KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 5.detsembril 2008.a. Tallinnas 3-08-2012 AS-i „Ühinenud Depoo

) §-st 16 lg 1 p 3 lähtudes tehtud ettekirjutuse nr 1-13.2/308 punktis 1 kohustati AS-i „Ühinenud Depood“ välja töötama ja rakendama Tallinn-Väike depoo territooriumil meetmeid, mis viivad müratasemed depoo kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil(fassaadidest 2 m kaugusel) vastavusse sotsiaalministri 4.03.2002.a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“(edaspidi „määrus nr 42“) kehtestatud müra normtasemega. Ettekirjutuse punktis 2 kohustati aktsiaseltsi teavitama Tallinna Tervisekaitsetalitust rakendatud müravastastest meetmetest ja efektiivsusest, tuginedes 12.05.2008.a. koostatud kontrollmõõtmiste tulemuste protokollile nr 6/4-6-1/015. Ettekirjutuse tegemise aluseks oli xxxxxxx elaniku kaebus Tallinn-Väike depoo territooriumil diiselrongide soojendamisel tema elamusse leviva müra peale. Kaebuse lahendamise käigus Tallinn-Väike depoo mürakaardi alusel 12.05.2008.a. koostatud protokoll kinnitas, et diiselrongide mootorite soojendamisel ületab leviva müra tase lähihoonete välisfassaadidel määruse nr 42 §-s 5 lg 6 p 2 toodud olemasolevatele III kategooria aladele kehtestatud tööstusettevõtete müra hinnatud piirtasemeid LpA,eq,T sõltuvalt soojendamise reźiimist ja aadressist kuni 11 dB võrra. Müratasemed ületavad normi aadressidel Auru tn 1, 1b, 2 ja 2a, Suitsu tn 2a ja 2c, Leete tn 4, 4a, 6, 6a, 8, 10, 10a, 12, 12a, 16 ja 18, aadressidel Leete tn 2, 2a, 14 ja 16 jäävad müratasemed normi piiridesse. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.11.2008.a. Ettekirjutus sisaldab hoiatust, et selle täitmata jätmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 5000 kr. AS „Ühinenud Depood“ esitas ettekirjutuse tühistamiseks vaide. Ettekirjutus on vastuoluline, ebaproportsionaalselt koormav ning nii lühikese tähtaja jooksul pole seda võimalik piisava hoolsuse ja kvaliteediga täita. Aktsiaselts on hiljemalt 11.11.2008.a. kohustatud töötama välja meetmed, mis viivad mürataseme vastavusse määruse nr 42 nõuetega, hindama nende kooskõla ja tagama vastavuse raudteealastest õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete ja piirangutega, rakendama meetmeid Tallinn-Väike depoo kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil, teostama nende efektiivsuse tuvastamiseks kontrollmõõtmisi ja koostama protokolli ning teavitama tervisekaitsetalitust kasutuselevõetud abinõudest ja kontrollmõõtmiste tulemustest. Diiselmootorite soojendamine toimub välistemperatuuril kuni -10o C. Ettekirjutuses määratud tähtaeg ei võimalda arvestada reaalsete ilmastikuoludega, s.t. kui välisõhu temperatuur ei lange selleks ajaks vajaliku tasemeni, pole võimalik teostada adekvaatseid kontrollmõõtmisi ja hinnata rakendatud meetmete efektiivsust ja täita muid ettekirjutuse nõudeid. Ettekirjutuse aluseks olnud mõõtmistulemused pole teostatud reaalseid tehiolusid arvestades ega ole seetõttu piisavalt adekvaatsed. Rongide ja vedurite diiselmootorite soojendamise müra leidmiseks reaalseid mõõdistamisi ei korraldatud, selle asemel kasutati sarnastele rongitüüpidele kindlaksmääratud väärtusi. 11.09.2008.a. Tervisekaitseinspektsiooni vaideotsusega nr 1-13.6/4-1 jäeti aktsiaseltsi vaie rahuldamata. Otsuse kohaselt pole ettekirjutusega pandud aktsiaseltsile kohustusi, mille täitmine on objektiivselt võimatu. Müra normi piiresse alandamiseks vajalike meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks antud tähtaeg pole liiga lühike, ka pole aktsiaselts taotlenud tähtaja pikendamist. Ettekirjutuse aluseks olnud mõõtmistulemused on teostatud tehiolusid arvestades ja vastavad kehtivatele standarditele. Mürauuringute teostamisel kasutati arvutitarkvara CadnaA Datakustik GmbH. Arvutusmudel koostati, kasutades aktsiaseltsi poolt esitatud Tallinn-Väike diiselrongide ja -vedurite depoo tehnoloogilise režiimi kirjeldust, Tallinna depoo piirdeaia plaani ja Tallinna planeeringute registri internetileheküljelt ning Maa-ameti kaardirakendustest saadud infot. Diiselrongide ja vedurite diiselmootorite soojendamise müra arvutamisel olid lähteandmeteks füüsikalabori poolt 1/1 oktaavribades mõõdetud DRIA 225/3 ja DRIBJ-3711 vedurite poolt tekitatavad vedurite helivõimsuse tasemed depoo territooriumil. Müra arvutused teostati, kasutades keskkonnamüra direktiivis 2002/ 49/EÜ tunnustatud standardit ISO 9613-2: „Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutus tühistada, esitades lisaks vaides märgitule järgmised seisukohad. Ettekirjutuses viidatud määruse nr 42 § 5 lg 6 p 2 ei saa olla

§-s 16 lg 1 p 3 toodud meetmete rakendamise aluseks. Vastustaja pole märkinud haldusakti andmise õiguslikku alust, mistõttu ei vasta ettekirjutus vorminõuetele ja on õigusvastane. Müra mõõtmised teostati 12.03.2008.a., kuid selle kohta koostatud protokollist ei nähtu, millisel välistemperatuuril ja kas üldse on reaalsed mõõdistamised toimunud. Mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks tuleb mõõta erinevatel aegadel ja tingimustel, ühekordne mõõtmine pole üldjuhul piisavalt olukorda kirjeldav. Vastavalt määruse nr 42 §-le 10 lg 4-12 toimub müra mõõtmine ja hindamine nimetatud lõigetes sätestatud standardite alusel, protokollis pole märgitud, milliseid standardeid kasutati ning kas need on müra mõõdistamiseks sobivad. Vastustaja ei võimaldanud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist esitada oma arvamust ja vastuväiteid vastustaja tehtud toimingute kohta, millega rikkus haldusmenetluse seaduse(HMS) § 40 lg 1. Vastustaja poolt valitud meetmed on liiga kulukad. Diiselrongide soojendamine toimub alles siis, kui välisõhu temperatuur on -10o või madalam. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) teatisest nähtuvalt oli ajavahemikus 1.01.2007 – 9.10.2008 selliseid päevi kokku 12. Mürakaitseobjekti projekteerimise ja ehitamise kulud on tunduvalt suuremad kui xxxxxxxx elaniku väidetavad vaimsed kannatused. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses toodule järgmised seisukohad. Ettekirjutuse andmise õiguslik alus on sätestatud

§-s 16 lg 1 p 3, mille kohaselt on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutusi tervisekaitse 2 õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks ei saa

-i alusel antud määrus nr 42 olla ettekirjutuse alus. Hinnangu andmine müratasemete mõõtmise teel vaadeldaval territooriumil polnud võimalik mitmetel põhjustel, sealhulgas: Tallinn-Väike diiselrongide ja vedurite depoos talveperioodil toimuv diiselrongide mootorite soojendamise protsess on sõltuvuses ilmastikutingimustest ja seetõttu varieeruv; müra on põhjustatud paljude müraallikate poolt, mille toimeaeg, asukoht ja müraparameetrid on öö lõikes suuresti varieeruvad; mürataseme hinnang mõõtmise teel kujuneks väga kulukaks kuna müra tuleks mõõta pidevalt ja pika perioodi jooksul. Kuna vedurite soojendamise protsessi kestus sõltub välistemperatuurist, teostati arvutused kahe variandi jaoks: 1)diiselrongide mootorite soojendamine välistemperatuuril kuni -10° C; 2)diiselrongide mootorite soojendamine välistemperatuuril -10° C kuni -20°C. Müra arvutustulemusi hinnati lähtudes määruses nr 42 toodud kriteeriumidest III kategooria olemasoleva ala jaoks. Arvutustulemused näitasid, et hinnatud müratasemed xxxxxxxx välisterritooriumil ületasid piirtasemeid öisel ajal variant 1 puhul 1,5 dBA võrra ja variant 2 puhul 4,3 dBA võrra. Kasutatud müramudel võimaldab edaspidi arvutada ka müra vähendamise meetmete efektiivsust. Kaebaja pole sooritanud uusi mõõtmisi ega põhjendanud, miks keskkonnamüra direktiivis 2002/49/EÜ tunnustatud standardit ISO 96132: „Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ kasutades pole võimalik arvestada akrediteeritud Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori füüsikalabori tulemust ettekirjutuse alusena. Kaebaja ise esitas vastustajale vedurite andmed, mille alusel müratase arvutati. EMHI andmetel oli Tallinna välisõhu keskmine temperatuur 20072008 talveperioodil madalam kui -10°C ainult

1. ja 5.01.2008.a. Kaebaja oli haldusmenetlusse kaasatud. Mürakaebuse esitaja I.K. kaebuse menetlemise käigus oli kaebaja esindaja kui menetlusalune isik kutsutud tervisekaitsetalitusse 21.
2. 2008.a. kella 11.00-ks kutsega, milles on märgitud, et kutsumise põhjuseks on haldusmenetluse teostamine, menetlustoiminguga ja müra mõõtmise protokolliga tutvumine ja selgituste andmine. Menetluse alustamise aluseks oli märgitud AS-i „Ühinenud Depoo“ tegevusest tulenev müra naaberelamute territooriumil. 21.08.2008 viibis kohal kaebaja juhatuse liige Gunnar Zirk. Sellega anti menetlusaluse isiku esindajale võimalus esitada oma arvamust ja vastuväiteid, samuti tutvustati müra mõõtmise protokolli ja selgitati selle sisu. Et kaebaja oli välja kutsutud ja viibis kohapeal, tõendab ettekirjutuse peale antud kinnitus ettekirjutuse kättesaamise kohta 21.08.
3. Oma arvamuse sai kaebaja esitada samuti vaidemenetluses. Kaebuses esitatud toimingute loetelu on tunduvalt pikem kui vaidlustatud ettekirjutuses, mis sisaldab kaebuses toodud punktidest vaid punkte 1 ja
4. Kaebaja pole kuigi tõsiselt suhtunud kohaldatavate meetmete plaani ega asunud neid koostama, vaid esitanud halduskohtusse kaebuse, milles väidab, et meetmete rakendamise kulud pole proportsionaalsed, võrreldes müra vähendamisega. Ainsateks lahendusteks peab kaebaja viivitamatut mürakaitseobjekti ehitamist või uue veeremi soetamist, mis kumbki ei tulene ettekirjutusest. Arvestades müra normitaseme ületamise suurust, s.o välistemperatuuril kuni -10° C 1,5 dBA võrra ja üle miinus 10 kraadi juures 4,3 dBA võrra, on võimalik leida odavamaid ja ratsionaalsemaid meetmeid. Kaebaja on näidanud, et ei soovi ei meetmete arutelu Tervisekaitseinspektsiooni müraekspertidega ega ettekirjutuse tähtaja pikendamist, vaid üksnes ettekirjutuse kui tülika tervisekaitsenõude tühistamist. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik elab xxxxxxxx asuvas majas ning on alates 6.12.2006.a. korduvalt pöördunud tervisekaitseinspektsiooni poole müra vähendamise taotlustega, millele inspektsioon reageeris alles pärast õiguskantsleri korduvaid sekkumisi. Ronge käivitatakse hommikuti kella 5.00-7.00 kolmanda isiku maja taga, mistõttu ta on sunnitud peaaegu igal hommikul tõusma enne kella 6.
5. Tallinna linna avaliku korra eeskirja p 4.
6. keelab tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid ja p 4.7 keelab häirida öörahu(kella 23.00 kuni 07.00). Ühinenud Depoode süüdimatu käitumine on viinud olukorrani, kus kolmanda isiku öötunnid jäävad vaid 5-6 piiresse ja tervis ei pea enam vastu. 3 Peale lõunat on kolmas isik töö juures täiesti apaatne, ega ole võimeline enam tööd tegema, sest unevajadus on nii suur. Peale väsitavat tööpäeva kell 18-19 koju jõudes peab ta kella 23-ni kuulama töötava mootoriga seisvate rongide müra ja siis uuesti kella 4-5-st, mõnikord koguni kella 3-st alates. Peale selle käib nädalavahetustel depoos lisaks mürale pidev rongidega manööverdamine koos aktiivse signaali andmisega. Vastavalt põhiseaduse §-le 19 peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kaebaja pole põhjendanud oma väidet, et mürakaitseobjekti projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud kulutused on tunduvalt suuremad, kui xxxxxxxxx elaniku väidetavad vaimsed kannatused ning tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutuse täitmine toob kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kui ettekirjutuse täitmine võib põhjustada kaebajale ebamõistlikku kahju ning vähendada konkurentsivõimet, ei käsi keegi tal tegeleda sellise äriga, mis seab ohtu teiste inimeste tervise. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§-le 1 lg 1 on seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Tervisekaitse riiklikku järelevalvet

-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle, samuti terviseohutuse üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused, mille ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele (

§ 15

). Järelevalveametnikul on õigus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist(

§ 16

lg 1 p 3).

-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid(

§ 1lg 2).

Vastavalt HMS §-le 40 lg 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja kutsus kaebaja müraprotokolliga tutvuma ja selgitusi andma alles peale ettekirjutuse andmist(tl 47), millega rikkus HMS § 40 lg 1, kuid see iseenesest ei saa põhjustada ettekirjutuse tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See tähendab, et ainuüksi menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. Pealegi oli kaebajal võimalik esitada oma seisukohad ettekirjutuse kohta vaidemenetluses, mida kaebaja ka tegi. Vaidlustatud ettekirjutus on sisult õige. Ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. Alusetu on kaebaja etteheide, et haldusakti andmise õiguslikuks aluseks ei saa olla määruse nr 42 § 5 lg 6 p 2. Osundatud sättes on kehtestatud tööstusettevõtete välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel ning ettekirjutus ongi tehtud põhjusel, et kaebaja depoos tekitatav müra ületab lubatud normtaset. Tähtsust pole asjaolul, et määruses nr 42 pole märgitud müra tugevuse arvutamisel kasutatud standardit ISO 9613-2: „Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“. See standard, mis võimaldab arvutada müra tugevust ilma füüsilises keskkonnas reaalseid mõõtmisi teostamata, on kirjas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis nr 2002/49/EÜ(keskkonnamüra direktiivis), mis on Eestile kui Euroopa Liidu liikmesriigile täitmiseks kohustuslik. Nimetatud standardi, aga samuti vajaliku arvutitarkvara kasutamine on märgitud Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsika labori 12.05.2008.a. müraprognoosi protokollis, mis oli ettekirjutuse koostamise aluseks ja millele on ettekirjutuses ka viidatud. Alusetud on ka kaebaja väited, et mürakaitseobjekti projekteerimise ja ehitamise kulud on kaebajale liiga koormavad. Ettekirjutuses pole kohustatud kaebajat püstitama palju aega ja raha 4 nõudvaid rajatisi, kaebajat on kohustatud rakendama meetmeid, mis viivad müranivoo normtasemeni. Vastustaja arvates on võimalik leida odavamaid ja ratsionaalsemaid meetmeid kui kaebaja pakutud mürakaitseobjekti ehitamine või uue veeremi soetamine. Et kaebaja pole soovinudki tekkinud probleemi lahendamiseks optimaalset varianti leida, näitab fakt, et ta kuni kohtuistungi toimumiseni pole vastustajaga arutanud erinevate meetmete kohaldamise võimalikkust ega asunud ettekirjutust täitma, kuigi selle täitmise tähtaeg lõppes juba 15.11.2008.a. Kuna kaebaja pole ettekirjutuse täitmisele asunud ega oma ka reaalset ettekujutus, mil viisil see peaks toimuma, on paljasõnaline ka tema väide, et ettekirjutuse täitmiseks antud aeg 3 kuud on liiga lühike. Kohtunik: D.Maastik 5