← Eesti

2-09-48093/3

Obsah (5)§ 256§76§113§ 397§101

Tsiviilasi nr.2-09-48093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2009.a.; Valga Kohtumaja Ts

§-dele 76 lg1 , 82 lg 1, 100; 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1; 256, 397. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 24.09.2009.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 15-17), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja nõudel tagaseljaotsusega rahuldada. 2

(4)Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 25.09.2009.a. (tl 18). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 256

kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja nõude sisse nõudma. Asja materjalidega /tl5, 8-9/ on tõendatud, et kostjaga on sõlmitud 07.04.2006.a. ostetud kaupade eest tasumiseks järelmaksegraafik /tl.5/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid.

§76

ja § 82 lg 2 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt 07.04.2006.a. sõlmitud järelmaksugraafikule kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa OÜ-le X. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja oma kohustusi ei täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa tasumist.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 3

(4)Vastavalt järelmaksugraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 0,089% päevas, kokku summas 435,89 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma intressi tasumist kostjalt.

§101

lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist, intresside ja viivise tasumist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 5 233,29 krooni, millest põhivõlgnevus 2 399,20 krooni, intressid 435,89 krooni ja viivis 2 398,20 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni ja õigusabikulud 2 500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Aare Kaldma kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.