) § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 20060915-2 punktile 8 on nimetatud lepingu lahutamatuks osaks tüüptingimused. Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 4.6. on töövõtjal tellija poolt arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda tellijalt viivist tasumata summalt 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Hageja, põhjendades oma nõuet
§-st 76 lg 1, 82 lg 1, 108 lg 1, palub välja mõista kostjalt võlgnevus summas 115 498, 72 krooni ja viivised 0,5 % tasumata summast alates 04.12.2006.a-st kuni kohtuotsuse tegemise päevani ning hageja kantud menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 18) tunnistab kostja täielikult põhivõlgnevust hageja ees summas 115 498, 72 krooni, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr. 20060915-2. Kostjal on ajutised makseraskused ning kostja teeb hagejale ettepaneku sõlmida maksegraafik 36-ks kuuks. Kostja peab hagiavaldust vastuoluliseks ja ebaselgeks, kuna hageja ei ole esitanud kohtule ega kostjale hagi lisas märgitud töövõtulepingu tüüptingimuste koopiat, mistõttu ei ole selge viivisenõude alus. Samuti puudub kostjal ülevaade millist õigusabi hageja kasutas ja millises ulatuses hageja kandis õigusabikulusid. Kostja palub jätta hageja nõude kõrvalnõuete ja menetluskulude osas rahuldamata. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSTE KOHTA Hageja ei nõustu mitte mingil juhul kostja ettepanekuga kustutada võlgnevus 36 kuu jooksul maksegraafiku alusel, kuna sellega tekiks hagejale varaline kahju. Hageja viitab äriseadustiku § 306 lg-le 1 ja 2, mille kohaselt on juhatus vastutav äriühingu juhtimise eest ning on kohustatud tegutsema kõige otstarbekamal viisil. Osaühingu juhatus peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Sõlmides töövõtulepingu oli kostja teadlik sellest, et ta on kohustatud vastavalt
§-le 635 2
mõttes.
lg 1 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kostja teatab et tal ei olnud võimalust tutvuda tüüptingimustega puuduliku keeleoskuse tõttu. Kostja ei valda eesti keelt. Hageja vastulaused ei ole asjakohased ja eksitavad kohut. Kostja palub jätta hageja nõuded õigusabikulude hüvitamise ja viivise väljamõistmise osas rahuldamata. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA 08.11.2007.a VASTUVÄIDE OSAS Töövõtulepingu allkirjastamisel kinnitas kostja esindaja, et ta on tutvunud ka töövõtulepingu tüüptingimustega, mis on töövõtulepingu lahutamatu osa. Nimetatud tüüptingimused olid kostjale üle antud. Arusaamatu on kostja väide, et tal polnud võimalust tüüptingimustega tutvuda puuduliku eesti keele oskuse tõttu. Antud väide kinnitab seda, et võimalus tüüptingimustega tutvumiseks kostjal oli. Jääb arusaamatuks, miks kostja seaduslik esindaja oli võimeline tutvuma ja allkirjastama töövõtulepingu, kui ei osanud välja lugeda tüüptingimustest viivise tasumise kohustuse kohta. Viivise määr oli märgitud ka kostjale esitatud arvetel, mille vastuvõtmisel pole kostja esitanud ühtegi korda mingeid vastuväiteid viivise määramise või suuruse kohta. On selge, et kostja oli teadlik viivise tasumise kohustusest ja ta on aktsepteerinud antud tingimust hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel. Hageja arvab et kostja poolne viivise tasumine on põhjendatud, vastab lepingule ja seadusele. Hageja jääb oma nõuete juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Viru Maakohtu 24.06.2007 määrusega määrati tsiviilasi nr 2-07-13882 menetleda kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid 18.septembril 2006. a töövõtulepingu, mille punkti 8 järgi on lepingu lahutamatuks osaks tüüptingimused. Lepingujärgselt kohustus hageja tegema uste ja akende paigaldustöid ja kostja maksma teostatud tööde eest vastavalt lepingule. Tellija on töö vastu võtnud 29.11.2006.a. Lepingu alusel on töövõtja esitanud tellijale arved. Tellija kohustus 3
) § 635 mõttes, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja võlgneb töövõtulepingust tulenevalt hagejale 115 498, 72 krooni. 27.06.2007.a kostja poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt (tl 18) tunnistab kostja täielikult võlgnevust hageja ees summas 115 498, 72 krooni, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr. 20060915-2.
lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Kohus leiab et on tuvastatud töövõtulepingus tüüptingimuste kasutamine hageja poolt, kuna lepingu lahutamatuks osaks olevad üldtingimused on oma sisult tüüptingimused
Hageja kasutas kostjaga lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, kuna töövõtulepingu lahutamatuks osaks olid tingimused, mis oli eelnevalt läbi rääkimata, lepingu tingimustes pooled eelnevalt kokku ei leppinud ja mille sisu kostja, kelle suhtes neid kasutati, ei olnud võimeline mõjutama.
lg 1 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 8 selgelt viidanud, et tüüptingimused on lepingu lahutamatuks osaks. Kostja väidab et tal ei olnud võimalust tutvuda tüüptingimustega puuduliku keeleoskuse tõttu. Puudulik keeleoskus ei võtnud kostjalt võimalust tutvuda lepingu osaks olevate tüüptingimustega, kuna keele mittevaldamine ei viita sellele, et kostjal ei olnud võimalust tüüptingimustega tutvuda, kuna dokumentide tõlkimiseks keelde mida kostja piisavalt valdab oli kostjal piisavalt aega ja ka võimalusi. Seega on asjakohatu kostja väide. Kohus leiab, et asjakohatu on ka kostja väide, et hageja poolt tüüptingimuste esitatud redaktsioon jõustus 11.01.2007, s.o kolme kuu võrra hiljem peale töövõtulepingu allkirjastamist 18.09.2006 ja 4
lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist)
lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb viiviste väljamõistmist perioodi eest 04.12.2006.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.12.2007.a-ni. Viivise suurus on määratletud poolte vahel 18.09.2007.a sõlmitud lepingu tüüptingimuste p-s 4.6 ning selle kohaselt tasub tellija (s.o kostja) arvete tasumise tähtaegadest mitte kinnipidamisel iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Kostja ei ole täitnud oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et põhjendatud on hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tulenev võlgnevus 115 498, 72 krooni ja viivis 0,5 % tasumata summalt päevas, alates 04.12.2006.a kuni kohtuotsuse tegemiseni so. 10.12.2007.a-ni, mis rahaliselt teeb 214827,60 krooni (115498,72 krooni * 0,005 (0,5%) * 372 päeva). Viivise vähendamist ega ka vastava tüüptingimuse tühistamist kostja ei nõudnud, ei viidanud ta ka vastava tüüptingimuse tühisusele. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab OÜ Ida Servis Grupp, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.