← Eesti

2-08-41898/7

Obsah (4)§ 430§ 432§ 173§ 150

Tsiviilasi nr 2-08-41898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-08-41898 Tsiviilasi OÜ Aktiva F

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433.

§ 430lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade 2

(3)kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja esindustasu. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 10.07.

  1. a riigilõivu 250 krooni ja 25.08.
  2. a riigilõivu 750 krooni. Kokku on tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni OÜ Aktiva Finants pangaarvele nr
  3. Maimu Laumets Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.