ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista suulise lepingu alusel osutatud veoteenuse eest võlgnevuse summas 17 628.76 krooni ja viivise 743.85 krooni ning, kokku summas 18372.61 krooni ning menetluskulud summas 16 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kohtuistungil 10.06.2009 V OÜ seaduslik esindaja tunnistas hagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja 10.06.2009 kohtuistungil tunnistas hagi ja sellele vastu ei vaielnud, tuleb hagi rahuldada.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi.
Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.
lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 16 000 krooni. Hageja esitas kohtuistungil menetluskulude dokumendid, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 14 000 krooni järgmiselt: 4 000 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 10 000 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 4 000.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindaja esitas 10.06.2009 kohtuistungil kohtule kuludokumendi õigusabikulude kandmise kohta summas 10 000 krooni.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 17 628.76 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 10 000 krooni arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 10 000 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000 krooni, kokku 14 000 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.