetluskulude suurus kokku summas 3670 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud menetluskulud summas 3670 krooni on põhjendatud ja tulevad kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb täiendada Pärnu Maakohtu 09.10.2009a. tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 209-31321 menetluskulude väljamõistmise osas. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 3670 krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.