Seepärast on arusaamatu, miks peab hageja arvates, märgitud lapse ülapidamisega seotud oletatavaid kulutusi kandma täies ulatuses kostja. Hagi asjaoludest ja hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest võib mõista, et elatise välja mõistmise põhjendusena hageja viitab tütre ülalpidamiseks sissetulekute puudumisele. Haginõuete põhjenduste kohaselt võib teha järelduse, et hageja palub kohtul rahuldada haginõuded igakuise elatusraha väljamõistmiseks 2175 krooni ulatuses ning seada ühes kostjale tulumaksu, summas 456,75 krooni, tasumise kohustuse. Tõenäoliselt hageja peab silmas, et meesterahvas on kohustatud, pärast abielu lahutamist, tütre ülalpidamise elatusrahade arvelt, sel perioodil osaliselt ülal pidama ka tema ema. Hagis toodud hageja seisukoht on olemas ühiskondlikus arvamuses, kuid see ei vasta kehtivale perekonnaseadusandlusele. Vastavalt
Abielu lahutamine vanemate vahel ja lapse faktiline elamine ema juures ei ole ema jaoks seaduslikuks aluseks endiselt abikaasalt tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatiselt saada osalist ülalpidamist. Ühe vanema juurde elama jäänud laste suhtes ülalpidamiskohustuste tekkimisel, kohus peab, vastavalt
lg 4 pöörama tähelepanu sellele, et ema vanemakohustused ei või olla kergendatud isa poolt alaealisele lapsele osutatava ülalpidamise arvelt. Kostja ei ole kunagi keeldunud ning ei keeldu osalemast oma tütre materiaalsest ülalpidamisest. Ta on alati tütre materiaalselt abistanud ja hakkab edasi abistama. Tõepoolest praegusel ajal kostja poolt tütre ülalpidamiseks osutatavat materiaalset abi ei saa nimetada ega lugeda piisavaks. Kuid isegi nendes tingimustes kostja ei katkesta tema materiaalset ülalpidamist. Nii soetas kostja suveperioodiks tuusiku (pääsme) suvelaagrisse. Samuti osutas tütrele, oma sissetuleku piires, küll väikest aga regulaarset rahalist ülalpidamist. Haginõuete kohaselt hageja käib peale, et mõista välja alaealise lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha
Praegusel ajal kostjal puuduvad materiaalsed võimalused, et osutada sellises suuruses materiaalset ülalpidamist. Elatise välja mõistmiseks alla
Lisaks sellele hageja taotleb haginõuete tagamist, teades varasemalt ette, et haginõudeid pole millegagi tagada. Kostjal puuduvad sissetulekud, välja arvatud töötutoetus ja juhutööd. Hagejale on hästi teada, et kostjal ei ole vara, millega saaks tagada hagi, kuna ta jättis abikaasade vara hageja valdusse.
Seoses kostja poolt ülaltoodud asjaoludega, on alus arvata, et igakuise elatusraha, hagis märgitud ulatuses, väljamõistmise hagi esitamine ei ole suunatud lapse huvide kaitseks, vaid on tingitud hageja isiklikest motiividest. Objektiivselt, juhul, kui kohus rahuldab hageja poolt märgitud suuruses haginõuded, laps ei hakka saama soovitud suuruses igakuist materiaalset ülalpidamist, kuna kostja on arvel töötuna. Kogu materiaalne abi, mida kostja on suuteline praegu tütrele osutama, moodustab mitte rohkem, kui 500 krooni kuus. Lisaks sellele kostja tööle asumise takistuseks on krooniline haigus, millest on hageja samuti teadlik. Järelikult, hagiavaldus ei ole suunatud lapsele igakuiseks ülalpidamiseks materiaalse abi saamisele, vaid kostjale kunstlikult elatise võlgnevuse loomisele. Seda kinnitab haginõuete viide, et elatis tuleb välja mõista alates 12.06.2008.
lg 2 kohaselt kohus võib rahuldada sellise nõude, juhul kui on tõendatud asjaolu, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatishagi esitamist. Selliseid tõendeid ei ole esitatud.
lg 2 ei järeldu, et elatise suurus lapse ülalpidamiseks, antud aja eest peab vastama
Sel perioodil kostja osutas tütrele materiaalset toetust suuruses, mida võimaldas tema varaline seisund. Hageja ei esita mingeid tõendeid selle kohta, et kostja varjab oma sissetulekuid või hoidus kõrvale tütre ülalpidamiseks materiaalse abi osutamisest, veelgi enam ta teab, et hagi esitamise hetkel kostja ei töötanud. Seega, ajutised elulised raskused ei võimalda kostjal praegusel ajal osutada tütrele väärikat materiaalset ülalpidamist. Nad on tingitud kostjal vastava sissetuleku puudumisest. Need raskused ei anna tunnistust selle kohta, et kostja hoidub kõrvale oma lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja ei ole ühekski päevaks katkestanud, ükskõik millisele tööle asumise võimaluse otsimist, et pidada, materiaalselt 4
Kostja arvab, et poolte abielu lahutamise asjaolud, samuti abielu lahutamisega seotud kokkulepped hagejaga võivad olla kompromissi saavutamise aluseks. Haginõuete kinnitused selle kohta, et elatis kuulub välja mõistmisele 21 % tulumaksu arvestusega, st täiendavalt 456,75 krooni, ei põhine seadusel. Tulumaksuseaduse § 1 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu. Vastavalt TuMS § 2 lg 1 paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu.
Järelikult hageja palub ebaseaduslikult kohut tunnistada kostja maksumaksjaks, kui samas, materiaalseaduse alusel on maksumaksjaks hageja ise. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 47) hageja pole nõus kosija ettepanekuga tasuda igakuiselt elatusrahana 500 krooni tütre O ülalpidamiseks. Samas puuduvad ka seaduslikud alused sellele, et tasuda elatis .,kohtuotsuse seaduslikust jõustumisest”. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 lubab välja nõuda elatis tagasiulatuvalt juhul, kui kostja ei täida oma ülalpidamiskohustusi. Antud juhul laps elab hageja täiel ülalpidamisel poolte abielulahutuse päevast (s.t. alates 19.03.2008.). Kui kostja ei esita tõendeid, et ta osales lapse ülalpidamisel, siis loetakse tõendatuks, et tema ülalpidamisel ei osalenud. Kostja väited, et nagu oleks osutas tema tütrele rnateriaalst toetust, on absoluutne vale. Kõik need väited on paljasõnalised, kostja ei kinnitanud seda ühtegi tõendiga. Kostja ei viitanud ühtegi mõjutavale asjaolule, mis lubavad temale määrata elatis vähem kui seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. On täielikult ebakohane kostja viide
Kostja ei seletanud, millised asjaolud annavad alust rääkida, ei hageja teostab vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Samuti ebakohane ka tema väide, et hagi esitamine ei ole suunatud lapse huvide kaitseks, vaid ,.on tingitud hageja isiklikest motiividest.” Hageja tuletab meelde, et palus elatist seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. See, et hageja lisab selle summale 21% tulumaksu, on tingitud sellega, ei elatusrahast on ta kohustatud tasuma riigimaksud. Selleks, et laps saaks isalt 2175 krooni on hageja sunnitud lisada nõudele tulumaks. Seega kostja väide, et nagu hageja palub teda tunnistada maksumaksjaks, on ebakohane. Hageja ei saanud aru, mida kostja tahab tõendada oma perearsti tõendiga. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei anna alust vabastada teda ülaipidamiskohusluses täitmisest isegi osaliselt. Hageja jäi oma haginõude juurde täies ulatuses. KOHTUISTUNG 5
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.
MS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning 6
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kohus leiab, et asjakohatud on kostja väited, et hageja ei esitanud tõendeid lapse vajaduste suuruse kohta, kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, ei pea ta lapse vajaduste suurust tõendama. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
Peale tulumaksu mahaarvamist summalt 2 175 krooni jääb lapse ülalpidamiseks 1718 krooni, mida hageja saab tegelikult kulutada lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni asemel, seega ei saa laps ülalpidamist piisavas ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja ei vaielnud vastu, et andis lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, seega rikkus ta sellega ülalpidamiskohustust. Ülaltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue elatise väljamõistmisest arvestades ka tulumaksu suurust elatise summalt. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajaduste ka poolte varalist seisundit. Hageja sõnade järgi viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Tema pangakonto väljavõtte kohaselt (tl 68) saab ta igakuiselt vanemahüvitist summas 4555 krooni. Kostja on alates 10.07.2009 võetud töötuna Eesti Töötukassas arvele (tl 33). Kohus ei arvesta tõendit (tl 32) kostja tervisliku seisundi kohta, kuna kohtule jääb arusaamatuks, mida kostja esitatud tõendiga tõendada soovib, sest tõend ei tõenda tema töövõimetust. Iseeneset ei oma tähtsust asjaolu, et käesoleval ajal on kostja töötu, kuna ta on noor, töövõimeline inimene, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada ülal oma alaealisi lapsi seadusega ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust ka poolte kokkuleped abikaasade ühisvara jagamise korrast, kuna see ei saa mõjutada poolte kohustust last ülal pidada. Pooled võivad jagada oma vara teise tsiviilmenetluse raames. Kohus peab tõendatuks asjaolu, et kostja on võimeline teenima nii endale, kui ka oma ülalpeetavatele elatist, seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus ei leidnud alust mõista kostjalt elatis välja alla
Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.