Mõista välja T.R.lt AS Alexela Terminal kasuks Tallinna Halduskohtus kantud menetluskulud summas 5`625.- krooni. (viis tuhat kuussada kakskümmend viis krooni).
1)
lg 2 punkti 7 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha, kui asi tuleb arutamisele kohtuistungil või asja läbivaatamise kirjalikus menetluses käesoleva seadustiku §-s 201 sätestatud korras, ning teeb menetlusosalistele teatavaks täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja. Kui menetlusosalised peavad võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuid kohus ei 1 pea võimalikuks kohtuasja lahendada ilma menetlusosalisi täiendavalt küsitlemata, siis on kohtul õigus läbi viia suuline asja arutamine. 2) Antud juhul oli kohus algselt pidanud võimalikuks asja lahendada kirjalikus menetluses, kuid kui kaebaja esitas uued seisukohad menetlusosaliste vastusele ja kohtul tekkis rida küsitavusi, siis kohus määrusega määras asja lahendamiseks suuliselt ning kohus põhjendas istungi läbiviimise vajadust. Kohus määrusega 23.01.09.a. tegi teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja 05.02.09.a. kell 10.30. Vastavalt
lg 2 punktile 7 määrab kohus menetlusosalistele täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja. Kohus määras, et täiendavad tõendid ja taotlused tuleb kohtule esitada hiljemalt määratud kohtuistungi ajaks. Kohus hoiatas menetlusosalisi, et hiljem esitatud tõendeid ei pea kohus vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 3 punktile 3 vastu võtma. Halduskohus viis läbi kohtuistungi 05.02.09.a. kell 10.30. Kohtuistungi eelselt oli kohus väljastanud T.R.le kohtukutse (tlk 113) vastavalt vormile, mida võimaldab kohtusüsteemis kasutuselolev KIS – süsteem. Kaebaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus oli eelnevalt kontrollinud, et kutsed liikusid menetlusosalisteni ja on nende poolt kätte saadud. Peale kutsete väljastamist on kohtus registreeritud 26.01.09.a. T.R. avaldus, mis tema poolt on dateeritud küll 22.01.09.a. ajaga, kuid kohtule esitatud 26.01.09.a. Selles ta avaldab, et on nõus kohtuasja kirjaliku menetlusega. Seega saabus kaebaja avaldus peale seda, kui kohus oli määruse teinud ja kutsed väljastanud ning kaebuse esitajale oli teada, et ta peab ilmuma kohtusse suulisele asja arutamisele. 03.02.09.a. helistas T.R. kohtusse sekretär I.Raik`ile ja teatas, et ta ei saa ise 05.02.09.a. istungile tulla haiguse tõttu; haigusena märkis ära radikuliidi. Kohtutöötaja I.Raik koostas õiendi (tlk 124) ja sellest nähtub, et T.R.le selgitati, et haigusest tingitud ilmumise takistust tuleb tõendada arsti tõendiga ja ta peab saatma selle kohtule. Töötaja selgitas Sotsiaalministri 22.06.04.a. määruse nr 85 nõudeid. Selle helistamise alusel järeldas kohus, et kaebaja on istungiajast teadlik ja ta sai piisava informatsiooni, kuidas talitada haigestumise korral ja kuidas sellest kohut teavitada. T.R. helistas kohtusse uuesti ja temale selgitati taas kehtivat korda. T.R. kohtusse ei ilmunud ja saatis vahetult enne istungit faksiga avalduse, milles märgib, et ta ei saa kohtusse ilmuda hoopiski seoses töökohustuste täitmisega 05.02.09.a. Samas avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuistungile ilmusid vastustaja esindaja A.Türn ja kolmanda isiku AS Alexela Terminal esindajana K.Hein. Vastustaja esitas kohtule lisadokumendi, mis võis puuduolevana ehk eksitada kaebajat tema seisukohtades ning viitas kompromissi võimalustele. K.Hein esitas ka menetluskulude väljanõude ja seda põhistavad dokumendid. Vastustaja ja kolmas isik palusid jätta kaebus läbi vaatamata
Seega nähtus, et kaebaja oli teadlik kohtu poolt määratud istungiajast ja ilmumise vajadusest, kuna ta esitas vahetult enne istungit erinevaid põhjendusi, miks ta istungile ei ilmu ja sai selgitused, kuidas talitada. Samas ei olnud ta esitanud taotlust haiguse tõttu kohtuistungi edasilükkamiseks, kuigi oli kohut eksitanud teabega, et tema ilmumist võib takistada haigus. Kuigi menetlusosalised taotlesid asja läbi vaatamata jätmist, jättis kohus määrusega taotluse rahuldamata. Eelnevalt oli kohus teatanud 11.02.09.a. määrusega, et kohtumäärus tehakse teatavaks 18.02.09 kell 15.
) § 23 lg 3 p 2 alusel. Kui kohus peab vajalikuks kaebuse esitaja isiklikku osalemist istungil ning saadab kohtukutse ja hoiatuse, siis mitteilmumisel jäetakse kaebus läbi vaatamata. T.R.le oli selgitatud ka TSKMS § 345 sisu ja kohtupraktikat. 4) Vastustaja ja kolmas isik taotlevad määrusega kaebuse läbivaatamata jätmist ja
lg 3 p 2 rakendamist, kuna kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud ega teatanud, miks ta ei täida isikliku kohtusse ilmumise kohustust. Ta ei ole ka kohtule teatanud, et ta ei saa mõjuval põhjusel kohtusse ilmuda. Kolmanda isiku esindaja taotles alternatiivselt ka kaebaja trahvimist, kuna T.R. pahatahtlikult takistab ja venitab asja arutamist ja menetluskulud suurenevad. Kaebaja kohtusse saadetud esindaja S.Buldakov on kohtule esitanud volikirja (tlk 180), mis on vormistatud 27.02.09.a., kuid esindaja väitel sai ta kaebajalt ja teda abistavalt isikult ülesande vahetult enne kohtuistungit nii, et ta ei jõudnud asja materjalidega tutvuda ja piisavalt ette valmistada. Kaebuse esitaja ei ole saatnud esindajaga kohtule taotlusi, tõendeid ega selgitusi kohtusse mitteilmumise kohta, mida kohus saaks uurida ja mis võiksid selgitada kaebaja mitteilmumist mõjuval põhjusel. 3 S.Buldakov leidis, et kohus saab otsustada küsimuse vastavalt seadusele. Esindaja selgitustest nähtub, et kaebaja jättis esinduse määramise viimasele hetkele ning seejuures ei ole T.R. edastanud esindajale vajalikku teavet, sh teavet, et kohus oli kaebajat kohustatud isiklikult ilmuma kohtusse. Esindajale ei ole antud kaasa tõendeid, mis kinnitaksid, et T.R. ei saa kohtusse ilmuda mõjuval põhjusel. Kuigi esindaja selgitas, et tulevikus hoopiski sooviti esialgse kaebuse osas kaebuse nõuet muuta ning selleks on vajalik täiendavalt aega, ei saanud see selgitus kohtule kinnitada, kas kaebajal on ka tegelikult töötamisest tekkinud takistus kohtusse ilmumisel. Esindaja selgitused, et kaebaja ilmselt ei soovi kohtusse ilmuda ja et ta oli põhjendanud mitteilmumist temale töökohustuste täitmisega, on siiski esitatud esindajal oletuslikult, kuivõrd nähtub, et esindaja ei teadnud neid asjaolusid üle küsida puuduliku informatsiooni tõttu. Kuna T.R. neid olulisi asjaolusid esindajale ei olnud teatavaks teinud, siis on ühtlasi tõendatud, et ta ei ole soovinud kohtule esitada tõendeid enda eemalejäämise kohta kohtuistungist määratud ajal. Kaebuse esitajal oli kohustus esindaja palkamisel edastada muude dokumentide hulgas kohtukutse ja määrus või vähemalt informatsioon suuliselt, et mitte venitada asja lahendamist. Kuivõrd nähtub, et esindaja ei olnud informeeritud kohtumäärusest ja kutsest ning kaebaja ei saatnud kohtule esindaja vahendusel ka ühtegi tõendit või taotlust, mis selgitaks ilmumise võimatust, siis loeb kohus, et kaebaja ei esitanud TsKMS § 345 ettenähtud korras põhjust kohtusse mitteilmumise kohta. Kaebuse esitajale oli kohus selgitanud, et kui ta kohtusse ilmuda ei saa, siis peab ta kohtule sellest õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kaebuse esitaja temale pandud kohustusi ei ole täitnud. 5) Vastavalt
lg 3 p 2 võib halduskohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. Kohus oli määrusega kaebajale selgitanud, et Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole seejuures täpsustatud, millistest kaalutlustest lähtudes halduskohus kaebuse läbivaatamise, istungi edasilükkamise ja kaebuse läbivaatamata jätmise vahel peab valima.
lg 1 kohaselt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. Kohus selgitas täiendavalt kaebuse esitajale, et TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Sama paragrahvi lõike 1 p 2 kohaselt ei või jätta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest istungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on võimalik hagi siiski läbi vaatamata jätta, kui kohus kohustas hagejat isiklikult kohtuistungile ilmuma, hageja sinna ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kohus toetus selgituste andmisel Tallinna Ringkonnakohtu määrusele 07.01.08.a. nr 3-06-1981. Selles lahendis Tallinna Ringkonnakohus märgib, et kui kohtukutsest nähtub, et kaebajat hoiatati, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus jätta
lg 3 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata, siis peab kaebaja sellega arvestama, kui kohus paneb kaebajale ilmumise kohustuse. Veel juhtis kohus kaebaja tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile 02.02.09.a. nr 3-2-1-146-08, milles märgitakse, et menetlusosaline peab esitama taotlused õigeaegselt ja kui ta seda ei tee, siis peab arvestama võimalusega, et kohus ei jõua tema taotlust enne istungit lahendada; menetlusosaline peab ise aktiivselt taotluse lahendamisele kaasa aitama. TsKMS § 346 lg 1 ja lg 3 alusel järeldab kohus, et kaebaja isiklik kohtusse ilmumine on nõutaval viisil kaebajale teatavaks tehtud ja selgitatud; esindaja ilmumine kohtusse ei 4 vabastanud teda nõuete täitmisest. Kuna halduskohus juhindub
-iga reguleeritud küsimustes sellest seadustikust, siis on täidetud tingimused, et rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku taotlus jätta määrusega kaebus läbi vaatamata ning mitte lükata asja arutamist edasi. Kuna halduskohtumenetluses on kohtul lisaks täita uurimiskohustus, siis leiab kohus, et ülaltoodu alusel on kohus teinud endast kõik oleneva, et kohus saaks kaebust seadusega ettenähtud korras arutada, kuid T.R. enda tegevus ei võimalda kaebust läbi vaadata. Käesoleval juhul esinevad
lg 3 p 2 tingimused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna seadusandja on ette näinud, et nende tingimuste täitmisel ei pea kohus andma kohtusse pöördujale õiguskaitset. Kohtu hinnangul teenib käesolevalt äratoodud alustel kaebuse läbivaatamata jätmine ka TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses äramärgitud eesmärkilahendada asi võimalikult väikeste kuludega, milline on vastustaja ja kolmanda isiku taotluse üheks eesmärgiks. Vastavalt
Kohus leiab, et ka halduskohtumenetlus teenib sama eesmärki ning kohus ja teised menetlusosalised ei pea kandma jätkuvalt kulutusi T.R. huvides, kuna isik ise ei ole lugupidavalt ega säästlikult kasutanud temale seadusega antud õigusi ja soovinud kanda kohustusi. Kaebuse esitamisel ei saa isik arvestada, et kohus ja teised menetlusosalised jäävad sõltuma tema ettearvamatust tegevusest ja ootavad teadmata aja, mil isik asub kohustusi kandma. Kaebus esitatakse kohtule kaebuse esitaja algatusel ja kaebuse lahendamine kohtus tähendab sisuliselt, et kaebaja peab valmis olema kohtusse ilmumiseks. Kohtutegevus toimib maksumaksjate rahaliste kulutuste arvel ning menetlusnormid võimaldavad kohtuasja lõpetamise põhjusel, et isik ei täida kohtu poolt pandud kohustusi.
lg 3 p 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. Seega on seadusandja näinud halduskohtumenetluses ette selged juhised, kuidas kohus peab käituma, kui kaebaja ei võimalda oma tegevusega kaebust arutada. Kohus rahuldab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse ja jätab T.R. kaebuse läbi vaatamata
ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. 6) Kui kaebuse esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. Kohus taastab menetluse määrusega –
Kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebus või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda -
23 lg 5. 7) Kuivõrd kohus rahuldas taotluse ja määrusega jätab kaebuse läbi vaatamata ning sellisel juhul loetakse, et kaebust kohtu menetluses ei olnud, leiab kohus, et kaebaja esindaja selgitused vajadusest määrata asja arutamiseks uus istung ning soov muuta kaebuse nõuet, on alusetud. Kohus selles asjas enam menetlustoiminguid ei jätka ja ei määra uut istungi aega. Seejuures nähtub, et kohus oli andnud tähtajad, mil saab esitada täiendavaid taotlusi ja tõendeid, kuid kaebuse esitaja on jätnud tähtajad tähelepanuta. Kuivõrd käesolevaks ajaks on vastustaja poolt antud välja uus välisõhu saateluba, mis võib rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja huve, tuleb T.R.l esitada vajadusel kohtule uus kaebus. Sõltumata, kas kaebuse esitamisest ja toetamisest on huvitatud T.R. või tema asemel hoopiski keegi muu isik, on soovi korral esitada kohtusse eelmise loa õigusvastasuse tuvastamine nõue igal isikul, sh T.R.l, kuna eelnevalt on kohus viidanud, et käesoleva kaebuse tagastamine ei takista kaebuse uuesti esitamist halduskohtule. 5 8) Kohus selgitab kolmandale isikule, et kuivõrd kohus rahuldas tema taotluse, siis ei ole põhjust lahendada alternatiivtaotlust kaebaja trahvimise suhtes. Samas nähtub, et TsKMS § 346 lg 4 alusel võib küll ilmumata menetlusosalist trahvida, kuid vastavalt lg 5 trahvi ei kohaldata, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja. Kohus jääb seisukohale, et alternatiivnõude peab ta lahendama sisuliselt juhul, kui ta jätab esimese taotluse rahuldamata. 9) Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.
sätestab menetluskulude jaotuse ja
lg 2 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kolmas isik esitas taotluse hüvitada tema menetluskulud summas 19 470 EEK koos menetluskulude nimekirjaga ja tasumise kohta kehtivate dokumentidega (tlk 134- 140). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude väljamõistmine toimub
sätete alusel. Vastavalt sama paragrahvi lg 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda.
lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmanda isiku vastaspooleks on T.R., kellel tuleb kulutused hüvitada. Kohus märkis, et tema enda menetluskulud jäävad tema kanda, seega kannab kulud kaebuse esitaja ning lisaks tuleb tal kanda kolmanda isiku esindaja tehtud kulutused. Kohus saab väljamõistmisel piirata kolmanda isiku tehtud kulutusi
Kohus asub seisukohale, et ebamõistlik oleks välja mõista kaebuse esitajalt kogu summat, kuna see piiraks kohtusse pöördumist ehkki kaebuse esitaja seejuures ei täitnud seadusega pandud kohustusi, mille kohus on eelnevalt välja toonud. Samas ei pea kolmas isik kandma kõiki tehtud kulutusi, kuigi ta oli kohustatud seaduse kohaselt osalema menetluses ja esitama oma seisukohad. Kohus hindab AS Alexela Terminal esindaja vandeadvokaat K.Hein tehtud tööd. AB Eipre ja Partnerid menetluskulude nimekirja põhjal (tlk 134) tuleks T.R.l hüvitada menetluskulu summas 19´470.- krooni. Oktoobris 2008 on esindaja kulutanud 7.5 töötundi ja selle eest tasuti arve alusel ja tasumine on tõendatud 11.11.08 (tlk 138). 2009 a veebruaris kulus käesoleva asja lahendamiseks 3, 5 tundi, kokku 5,250.00 krooni, kuid selle suhtes esitati kohtule arve tasumiseks tähtajaga 11.02.09 ja esindaja leiab, et selles osas tekkis kolmandal isikul maksekohustus. Veebruari 2009 arve ja alusdokumendi koostas K.Hein. Kohus oli määranud asja istungile, seega pidi tasumist tõendavad dokumendid olema esitatud kohtuistungi ajaks ning hilisemalt esitatud dokumente kohus vastu võtta ei saa, kuna halduskohtus ei rakendu TsKMS § 174 lg 1.
reguleerib küsimuse iseseisvalt, mistõttu kohtuistungi ajaks esitamata tõendeid kohus arvestada ei saa. Kolmas isik on küll esitanud käesolevaks hetkeks tõendi, et ta on tasunud ka dokumendi 29040 alusel, kuid see ei ole esitatud kohtuistungil. 6 Kohus märgib siinkohal ära, et Riigikohtu Halduskolleegium on lahendis 3-3-1-47-08 märkinud „ Õige on MTA kassatsioonkaebuse väide, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud korduvalt (viimati näiteks
Ainuüksi menetluskulude nimekirjas sisalduv advokaadi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
Kolmanda isiku positsioon ühtis vastustaja positsiooniga; kolmas isik vastas kaebusele 08.10.08.a. (tlk 64); 31.10.08 esitas ta täiendavad seisukohad (tlk96). Kohtule esitatud vastused on lühidad, keerulisi õiguslikke positsioone ja viiteid vastused ei sisalda, kuid kohus möönab, et kaebuse ettevalmistamiseks ja õiguslike positsioonide kujundamiseks istungiks kaebuse vastuväidete esitamiseks eeldas menetlus paljude spetsiifiliste õigusaktidega tutvumist. Põhjendatuks tuleb kohtu arvates lugeda menetluskulu hüvitamist summas 5`625 krooni. Kohtupraktikas on arvestatud, et menetluskulud ei tohiks piirata kaebaja õigust pöörduda kohtusse. Kohus leiab, et õigustatud on menetluskulude hüvitamine tasutud osas summas 5`625.- krooni, mis kuulub väljamõistmisele T.R.lt. 10) Kohus parandab ilmselge eksimuse ja trükivea kohtuistungi 03.03.09.a. protokollis lk 2 ülalt teises lõigus, kus on ekslikult märgitud T.R. asemel V.V. Kohus tegi protokolli paranduse omal algatusel. Karin Kalmiste Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.