KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse
- oktoobril 2009.a. kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-09-4384 Tsiviilasja number Kohtuasi Menetlusosalised TP hagi V P vastu abielu lahutamiseks, vanema õiguste äravõtmiseks laste AP, A P, V P ja I P suhtes koos laste kostjalt äravõtmisega, vanema õiguste äravõtmiseks kostjalt kui lapsendajalt A P suhtes koos lapse äravõtmisega ning lapsendatud lapsel perekonnanime taastamiseks Hageja TP (xxx, xxx); Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Martin Pärn (AB Nielson & Pärn, Raua 19 - 7, 10124 Tallinn); Kostja V P(ik xxx, elukoht xxx); Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Kostja esindaja A Smelov 27.08.2009.a.
- Lahutada TP ja V P abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tšeljabinski linna Kalinini rajooni Perekonnaseisuametis, kanne xxx.
- Taastada TP tema abielu eel kantud perekonnanimi „K ”.
- Võtta ära vanema õigused V Petrovilt koos laste äravõtmisega temalt tema - xxx.a. sündinud tütre AP (sünd registreeritud Tšeljabinski linna Kalinini rajooni Perekonnaseisuameti poolt xxx.a., kanne xxx) suhtes, - xxx.a. sündinud tütre A P (sünd registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisu-ameti Mustamäe sektoris, kanne xxx) suhtes, - xxx.a. sündinud poja V P(sünd registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisu-ameti Mustamäe sektoris, kanne xxx) suhtes, - xxx.a. I P(sünd registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris, kanne xxx) suhtes ja - xxx.a. sündinud A P suhtes (sünd registreeritud Tšeljabinski linna Kalinini rajooni Perekonnaseisuameti poolt xxx.a., kanne xxx), kelle V P lapsendas xxx.a. Tšeljabinski linna Kalinini Rajooni Perekonnaseisuameti kande nr xxx kohaselt. Menetluskulude jaotus
- Taastada A P tema lapsendamiseelne perekonnanimi „K ”. Jätta TP menetluskuluks olev riigilõiv abielu lahutamise hagilt ja vanema õiguste äravõtmise hagilt TP enda kanda. Jätta TP esindaja kulu V P kanda. Jätta V P esindaja kulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Jätta alaealiste laste esindaja kulu riigi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
- 03.02.2009.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, ära võtta vanema õigused kostjalt laste AP, A P, V P ja I P suhtes koos laste kostjalt äravõtmisega, ära võtta vanema õigused kostjalt kui lapsendajalt A P suhtes koos lapse äravõtmisega ning lapsendatud lapsel taastada tema lapsendamiseelne perekonnanimi „K ”. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt kõigi poolte ühiste laste ja lapsendatud lapse ülalpidamiseks elatis. Viimases nõudes sõlmisid pooled kohtuistungil kompromissi.
- Hageja põhjendab esitatud hagi abielu lahutamiseks sellega, et pooltevahelised abielulised suhted on lõppenud alates 2008.a. veebruarikuust ja hageja suhteid kostjaga taastada ei soovi.
- Vanema õiguste äravõtmise hagi põhjendab hageja sellega, et kostjat on karistatud 17.12.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalkorras ja ta on süüdi tunnistatud KarS § 143 lg 2 p 1 ja 2, KarS § 1431 lg 2 p 1 ja 2 ning KarS § 179 lg 1 järgi toimepandud kurutegudes koos A P suhtes lähenemiskeelu kohaldamisega 3 aastaks kuna kõik kuriteod olid toime pandud V P lapsendatud lapse suhtes. Lisaks eeltoodule ei ole kostja osalenud ilma mõjuvate põhjusteta oma alaealiste laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Eeltoodud asjaoludega on kostja kuritarvitanud oma vanema õigusi, kohelnud tema poolt lapsendatud last julmalt, millega on avaldanud kahjulikku mõju kõigile poolte lastele. Vanema õiguste äravõtmise alusena palub hageja kohaldada PkS § 54 lg 1 p 1,2,3 ja 4 sätteid ja kostjalt kui lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel A P suhtes PkS § 87 lg 2 sätestatut. Hageja palub anda tagasi A P ka tema lapsendamiseeelne perekonnanimi „K ” 2
- Hageja esitas kohtule oma nõuete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena poolte abielutunnistuse, A K lapsendamise tunnistuse, lapsendatu ja poolte ühiste laste sünnitunnistused, 17.12.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse, hageja pangakonto väljavõtte, hageja 2008.a. tuludeklaratsiooni. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajana I P . Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja võttis 27.08.2009.a. toimunud kohtuistungil õigeks hageja nõude abielu lahutamiseks.
- Kostja avaldas kohtuistungil, et ta ei vaidle ka vastu hageja nõudele vanema õiguste äravõtmiseks nii poolte ühiste kui ka lapsendatud lapse suhtes.
- Kostja ühtki tõendit kohtule ei esitanud. Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoht vanema õiguste äravõtmise nõude suhtes.
- Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et hagi vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud, sest kostja on süüdi tunnistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises oma lapsendatud lapse suhtes. Kuna tunnistaja Igor Prekupi ütlustega leidis tõendamist, et V Pon ebavanemlikult käitunud ka oma teiste laste suhtes ning tema vaimse vägivalla ja dikteerimise all kannatas kogu perekond, on PkS § 54 lg 1 p 2,3 ja 4 alusel põhjendatud vanema õiguste äravõtmine kõigi laste suhtes. Lisaks eeltoodule ei ole kostja osalenud oma laste kasvatamisel ega nende eest hoolitsemisel Alaealiste esindaja adv. Helen Tombergi seisukoht vanema õiguste äravõtmise nõude osas. Alaealiste esindaja on seisukohal, et hagi vanema õiguste äravõtmiseks V P on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- V P on süüdi mõistetud KarS § 143 lg 2 p.-de 1 ja 2, § 143¹ lg 2 p.-de 1 ja 2 ning § 179 lg-e 1 järgi toimepandud raskete seksuaalse iseloomuga kuritegude toimepanemise eest, millised kõik on toime pandud tema poolt lapsendatud lapse suhtes. Nimetatu on käsitletav lapse julma kohtlemisena PkS § 54 lg 1 p-i 3 tähenduses. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on V P suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaseksuoloogia kompleksekspertiis. Ekspertarvamuse kohaselt on V. P diagnoositud pedofiilia, millisele häirele on omane kõrge retsidiivsuse aste, s.t. pedofiiliat iseloomustab pedofiilse käitumise korduv iseloom. Sellest tulenevalt on pedofiiliat põdev isik kõrgenenud oht ümbritsevale.
- Kuigi teisi lapsi ei ole isa seksuaalselt väärkohelnud, puudub isale pandud diagnoosi arvestades kindlus, et juhul, kui isale säilitada vanemaõigused teiste laste suhtes, ei võiks isa edaspidi, omamata ligipääsu Anastasiale, hakata väärkohtlema teisi lapsi. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Alaealiste esindaja hinnangul püsib oht, et V P ei väärkohtle oma lapsi, mistõttu tuleb temalt vanema õigused tema oma bioloogiliste laste suhtes ära võtta PkS § 54 lg 1 p.4 alusel kuna avaldab muul viisil lastele kahjulikku mõju. Advokaat Helen Tomberg taotles välja nõuda V P süüdistuasjas kriminaalasja materjalid.
- Adv Helen Tomberg on seisukohal, et vaieldavaks on aga asjaolu kas kohtu pädevusse kuulub A Ple tema esialgse perekonnanime taastamine. Vastavalt Nimeseaduse § 14 lg-le 1 võidakse lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise korral taastada lapse lapsendamise eelne 3 isikunimi. Sama seaduse § 4 lg-e 1 järgi annab Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik, isikunime Eesti haldusorgan või kohus. Nimeseaduse § 2 lg 1 sätestab aga, et isikunime andmisel rakendatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, ja § 2 lg 2 sätestab, et kohtu poolt isikunime andmisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetlust reguleerivaid sätteid. Kuna kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri (erinevalt lapsendamise määruses) vanemaõigusi piiravas määruses lapse nime muutmist, siis ei ole advokaadi hinnangul kohtul pädevust seda hageja nõuet rahuldada. Küll aga on hagejal õigus muuta lapse nime haldusmenetluse käigus. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning ei hageja ega kostja ei soovi suhete taastamist nende vahel. Hageja jäi hagi juurde abielu lahutada. Kostja võttis hagi abielu lahutamiseks õigeks. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PkS) §-s 29 lg 2 sätestatust asub kohus seisukohale, et poolte abielu kuulub lahutamisele kuna abielu jätkamine pooltel on võimatu.
- Tulenevalt Nimeseaduse §-st 11 ja T P avaldusest tuleb hagejale taastada tema abielu eel kantud perekonnanimi „K ”.
- Kohus, olles kohtuistungil ära kuulanud hageja ja kostja, tunnistaja I P ütlused, tutvunud eestkosteasutuse esindaja ja alaealiste esindaja arvamusega vanema õiguste äravõtmise asjas, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi vanema õiguste äravõtmiseks kostjalt tema lapsendatud ja tema bioloogiliste laste suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus PkS § 54 lg 1 p 1, p 3 ja p 4 sätestatut, milliste kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta eestkosteasutuse nõudel kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kui vanem kohtleb last julmalt või vanem avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Lisaks eelpoolnimetatud seadusesätetele kuulub kohaldamisele ka PkS § 87 lg 2, mis reguleerib vanema õiguste äravõtmist lapsendajalt PkS § 54 sätestatud alustel.
- Kohus on seisukohal, et asja sisulise arutamise käigus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et V P on jätnud täitmata alates 2008.a. maikuust oma vanema kohustused oma alaealiste laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ilma mõjuva põhjuseta. V P ei ole andnud raha laste ülalpidamiseks hagejale ega ka muul viisil laste eest hoolitsenud. Kostja nimetatud hageja väitele vastuväiteid esitanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud vanema õiguste äravõtmine kõigi laste suhtes PkS § 54 lg 1 p 1 alusel.
- Kohus on seisukohal, et asja sisulise arutelu käigus on leidnud tõendamist ka asjaolu, et V Pon kohelnud oma lapsendatud last A Pt julmalt, mis on vanema õiguste äravõtmise aluseks PkS § 54 lg 1 p 3 alusel. Kohus on seisukohal, et julma kohtlemisena tuleb kvalifitseerida kostja poolt toime pandud seksuaalse iseloomuga raskeid kuritegusid oma lapsendatud lapse suhtes, mille eest ta on süüdi mõistetud KarS § 143 lg 2 p.-de 1 ja 2, § 143¹ lg 2 p.-de 1 ja 2 ning § 179 lõike 1 järgi. Kostja poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod alaealise A P suhtes on tõendatud Harju Maakohtu 17.12.2008.a. jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas 1-08-
- Kostja väide, et ta tegelikult talle inkrimineeritud kuritegusid toime pannud ei ole, on paljasõnaline ja tõendamata 4 ning ümber lükatud eelpoolnimetatud kohtuotsusega. Lisaks eeltoodule on kostjapoolne oma lapsendatud lapse julm kohtlemine ja ka kogu pere suhtes vaimse vägivalla tarvitamine tõendatud ka tunnistaja IP ütlustega, kes on TP vaimulik isa ning kokku puutunud kogu P perekonnaga. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis A P talle, et isa on teda intiimsetest kohtadest kätega puudutanud ning TP ja A P pöördusidki õiguskaitseorganite poole tunnistaja veenmisel. Tunnistaja ütluste kohaselt käitus V P oma perekonna suhtes üleolevalt ka muul viisil, sulgedes TP pangakaardid ja soovides olla perekonnas juhtfiguuriks, kellele kõik teised peavad alluma.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et V P suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaseksuoloogia kompleksekspertiisi ekspertarvamuse kohaselt on V P diagnoositud pedofiilia, millisele häirele on omane kõrge retsidiivsuse aste, millest tulenevalt on pedofiiliat põdev isik kõrgenenud oht ümbritsevale, püsib oht, et V P võib väärkohelda ka oma bioloogilisi lapsi, mistõttu tuleb temalt vanema õigused ära võtta ka tema bioloogiliste laste suhtes PkS § 54 lg 1 p.4 alusel kuna lapsevanem avaldab lastele muul viisil kahjulikku mõju.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt Nimeseaduse §-s 14 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võidakse lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise korral taastada lapse lapsendamise eelne isikunimi, tuleb A P taastada ka tema lapsendamiseeelne perekonnanimi K ”. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuluks on riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on hageja esindaja kulu, kusjuures Harju Maakohtu 28.11.2008.a. kohtunikuabi määrusega määrati anda riigi õigusabi TPle kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Riigi õigusabi osutas TPle advokaat Meelis Pärn. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust tuleb hageja menetluskuluks olev riigilõiv abielu lahutamise asjas ja vanema õiguste äravõtmise asjas jätta hageja enda kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi abielu lahutamiseks ja vanema õiguste äravõtmiseks ja hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta seda hüvitada, tuleb hageja esindaja kulu jätta kostja kanda vastavalt TsMS § 179 lg 1 sätestatule. Kostja esindaja kulu jääb kostja enda kanda, sest kohus rahuldab hagi. Kuna vanema õiguste äravõtmise asjas tehakse lahend laste huvides ja kohus määras alaealistele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda. Piret Randmaa Kohtunik 5