3-09-2211/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2211 Haldusasi Menetlusosalised Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus J.G väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (esindaja Marika Kasak) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – J.G (sünd. xx.xx.xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 09.10.
2. a Resolutsioon
3. Rahuldada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus.
4. Anda luba J.G paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. detsembrini 2009 /HKMS § 29, VSS § 23 lg 1 /. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471 lg-d 2 ja 3/. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
6. 07.10.2009 kell 14.30 peeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) Põhja Regionaalosakonna Tallinna migratsioonibüroo ametnike poolt kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv Aserbaidžaani kodanik J.G (sünd xx.xx.xxxx). Samal päeval koostati J.G-le KMA poolt illegaali arvestuskaart ning alustati väärteomenetlust välismaalaste seaduse (VMS) § 51 alusel ja koostati üldmenetluse käigus väärteoprotokoll VMS §16 6 rikkumise eest, samuti tema väljasaatmise otsus nr
7. Isik keeldus ülekuulamisprotokolli koostamisel ütluste andmisest ja kõigi isiku suhtes koostatud dokumentide allkirjastamisest.
8. Isiku Eestisse saabumise aega viisaregistri ja piiriületuse andmetest ei nähtu. J.G sõnul saabus ta Eesti Vabariiki
9. aastal seoses sõprade poolt pakutud tööga müüa turul puuvilju.
10. 01.09.2004 algatas KMA Põhja regionaalosakonna Sõle büroo vanemspetsialist Veera Koel Z.G suhtes väärteomenetluse VMS § 166 alusel ja koostas isikule illegaali arvestuskaardi. Isikusamasus tuvastati Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 13.08.2004 välja antud isiku tuvastamise määruse alusel.
11. 07.09.2004 esitas isik Z.A p. G (sünd xx.xx.xxxx) nime ja dokumente (sünnitunnistus ja sõjaväepilet) kasutades KMA`le sooviavalduse elamisloa taotlemiseks siseriiklikult, mis rahuldati ning isiku taotlus võeti menetlusse 10.09.2004 numbriga
12. Oma selgitustes palus isik anda talle elamisluba välislepingu alusel kui püsivalt Eestis elavale isikule. Sugulaste ankeedil märgib isik vaid elukaaslase M.S (ik xxxxxxxxxxx), teisi sugulasi isik ei märgi. Isikusamasus tuvastati Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 13.08.2004 isiku tuvastamise määruse alusel. Z.G väitel on tema kodakondsus määratlemata.
13. 06.07.2005 keeldus KMA isikule tähtajalise elamisloa ning välismaalaste passi väljastamisest VMS § 12 lg 4 p 1 ja § 12 lg 9 p 1 ning isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 27 lg 1 alusel. KMA on 06.07.2005 otsuses leidnud, et Z.G poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et isik on pikaajaline sisserändaja. KMA-le teadaolevalt ei ole Z.G enne 07.09.2004 esitatud elamisloa taotlust varem elamisluba taotlenud ega omanud. Eestisse saabumise aja tõendamiseks esitas isik KMAle tööandjate tõendid, millega soovis tõendada oma Eestis elamist /töötamist alates 1990 aastast. Esitatud tõendite kontrollimiseks tehtud järelepärimiste käigus selgus, et esitatud tõendid ei ole vastavuses Ettevõtteregistri andmetega, mis andis aluse kahelda esitatud tõendite õigsuses. Eeltoodust lähtuvalt oli KMA seisukohal, et Z.G on tähtajalise elamisloa taotlemisel esitanud valeandmeid. Samuti on Tallinna Halduskohus 09.10.2006 otsuses seadnud kahtluse alla Z.G poolt KMA-le esitatud tõendite õigsuse ning kohus on märkinud, et Z.G ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda vastupidises.
14. Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2008 otsuse alusel uuendas KMA Z.G taotluse menetlust 18.04.2008 kirjaga 15.3-09/
15. Tallinna Ringkonnakohus oli oma otsuses seisukohal, et KMA-1 tuleb Z.G elamisloa taotlus uuesti läbi vaadata, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Vajaduse korral soovitas Tallinna Ringkonnakohus kontrollida muuhulgas, kas kaebaja ja tema elukaaslase vahel on tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus ning hinnata kaebaja perekonnaellu sekkumise proportsionaalsust.
16. 05.08.2008 edastas KMA päringu Interpolile kontrollimaks Z.G karistatust, sissekirjutusi ja sidemeid Aserbaidžaanis ning võimalikku kuulumist Aserbaidžaani kodakondsusesse. 15.08.2008 Interpoli vastusest selgus, et Aserbaidžaani Khizi rajooni politseijaoskonda kutsuti välja Khizi rajoonis Tikhi külas koos oma perega elav Z.G (A poeg), s. 03.01.1960 Tahlõ külas, Apšeronski rajoon, Aserbaidžaan., kes andis ülekuulamise käigus ütlusi, et tema vend J.G (A. poeg) varjab end pikemat aega Tallinna linnas Eestis sünnitunnistusega nr I-IE 568944, välja antud Z.G (sünd. xx.xx.xxxx, A. poeg) nimele.
17. 05.09.2008 edastas KMA päringu Interpolile täpsustamaks J.G sünniaega ja kohta, karistatust, sissekirjutusi ja sidemeid Aserbaidžaanis ning võimalikku kuulumist Aserbaidžaani kodakondsusesse. 15.01.2009 tegi KMA Interpolile korduspäringu. 05.03.2009 teavitas Interpol KMA’d päringu edastamisest. 12.05.2009 Interpoli vastusest selgus, et J.G on sündinud 12.11.1956 Aserbaidžaanis, Absheroni maakonnas, omab kehtivat sissekirjutust Sumgaiti linnas aadressil
18. mikrorajoon, maja 44 korter 19 ning talle on väljastatud 15.10.1986 Nõukogude Liidu pass. J.G karistatuse kohta andmed puuduvad. 2
19. 01.07.2009 edastas KMA päringu Interpolile täpsustamaks J.G võimalikku Aserbaidžaani kodakondsusesse kuulumist. 29.07.2009 Interpoli vastuses teavitati KMA’d päringu edastamisest Aserbaidžaani pädevale ametiasutusele. 09.09.2009 vastas KAPO KMA’le, et J.G on Aserbaidžaani kodanik vastavalt Aserbaidžaani kodakondsusseadusele. 02.10.2009 edastas KMA isikule kirja, milles teatati, et KMA keeldub Z.G-le tähtajalise elamisloa andmisest, kuna isik on esitanud valeandmeid oma isikuandmete kohta.
20. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et J.G väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, esitas KMA 08.10.2009 Tallinna halduskohtule taotluse, milles palub vastavalt VSS § 23 lg-le 1 paigutada J.G väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. KMA, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et J.G paigutamine väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks. Väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole isiku karistamine, vaid haldussunni vahend, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine. KMA ei pea vajalikuks kohaldada täiendavaid järelevalvemeetmeid.
21. Kohus võttis 08.10.2009 määrusega KMA taotluse menetlusse ja määras selle lahendamiseks läbiviidava kohtuistungi aja.
22. Kohtuistungil jäi KMA oma kirjaliku taotluse juurde, midagi uut täiendavalt lisada ei olnud. J.G kinnitas, et ta mõistab oma olukorda, kuid ta vaidleb taotluse rahuldamisele vastu, esitades kohtule ka vastava kirjaliku avalduse. Isiku sõnul on ta oodanud pikalt oma Eestis viibimise legaliseerimist ja ta meelitati KMA-sse 07.10.2009 valelikult: öeldi, et tema huvides, aga tegelikult võeti ta kinni. Isik kinnitab, et ta on aus inimene ja ei kao kuskile, ta on valmis käima end iga päev registreerimas, kui teda ei pandaks vaid väljasaatmiskeskusesse. Sinna paigutamise tõttu ei saa ta kätte oma eri aadressidel asuvaid asju, saamatajäänud palka Nõmme turul tehtud restaureerimistöö eest ega talle KMA-st saadetud ametlikku kirja. Väljasaatmiskeskuses ei saa ta süü talle harjunud toitu, end raseerida, tualetis käia, joosta 10 km, samuti ei talu ta seal suitsetamist. Venna nime kasutamise osas märkis isik, et nad on vennaga verevennad ja viimase nimi on ka tema nimi ja vastupidi. Neil on kõik ühine ja ta on valmis venna eest surema. Ta on valmis paluma Eestis varjupaika, sest Aserbaidžaani ta tagasi minna ei soovi – seal ei ole tal kedagi ega kuskil elada. KMA esindaja M. Kasak leidis avaldusele vastuseks, et kui isik ei ole siiani oma dokumente korda ajanud, siis ei tee ta seda väljaspool väljasaatmiskeskust ka nüüd. Väljasaatmiskeskuses võimaldatakse talle abi dokumentide vormistamisel, kohtumine Aserbaidžaani esindajaga ning isiku võib konvoeerida sealt ka oma asjade kokkukorjamisele. KOHTU PÕHJENDUSED
23. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et KMA taotlus J.G väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 3, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24. Asja materjalidest nähtuvalt Aserbaidžaani kodanik J.G saabus Eestisse ebaseaduslikult, kuna vastupidist (oma väidetavalt seadusliku saabumise aega ega alust) ei ole isik suutnud tõendada. 3 Isikul puuduvad VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele vastavalt seadusele ja 07.10.2009 KMA tehtud väljasaatmise otsusele. Ta on
25. a nii isiku tuvastamisel kui ka tähtajalise elamisloa taotlemisel esitanud KMA-le valeandmeid, kasutades oma venna Z.A p. G (sünd xx.xx.xxxx) nime ja dokumente. Samuti on ta vale nime all vaidlustanud talle elamisloa andmisest keeldumist kohtumenetluses ning isegi käesolevas menetluses esitas ta avalduse vend Z. nime all, kuigi kinnitas ise kohtule, et tegelikult on ta J. (hääldusega D.). Seega neil asjaoludel isik on teadlik või vähemalt peab olema täielikult teadlik nii oma ebaseaduslikust viibimisest Eestis kui ka oma kohustusest Eestist lahkuda. Isiku soov siin jätkuvalt elada ja kodumaale mitte tagasi pöörduda ei ole määrav.
26. Vastavalt VSS § 14 lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Sama seaduse § 23 lg 1 järgi, kui väljasaatmist ei ole võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul täide viia, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku otsustuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja selgitustest nähtub, et J.G-d ei ole võimalik dokumentide puudumise tõttu Eestist seaduses sätestatud tähtaja jooksul välja saata. Kohus leiab, et käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine on perspektiivitu. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks J.G viibimist väljasaatmiskeskuses, kuna isikul puuduvad Eestis legaalne sissetulek ja perekondlikud sidemed ning isik, kes on pikka aega kasutanud võõrast identiteeti, võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, samuti panna toime uusi väärtegusid vms. Kohus on niisugusel seisukohal seetõttu, et isiku selgitused on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed: üheltpoolt on isik eitanud nii venna kui ka elamispinna olemasolu Aserbaidžaanis, teisalt on ta kasutanud venna nime ja dokumente ning väitnud, et neil on kõik ühine, nad on verevennad ja jagavad kõike. Väljasaatmiskeskus ei ole puhkekodu ja seal viibimisel ei peagi isik saama kasutada kõiki seniseid mugavusi ja vabadusi. Tegemist on kohase haldussunni vahendiga kallutamaks ebaseaduslikult Eestis viibivat välismaalast täitma seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust, et oleks võimalik lõpule viia tema Eestist väljasaatmine. Isik on end oma pikaajalise õigusvastase tegevusega ise pannud end sellisesse olukorda. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohaselt rahuldada. Hurma Kiviloo Kohtunik 4