KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 11. augustil 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1707 Haldusasi V.S kaebus Eesti Vabariigi v

§ 11lg 31 p 5).

2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri kaebuse esitajale. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kümne

) § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigsust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eeltoodud säte kehtib

-s alates

1. septembrist 2006 ning eelnõu seletuskirja kohaselt on uue regulatsiooni eesmärk vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust (st. kaebus on ilmselgelt perspektiivitu), kui sellega soovitud eesmärgi saavutamine on võimatu.
2. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt tema kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju seoses asjaoluga, et ta on eluruumi, asukohaga xxxxxxx xx-xx 1 sundüürnikuna jäänud ilma eluruumi erastamisvõimalusest, pidanud tasuma eluruumi uuele omanikule aastaid üüri ja hooldustasu makseid ning on olnud üürimaksetest vabanemiseks sunnitud soetama endale pangalaenuga
3. aastal kinnistu, aadressil xxxxxxx tee x (vastavalt kinnistusregistri väljavõttele on kinnistu omanikena 21.07.2005 kinnistusraamatusse kantud V.S ja tema abikaasa E.S). Seoses sundüürniku staatuse omandamisega elas kaebuse esitaja läbi ka pöördumatu tervisekahjustuse. Eeltoodud kahju on kaebuse esitaja arvates talle põhjustanud omandireformi aluste seaduse ja eluruumide erastamise seaduse diskrimineerivad sätted, samuti võrdse kohtlemise seaduse hiline vastuvõtmine (jõustus 01.01.2009).
4. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja juba
5. aastal pöördunud kaebusega Tallinna Halduskohtusse taotlusega kohustada Tallinna linna eraldama talle elamispind võimalusega see erastada (haldusasi nr. 3-06-1778). Tallinna Halduskohtu 27.03.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus tuvastas, et V.S on omandireformi õigustatud subjektile tagastatud elamu üürnik, kes võeti arvele linnaosa munitsipaalkorteri taotlejana 12.12.1994 ning kelle kasutuses on xxxxxxx xx-xx eluruum 25.07.2002 tähtajatu üürilepingu alusel, kuid kes on omandanud ka Viimsis, Randvere külas suvemajaga elamumaa. Kohus leidis, et üürnikul puudub subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt erastatavat eluruumi. Kohus leidis ühtlasi, et kuna kaebuse esitaja ei soovinud erastamisele mittekuuluvat munitsipaalpinda ega taotlenud või võtnud vastu muid sundüürnikele ettenähtud võimalusi, ei ole Tallinna linn õigusvastaselt viivitanud tema eluasemeprobleemi lahendamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2007 otsusega jäeti V.S-i apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et omandireformi aluste seadusest, elamuseadusest, eluruumide erastamise seadusest ega muudest seadustest ei tulenenud ega tulene Tallinna linnale kohustust erastada ega muul viisil võõrandada omandireformi õigustatud subjektile kuuluva eluruumi üürnikule eluruum muudel juhtudel kui näeb ette EES § 5 lg 1 p
6. Ühtlasi leidis kohus, et eelnimetatud seadustest ei tulene V.S subjektiivset õigust nõuda Tallinna linnalt eluruumi erastamist, mistõttu kohustamiskaebust ei ole võimalik rahuldada. Riigikohtu 14.02.2008 määrusega asjas nr. 3-7-1-3-609 jäeti V.S kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tallinna linna tegevusetust kaebuse esitajale eluruumi erastamisel ei ole kohtud haldusasjas nr. 3-06-1778 õigusvastaseks tunnistanud. Seega ei saa käesolevas haldusasjas esitatud kahjunõue tugineda Tallinna linna õigusvastasele tegevusele. Ilmselt seetõttu ongi kaebuse esitaja kahjunõude aluseks talle õigustloovate aktidega või nende andmata jätmisega tekitatud kahju. RVastS § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Eesti Vabariigil puudub praegu ning puudus ka ajal, mil kaebuse esitaja oli eluruumi, asukohaga xxxxxxx xx-xx sundüürnik, Euroopa Liidu direktiividest või muudest rahvusvahelise õiguse instrumentidest tulenev kohustus reguleerida nn sundüürnike õigust vabade eluruumide omandamiseks teisiti kui see on sätestatud EES § 5 lg 1 p-s
8. Seega puudub kaebuse esitaja rikutud subjektiivsete õiguste aluseks olev otsekohaldatav norm. Lisaks märgib kohus seda, et haldusasjas nr. 3-06-1778 ei ole kohtud tuvastanud omandireformi aluste seaduse ega eluruumide erastamise seaduse vastuolu põhiseadusega seetõttu, et need ei andnud kaebuse esitajale subjektiivset õigust, nõuda Tallinna linnalt talle eluruumi erastamist. Kui kohtute 2 seisukoht oleks olnud teistsugune, oleks kohtutel olnud alus V.S kohustamiskaebuse läbivaatamise raames omandireformi aluste seaduse ning / või eluruumide erastamise seaduse sätete kohaldamata jätmiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käivitamiseks. Kohtud ei ole seda põhjendatuks pidanud. Halduskohtul puudub pädevus kontrollida õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ilma, et kaebuse esitaja oleks haldusasjas vaidlustanud konkreetset haldusakti või toimingut. Tallinna linna tegevuse ning seaduste ümberhindamine käesoleva haldusasja raames võimalik ei ole, kuna see tähendaks otsuse tegemist vaidluses, mis on saanud juba oma lahenduse haldusasjas nr. 3-06-1778.

§ 11

lg 31 p 2 kohaselt on halduskohtul kohustus kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 5. Kuivõrd kaebuse esitaja eesmärk käesolevas haldusasjas ei ole kohtu hinnangul siiski ümber vaadata varem jõustunud lahendit, vaid nõuda talle RVastS § 14 lg 1 alusel tekitatud kahju, tuleb kaebus kaebuse esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada. Kohus on seisukohal, et RVast

S § 14 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu kaebuse esitaja õigusi ei ole ilmselgelt rikutud ning kaebus on perspektiivitu.

§ 84

lg 4 p 3 kohaselt ei tagasta kohus riigilõivu juhul, kui kaebus tagastatakse seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Tiina Pappel kohtunik 3