KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 03.12.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1070 Haldusasi U.R.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korralduse nr 618-k osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev ja 18.11.2008 vorm Suuline menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja U.R. ja tema nõustaja Andres Shapura; vastustaja Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindajad Eva Martinson, Arvo Käärd ja Reio Vesiallik ning kolmanda isiku AS Tallinna Vesi lepinguline esindaja adv Toomas Pikamäe. Resolutsioon Jätta U.R.i kaebus rahuldamata. Kohtukulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). ASJAOLUD Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 heakskiitmine“ kiideti heaks AS Tallinna Vesi poolt esitatud juurdelisatud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korralduse nr 618-k lisa punktis 1 on variantlahenduse C1 lühikirjeldus, mille viimane lause on: „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“. Käesoleva kohtuvaidluse raames taotleb kaebaja eelmärgitud lause tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Tallinna Linnavalitsus, võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 punkti 3, Tallinna linna põhimääruse § 6 lg 1 punkti 4 ja AS-i Tallinna Vesi 27.02.2007 kirja nr 6/0706127, võttis 04.04.2007 vastu korraldusega nr 618-k “Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 heakskiitmine”, millega kiideti heaks AS-i Tallinna Vesi esitatud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1 (korralduse punkt 1) ja kohustati Tallinna Kommunaalametit tegema korraldus teatavaks AS-le Tallinna Vesi, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Tallinna Keskkonnaametile, Tallinna Ettevõtlusametile, Tallinna Maa-ametile ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korralduse nr 618-k lisaks on Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 üldkirjeldus, mille punkti 1 kohaselt “Suur-Sõjamäe piirkonna lõunapoolse osa sademeveed juhitakse lennujaama alt läbi mööda Soodevahe kraavi Pirita jõkke. Selleks tuleb rajada sademeveepumpla Suur-Sõjamäe tänavale. Rae vallast ja Mõigu asulast Mõigu poldritiiki kokkukogutavad sademeveed juhitakse samuti mööda Soodevahe kraavi Pirita jõkke. Selleks tuleb rajada uus sademevee pumpla Mõigu poldritiigi idaossa. Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses”. Vaidlustatud korralduse lisa punktis 1 nimetatud Mõigu poldritiik (tiik), mis on arvestatud säilitada senises suuruses, jääb tagastamisele kuuluva maa koosseisu aadressiga Tartu mnt 113. Kaevatava korralduses on aluseks võetud AS-i Tallinna Vesi tellimusel valminud OÜ Projektkeskuse töö nr 290 “Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem” viimane versioon 15. aprillist 2005 ja heaks kiidetud selles sisalduv variantlahendus C1. Kogu Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeem on mahukas 59 lehel olev töö, mis on avaldatud kaevatava korralduse lisadokumendina Tallinna linna interneti kodulehel aadressil http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=61423&UK=64528C9B70A2B9E6 A533CC2E62CC. Mõigu tiigi all tuntud ala paikneb Tallinna linna piiril Lennujaama ja Mõigu asula vahel, jäädes Tallinna haldusterritooriumile. Mõigu tiigi kasulikuks pindalaks on erinevates töödes nimetatud 5,3 ha, millega seonduvalt on tehtud kõik arvutused. Selgitusena saab märkida, et tiigi pindalana on nimetatud ka 9,4 ha, kusjuures sademevett koguvat funktsiooni täidab vaid tiigi välimine ring pindalaga 5,3 ha. Tiigi sisemine ring ei ole sademevee kogumisbasseinina kasutusel. Umbes pool sisemisest tiigist ja ¾ ringtiigist (s.o. ca 4 ha 5,3-st ha-
- st)on käesoleval ajal pilliroogu ja kõrgemat taimestikku s.h. puid tihedalt täis kasvanud. Taimestik on väga lopsaka kasvuga, mis tähendab, et sademevee kogumisbasseinina Mõigu tiik variantlahenids C1 esitatud mahus (5,3 ha ja 53000 m3) ei toimi. Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 kohaselt likvideeritakse Tartu mnt pumpla ja sademevett enam Tartu mnt kollektorisse ei juhita, vaid see juhitakse Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke. Variantlahendusest C1 nähtuvalt ei saa Mõigu tiiki lugeda Tallinna sademevee süsteemi osaks, sest Tallinna haldusterritooriumilt sinna kogunev sademevesi lõigatakse ära. Tegemist on Tallinna piires marginaalselt väikeselt valgalalt sademevee juhtimisega Soodevahe kraavi (Tallinna territooriumile jääv Mõigu tiiki koguneva sademevee valgala väheneb variantlahenduse C1 kohaselt 5 km²-lt 0,3 km²-ni). Täiesti uudse lahendusena on Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduses C1 hakatud lahendama Rae valla sademevee ärajuhtimisega seotud probleeme ja tehtud Mõigu tiigist Rae valla sademevee süsteemi osa (Rae valla territooriumile planeeritud valgala suuruseks on 9,4 ha). Rae valla territooriumile jääv valgala osa moodustab seega 97% kogu variantlahendusega C1 kavandatavast valglast. Variantlahendusega C1 on 2 tegelikkuses asutud poliitilise otsusena lahendama Rae valla sademevee ärajuhtimist, sest avalik huvi teha seda Tallinna linna huvides puudub. Juhul, kui Mõigu tiiki kasutataks ainuüksi Tallinna linna territooriumilt koguneva sademevee kogumiseks variantlahenduse C1 korral (valgala suurus 0,3 km2 Mõigu asulast), kaotaks tiik oma otstarbe isegi kogumisbasseinina, sest siseneva vee maksimaalne vooluhulk ei ületa 60 l/s, mis tähendab lihtsalt sõnastatult, et sellise veekoguse operatiivne ärajuhtimine on võimalik ka vee minimaalse viibeaja, s.t. kui puudub kogumisbassein, tingimustes. On oluline nimetada, et Rae valla sademeveed on võimalik juhtida otse, ilma Mõigu tiiki läbimata Soodevahe kraavi, millega jääks ära selle edasi-tagasi juhtimine. Tallinna linna selline poliitiline otsus, mis kannab endas vaid äriühingu majanduslike huvide teenimise eesmärki, rikub U.R.i subjektiivseid õigusi. Isegi juhul, kui Mõigu tiiki hakatakse tulevikus juhtima AS-i Tallinna Vesi ärihuvidest lähtuvalt Rae valla sademevett, puudub vajadus Mõigu tiigi pindala säilitamiseks variantlahenduses C1 väljapakutud asukohas, millele on viidanud mitmed AS-i Tallinna Vesi enda tellitud ekspertarvamused. Seejuures on oluline, et Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemis pakutud variantlahenduse C1 kirjeldus iseenesest ei eelda tiigi säilitamist senises suuruses ja asukohas ja seda põhjendamatum on selle lisamine variantlahenduse C1 lühikirjeldusse. Haldusasjas nr 3-05-1319 on kohtule esitatud kaks AS-i Tallinna Vesi tellimusel valminud ekspertarvamust, milles käsitletakse Mõigu tiigi (kogumisbasseini) pindala vähendamise võimalikkust maa tagastamise korral, võttes aluseks variantlahenduse C1 ja mille koostajateks on samad isikud, kes osalesid OÜ Projektkeskuse töö nr 290 tegemisel. Need ekspertarvamused on tehtud ajaliselt pärast 15.04.2005. Esimene neist on töö nimetusega “Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi koostamine, Mõigu poldritiigi pindala vähendamine” (OÜ Projektkeskus, 30.08.2005, töö nr mdd-03-290) ja teine ekspertarvamus Mõigu poldritiigi pindala vähendamise kohta (PB Maa ja Vesi AS, 22.02.2006, töö autor Kalev Raadla on üks Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi autoritest ja kes koostas arvutused Mõigu poldritiigi kohta). Mõlemas ekspertarvamuses on nimetatud, et Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 puhul on võimalik opereerida 2 ha suuruse kolmnurkse kujuga tiigiga. U.R. esitas 26.04.2007 haldusasjas nr 3-05-1319 toimunud kohtuistungil kohtule 25.04.2007 ekspertarvamuse “Mõigu tiigi rollist sademevee kogumisel, äravoolu ühtlustamisel ja kogumisbasseini asukohast maade tagastamise korral”, mille on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi tehnikateaduste doktor Arvo Iital, kes on ka Eesti Looduskaitse Seltsi aseesimees, Eesti Veeühingu liige, Eesti Geograafia Seltsi liige, Põhjamaade Hüdroloogia Assotsiatsiooni liige, BAAP Network koordinaator. 25.04.2007 ekspertarvamuse eesmärgiks oli välja tuua Mõigu tiigi osa Tallinna sademevee süsteemis ja planeeritavas Rae valla sademevee süsteemis, välja selgitada sademevee kogumisbasseini ja setteveebasseini optimaalseks toimimiseks vajalik suurus ja asukoht, analüüsida varasemalt tehtud uuringut ja ekspertarvamust, mille kohaselt maade tagastamisel endistele omanikele on võimalik takistusteta opereerida kogumisbasseiniga pindalaga 20 000 m². 25.04.2007 ekspertarvamuses on arvestatud, et Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 kohaselt likvideeritakse Mõigu tiiki koguneva sademevee juhtimine Tartu mnt pumpla kaudu Tartu mnt kollektorisse, Suur-Sõjamäe ja Tallinna Lennujaama sademeveed juhitakse otse, Mõigu tiiki läbimata, Soodevahe kraavi ja ehitatakse uues asukohas välja sademevee pumpla ning sademevee survetoru, mille kaudu juhitakse Mõigu tiiki kogunevad sademeveed edaspidi ainult Soodevahe kraavi ja sealt edasi Pirita jõkke. Variantlahenduses C1 väljapakutud arvutused lähtuvad sellest, et Mõigu tiigi kasulikuks pindalaks on arvestatud 5,3 ha, reguleeritavaks mahuks 53 000 m³ ja valgala suuruseks 9,7 ha. Tehnikateaduste doktor Arvo Iital teeb 25.04.2007 ekspertarvamuses järgmised järeldused: Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi (OÜ Projektkeskus, töö nr 290) lahendusvariandiga C1 kavandatud valgala puhul on Mõigu tiiki koguneva Tallinna 3 sademevee osatähtsus muutunud marginaalselt väikseks, moodustades 3%, ülejäänud 97% sademevett on planeeritud Mõigu tiiki juhtida ja sealt edasi Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke juhtida Rae vallast. Mõigu tiigi kogumisbasseini kui tervikliku objekti asukoht, nagu on välja pakutud OÜ Projektkeskus 30.08.2005 uuringus Mõigu tiigi pindala vähendamise kohta ja PB Maa ja Vesi AS 22.02.2006 ekspertarvamuses Mõigu tiigi kohta, on loogiline, põhjendatud ja eesmärgipärane. Pakutud asukohta ehitatakse Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi lahendusvariandi C1 kohaselt uus Mõigu pumpla ja survetorustik. Selline lahendus võimaldab maade tagastamist endistele omanikele, nagu on nimetatud ka ekspertarvamuses viidatud töödes. Mõigu tiigi sademevee kogumisbassein OÜ Projektkeskus 30.08.2005 uuringus Mõigu tiigi pindala vähendamise kohta ja PB Maa ja Vesi AS 22.02.2006 ekspertarvamuses Mõigu tiigi kohta pakutud asukohas: - pindalaga 20 000 m² ja reguleeritava mahuga 20 000 m³ rahuldab täielikult Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi lahendusvariandis C1 planeeritud valgalalt (9,7 km²) sademevee kogumist ja ärajuhtimist, kui ehitatava pumpla võimsus on 1570 l/s; - pindalaga 53 000 m² ja reguleeritava mahuga 53 000 m³ rahuldab täielikult Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi lahendusvariandis C1 planeeritud valgalalt (9,7 km²) sademevee kogumist ja ärajuhtimist, kui uue ehitatava pumpla võimsus on 1186 l/s (sama võimsus on kavandatud ka lahendusvariandis C1). Selle lahendi puhul tuleb väljapakutud asukohas 20 000 m² pindalaga kogumisbasseini suurendada 53 000 m²-ni; - pindalaga 20 000 m² ja reguleeritava mahuga 53 000 m³ eeldab suuremahulisi süvendustöid ja ei ole otstarbekas teostada, kuna sademevee hulga läbilaskevõime oleneb pumpade tootlikkusest, mida on võimalik arvestada (vt variant 3a ja 3b). Kuna ¾ olemasolevast Mõigu ringtiigist (s.o. ca 4 ha 5,3-st ha-
- st)on käesoleval ajal pilliroogu ja kõrgemat taimestikku s.h. puid tihedalt täis kasvanud, mis tähendab, et sademevee kogumisbasseinina Mõigu tiik esitatud mahus (53000 m3) hetkel ei toimi, saab asuda seisukohale, et punktis 3 nimetatud asukohas tiigi puhastamine ja vallidega piiritlemine on ligilähedaselt sarnane ringtiigi puhastamise maksumusega. Selle haldamine on aga kordades odavam. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et Rae vallast planeeritava sademevee juhtimine Mõigu tiiki läbimata otse Soodevahe kraavi ja sealt edasi Pirita jõkke on võimalik. Sellele on viidatud ka Harjumaa Keskkonnateenistuse 19.06.2006 kirjas nr 30-6-1/3710 Tallinna Linnavalitsusele edastatud seisukohas Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava kohta, samuti Kalev Raadla 22.02.2006 koostatud ekspertarvamuses. Selline lahendus on majanduslikult otstarbekam, kuna Rae vallast tulevat sademevett pole vaja juhtida algul lääneloode suunal Mõigu tiiki ja seejärel ida suunal tagasi Soodevahe kraavi. Kuna Rae vallas toimub tormiline kinnisvaraarendus, on võimalik panna kinnisvaraarendajatele kohustuseks finantseerida sademevee ärajuhtimist otse Soodevahe kraavi. Nii või teisiti on vajalik Rae vallas teostada Soodevahe kraavi rekonstrueerimine, millele on viidatud Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi lahendusvariandis C1. Juhul, kui Mõigu tiiki kasutataks ainuüksi Tallinna linna territooriumil moodustuvate sademevete kogumiseks lahendusvariandi C1 korral (valgala suurus 0,3 km2 Mõigu asulast), kaotaks tiik oma otstarbe kogumisbasseinina, sest siseneva vee maksimaalne vooluhulk ei ületa 60 l/s. Sellise veekoguse operatiivne ärajuhtimine ei ole kulukas ka vee minimaalse viibeaja (s.t. puudub kogumisbassein) tingimustes. Riigikohtu 05.03.2007 lahendis asjas nr 3-3-1-102-06 leitakse, et hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. Selleks tuleb isik kõigepealt menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus, tal peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi, asjaolusid tuleb uurida, koguda tõendeid, kaaluda erinevaid variante jne. Kaevatava korralduse preambulas tehtud viited Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1, mille kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, 4 veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita., § 30 lg 1 punktile 3, mille kohaselt linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse ning Tallinna Põhimääruse § 6 lg punktile 4, mille kohaselt Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni, ei ole piisavad mõistmaks/veenmaks, miks haldusorgan otsustas vastu võtta just sellise lakoonilise sõnastusega korralduse lisaks oleva variantlahenduse C1 lühikirjelduse. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldus nr 618-k osas, millega korralduse lisaks oleva variantlahenduse C1 lühikirjelduse alusel on arvestatud Mõigu tiik säilitada senises suuruses, ei ole õiguspärane, korraldus on välja antud hea halduse põhimõtteid eirates, kaevatav korraldus on ebaproportsionaalne, motiveerimata ja põhjendamatu ning rikub U.R.i õiguspärast ootust maa tagastamiseks võimalikult suures ulatuses, mistõttu tuleb see osaliselt tühistada. Kaebaja pool taotleb tühistada Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldus nr 618-k osas, millega korralduse lisa punktis 1 nimetatud variantlahenduse C1 lühikirjelduse viimases lauses nimetatakse, et “Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses”. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna Linnavalitsus on 4. aprilli 2007 korraldusega nr 618-k kiitnud heaks Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1. Korralduse lisas on toodud variantlahenduse C1 lühikirjeldus, kus on märgitud: „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses”. Kaebuse esitaja on vaidlustanud linnavalitsuse korralduse osas, millega korralduse lisaks oleva variantlahenduse C1 lühikirjelduse viimase lause alusel on arvestatud Mõigu tiik säilitada senises suuruses. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korralduse nr 618-k õiguslikuks aluseks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 3 ja Tallinna linna põhimääruse § 6 lg 1 p 4. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. KOKS § 30 lg 1 p 3 kohaselt valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. Tallinna linna põhimääruse § 6 lg 1 punkt 4 sätestab, et Tallinna kui omavalitsusüksuse ülesandeks on juhul, kui ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita muuhulgas korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k kiideti heaks Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1. Tegemist on veevarustust ja kanalisatsiooni korraldava haldusaktiga. Haldusakti põhjendused on toodud korralduse lisas „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1” ja korralduse juurde kuuluvas seletuskirjas. Korralduse seletuskirjas on toodud kõigi variantlahenduste lühikirjeldused ning eraldi märgitud variantlahenduse C1 peamised eelised ( lisa 5). Mõigu poldritiik on lahutamatu osa Tallinna sademevee rajatiste süsteemist, ilma milleta ei ole võimalik juhtida Lennuvälja, Suur-Sõjamäe ja Mõigu asumi sademevett Tallinna lahte. Poldritiigi pindala on 9,4 hektarit ja tiik koosneb kahest osast: välimisest ringtiigist pindalaga 5,3 hektarit ja sisemisest tiigist pindalaga 4,1 hektarit. Praegu tiigid omavahel ühenduses ei ole ja seega töötab reguleeriva mahutina välimine 5,3 ha ringtiik. Tiiki eraldab VaskjalaÜlemiste kanalist väline kaitsetamm kõrgusega 37,5-38,2 m. Sisemise kaitsetammi kõrgus on 36,8 m. Poldritiik on rajatud pinnasesse väljakaevamise teel. Tiigi sügavuse määras olemasoleva lubjakivi lähedus maapinnale. Sellest tulenevalt on tiigi põhjakõrgus 34,5 ja 35,9 5 meetri vahel. Tiiki ümbritsevate vallide madalaim kõrgus Tartu maantee poolsel küljel on 37 meetrit, mis määrab ära ka maksimaalse lubatud veepinna taseme tiigis, et vältida ümbritsevate alade üleujutamist. Ringtiigi minimaalse ja lubatud maksimaalse veepinna vahe lähtuvalt ülaltoodust saab olla maksimaalselt 1 meeter, mis annab tiigi reguleerivaks mahuks 5 3000 m³. Praegu voolab Mõigu poldrisse vesi Mõigu alevikust ja Lennuvälja peakraavist (Ruunaoja) - kokku moodustab valgala ca 5 km². Võttes arvesse valgala pinnakatte tingimused ja kokkuvooluaja, saame arvutuslikuks vooluhulgaks 2,4 m³/s ja maksimaalseks ööpäevaseks juurdevooluks tiiki- 90 tuh m³, mis teeb reguleerivat mahtu arvestades vajalikuks pumpla toodanguks 37 000 m³/d. Mõigu poldri rajatiste kompleksi kuulub ka Tartu maantee ääres olev sademevee pumbajaam, mis pumpab poldritiiki suunatud veed Tartu maanteega paralleelselt kulgevasse 1000 mm läbimõõduga raudbetoontorusse, mis suubub Russalka juures Tallinna lahte. Pumpla tootlikkus on hetkel 38 800 m³/d, mis on piisav sademevee süsteemi toimimiseks praeguste mahtude juures. Mõigu poldritiiki läbiva sademevee koguste puhul on tegemist väga suurte vooluhulkadega, mille ärajuhtimine nii Rae valla territooriumilt kui ka Tallinnast Suur-Sõjamäe territooriumilt on eluliselt oluline, et vältida Tallinna ja Harjumaa elanikele põhilise joogiveeallika Ülemiste järve reostust. Kui süsteem ei tule toime sademevee ärajuhtimisega, siis on võimatu vältida sademevee sattumist Ülemiste järve. Mõigu poldritiik ja pumbajaam on mitmeotstarbeline rajatiste kompleks, mis täidab alljärgnevaid ülesandeid: - alandab veetaset Mõigu poldri alal, vältides ala üleujutamist Ülemiste järve kõrge veetaseme puhul; - kogub ja juhib ära sademeveed Mõigu poldris, samuti sellega piirnevatel aladel Rae vallas; - kogub ja juhib ära sademeveed Tallinna Lennujaama maa-alalt ja Suur-Sõjamäe piirkonnast; - ühtlustab sademevee hetkvooluhulgad tasemele, mis võimaldab nende ärajuhtimist merre; - tagab taimestikuga tiigis sademevee puhastumise tasemeni, mis võimaldab nende ärajuhtimist merre; - tagab võimalikest avariilistest olukordadest lennuväljal ja tööstusrajoonis põhjustatud reostuse lokaliseerimise; ühtlustab lume kiire sulamise vee vooluhulgad tasemele, mis võimaldab nende ärajuhtimist sademevee süsteemi kaudu. Poldrialune maa-ala on vajalik säilitada praegustes piirides. OÜ Projektkeskuse poolt on koostatud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem (töö nr 290), mille eesmärgiks on anda lahendus sademevee ärajuhtimisele Suur-Sõjamäe territooriumilt võimaldamaks piirkonna arengut. Lisaks tuli vastavalt lähteülesandele pakkuda ka lahendus sademevee ärajuhtimisele lennuväljalt, Tallinna piirdesse jäävalt Mõigu asulalt, Tartu maantee ja Ülemiste järve vaheliselt alalt ja leida lahendus sademevee vastuvõtuks Rae vallast Mõigu asulalt, Peetri küla üldplaneeringualalt ning Vaskjala-Ülemiste kanali ja linna piiri vaheliselt alalt. Perspektiivselt on arvestatud Mõigu poldri valgala suuruseks ca 12 km² ja maksimaalseks juurdevooluks tiiki 156 tuh m³/d. OÜ Projektkeskuse töös on põhjalikumalt läbi kaalutud neli sademevee ärajuhtimise varianti. Neist optimaalsema variandi (C1) puhul juhitaks Mõigu poldritiiki vaid Rae vallast ja Mõigu asulast kokku kogutavad sademeveed, kust need pumbatakse Soodevahe kraavi. Poldritiigi osa selles süsteemis on väga oluline. Teatavasti kestavad intensiivsed vihmad lühikest aega (ca 30 min või veelgi vähem). Seetõttu on mõttekas koguda intensiivse kuid lühiajalise vihma (30 min) sademevesi kokku vahemahutisse (antud juhul Mõigu poldritiiki), et siis seda sealt pikema aja (24 tundi) jooksul ära pumbata. Kõik ettepanekud, mis soovitavad poldritiigi reguleerivat mahtu vähendada, toovad endaga kaasa alljärgnevad probleemid: - reguleeriva mahu vähendamisega kaasnevad suured rahaliste kulud süsteemide rekonstrueerimiseks. Neid kulutusi on võimalik hinnata alles peale konkreetse tööprojekti koostamist; - järsult tõusevad sademeveesüsteemi ekspluatatsioonikulud; - mida väiksemaks viiakse sademeveesüsteemi reguleeriv maht seda suurem on oht, et pumbajaama või torustike avarii korral satub sademevesi Ülemiste järve, ohustades Tallinna joogiveevarustussüsteemi. Eeltoodust lähtuvalt on Mõigu polder vajalik säilitada praeguses suuruses, sest: - mõigu polder koos pumplaga on praegu kasutusel toimiva tervikliku süsteemina ja selle ümberehitamine on majanduslikult ebaotstarbekas; - praegu 6 toimiva pumpla võimsus ei võimalda tiigi reguleeriva mahu vähendamist; - perspektiivis on kavandatud Mõigu poldrisse täiendavate vooluhulkade lisandumine, mis tingib vajaduse tiigi reguleerivat mahtu suurendada ja mis omakorda on tehniliselt võimalik vaid läbi välimise ja sisemise tiigi ühendamise ja süvendamise. Korralduse vastuvõtmisel lähtutus linnavalitsus avalikust huvist. Mõigu poldritiigil ja pumbajaamal on oluline osa Tallinna linna, samuti lähivaldade sademevee ärajuhtimisel ning Mõigu poldrialal veetaseme alandamisel, vältides sellega ala üleujutamist Ülemiste järve kõrge veetaseme puhul ning Tallinna joogiveesüsteemi reostumist. Seega teenib Mõigu polder avalikke huvisid, mistõttu selle säilitamine praegustes piirides on hädavajalik. Mõigu poldri üleviimine mujale nõuab väga suuri kulutusi, mis ei ole avalikust huvist lähtuvalt otstarbekas. Vastustaja on seisukohal, et ekspert on ekspertiisi aluseks võetud töid tõlgendatud tendentslikult ja töödest üksikuid lõike (seisukohti) meelevaldselt välja rebides. Ekspert on ekspertarvamuse koostamisel keskendunud peaasjalikult varasemale, Kalev Raadla poolt koostatud ekspertarvamuse tõlgendamisele. Kõik projektiga seotud isikud on teadlikud, et poldritiik on taimestikku täis kasvanud ja projekti üks eesmärke oligi tiik korrastada. Kuna poldri geodeetilisi mõõdistamisi pole läbi viidud, siis on mahud antud hinnangulised. Ekspert ei suuda oma töös paraku samuti anda tegelikke mahtusid. Ekspertarvamuse koostamise aluseks olnud töödes puuduvad väited, et Mõigu tiik oleks ainult Tallinna sademeveesüsteemi osa. Juba Suur-Sõjamäe sademevee skeemi koostamise lähteülesandes tuli lisaks Suur-Sõjamäe piirkonnale pakkuda välja lahendus sademevee ärajuhtimiseks lennuväljalt, Tallinna piirdesse jäävalt Mõigu asulalt, Tartu mnt. ja Ülemiste järve vaheliselt alalt ja leida lahendust sademevee vastuvõtuks: Rae vallast Mõigu asulalt, Peetri küla üldplaneeringualalt, Vaskjala-Ülemiste kanali ja linna piiri vaheliselt alalt. Antud lahendus on uudne tõenäoliselt ainult eksperdi jaoks. Rae valla põhjaosa (Peetri küla) loomulikuks sademe- ja drenaaživee loomulikuks eelvooluks on Ülemiste järv. Täna on järv Tallinna (ka osa Rae valla) joogivee allikaks. Joogivee kvaliteedi kaitsmise eesmärgil ei ole lubatud sadevete juhtimine järve. Sellest johtuvalt on Tallinnal kohustus tegeleda ka Rae valla põhjaosa sademevee probleemiga. OÜ Projektkeskuse poolt koostatud Suur-Sõjamäe sademevee ärajuhtimise skeem ongi oma olemuselt skeem ja pakkus välja põhimõttelisi lahendusi. Tiigi pindala vähendamine muudab küll torustike, pumplate jmt. võimsust, kuid ei muuda skeemi üldist kontseptsiooni. Ekspert Arvo Iital toonud Kalev Raadla ekspertarvamuse kokkuvõttest välja ainult ühe punkti. Tegelikult oli Kalev Raadla ekspertarvamuses kirjas veel palju erinevaid töid, mida sellisel juhul täiendavalt peaks tegema. Kalev Raadla teksti terviklikuna vaadates on selge, et väiksema tiigi puhul kallinevad ülejäänud rajatised sedavõrd, et kogu töö muutub majanduslikult ebaotstarbekaks. Kalev Raadla ei paku seda välja tiigi uue asukohana vaid seda kaaluti kui üht võimalikku varianti, mis lõppkokkuvõttes osutus majanduslikult ebaotstarbekaks. Rae valla põhjaosa (Peetri küla) loomulikuks sademe- ja drenaaživee loomulikuks eelvooluks on Ülemiste järv. Täna on järv Tallinna (ka osa Rae valla) joogivee allikaks. Joogivee kvaliteedi kaitsmise eesmärgil ei ole lubatud sadevete juhtimine järve. Sellest johtuvalt on Tallinna linnal kohustus koostöös Rae vallaga tegeleda ka Rae valla põhjaosa sademevee probleemiga. Tallinna ja Rae valla sademevee probleemi peab lahendama ühiselt. Lahendusvariant C1 ei näe sademevee ärajuhtimisel ette mitte Tartu mnt. kollektori, vaid Soodevahe kraavi kasutamist. Tiigi ümberehitamine tähendaks ka pumpla ja torustiku ümberehitamist, mis omakorda muudaks ehitusmaksumuse kalliks. Tallinna ja Rae valla sademevee probleemi peab lahendama ühiselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 vastustaja palub jätta U.R.i kaebuse rahuldamata. 7 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt. muuhulgas Riigikohtu halduskolleegiumi 25. mai 1999 määruse põhjendava osa punkti 2 haldusasjas nr. 3-3-1-25-99 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2003 kohtuotsuse punkte 13 ja 20 haldusasjas nr. 33-1-53-03), et kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. Seega omab küsimus sellest, kas ja mil määral rikub korraldus U.R.i õigusi käesoleva haldusaja lahendamise seisukohalt olulist tähtsust. Kaebuse esitaja on kaebuse punktis 4 „Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldus nr. 618-k rikub kaebuse esitaja õigusi osas, mis käsitleb Mõigu tiigi säilitamist endises suuruses“ viimases, allakriipsutatud lõigus märkinud: „/…/ kaevatav Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldus nr 618-k osas, millega korralduse lisaks oleva variantlahenduse C1 lühikirjelduse alusel on arvestatud Mõigu tiik säilitada senises suuruses, /…/ rikub U.R.i õiguspärast ootust maa tagastamiseks võimalikult suures ulatuses /…/“. Nimetatud väide on oluline seetõttu, et Maareformi seaduse § 7 lõike 1 kohaselt linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks ehitise võõrandamises õigustatud subjektile või muul viisil. Seega saab korraldus rikkuda kaebuse esitaja õigusi üksnes juhul, kui sellega määratakse kindlaks Mõigu poldritiigi kui ehitise teenindamiseks/vajadusteks vajaliku maa suurus. Vastupidisel juhul ei saa tiigi suuruse kindlaksmääramine mingil moel takistada kaebuse esitajale maa tagastamist, mistõttu korraldus ei saa rikkuda ka kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja on esitanud väite, mis viitab otseselt, et kaebuse esitaja arvates ei ole poldritiik ehitis (vt. kaebuse lk. 3 keskel): „Kui on tõendatud, et tagasi-taotletaval maal puuduvad teistele isikutele kuuluvad ehitised ja maakasutus, tuleb teha toiming, millega lõpetatakse mitteomaniku avalduse alusel algatatud maa ostueesõigusega erastamise menetlus.“ Veelgi enam – haldusasjas nr. 3-05-1319 22. mail 2006 esitatud kaebaja seisukohtades on kaebuse esitaja väitnud järgmist (vt. lisa nr. 1): „Nn. Mõigu polder ei ole ehitis ehitusseaduse tähenduses ega maareformi seaduse tähenduses. Mõigu poldri kohta ei laiene ka tehnorajatise termin“ (vt. seisukoha lk.3 alt viimane lõik); „Kaebaja lisab eeltoodule, et tema arvates on nn. Mõigu poldri näol tegemist lodu alaga üleliigse pinnas- ja sademevee kogumiseks, millele ei laiene ehitise ega tehnorajatise termin“ (vt. seisukoha lk. 4 keskel). Eelnevast tulenevalt on käesoleva haldusasja esemeks olev kaebus selges vastuolus kaebuse esitaja ülalnäidatud väidetega haldusasjas nr. 3-05-1319. Esitades erinevates kohtumenetlustes Mõigu poldritiigi kohta omavahel otseses vastuolus olevaid väited – sõltuvalt sellest, kuidas see parajasti talle rohkem sobib –, rikub kaebuse esitaja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 328 lõiku 1, mille kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Sõltumata sellest, kas kaebuse esitaja tunnistab Mõigu poldritiigi ehitiseks maareformi seaduse tähenduses või mitte, ei riku korraldus kaebuse esitaja maareformist tulenevaid õigusi või ootusi. Seda põhjusel, et maa tagastamisega seonduvad küsimused (s.o. kas maa tagastatakse ja kui jah, siis kui suures ulatuses) lahendatakse maa tagastamise menetluses vastavalt Maareformi seadusele ja selle alusel antud aktidele. Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium 21. juuni 2007 kohtuotsuse punktis 10 haldusasjas nr. 3-3-1-35-07, kus leidis: „Seejuures ei toimu aga maa tagastamise või tagastamata jätmise otsustamine planeerimismenetluse käigus, vaid maa tagastamise menetluses vastavalt maareformi seadusele ja selle alusel antud aktidele ning planeerimismenetluses ei saa võtta seisukohta, millises ulatuses maa õigustatud 8 subjektile tagastamata jääb.“ Analoogselt ülaltooduga ei ole ka käesoleval juhul korraldusega võetud vähimalgi määral seisukohta küsimuses, kas ja millises ulatuses jäetakse õigusvastaselt võõrandatud maa kaebuse esitajale tagastamata. Seega ei saa ka korraldus rikkuda kaebuse esitaja õiguspärast ootust maa tagastamisele võimalikult suures ulatuses. Kaebuse esitaja saab oma õiguspärast ootust maa tagastamisele võimalikult suures ulatuses realiseerida vaidlustades kas Tallinna Linnavalitsuse korraldust AS-le Tallinna Vesi Mõigu poldritiigi aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel (vt. Vabariigi Valitsuse 06. novembri 1996 määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ punkti 23 alapunkti 4) või Tallinna Linnavalitsuse korraldust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisest keeldumisel (vt. Vabariigi Valitsuse 05. veebruari 1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punkti 57 alapunkti 12). Eelnevast tuleneb, et kaebus korralduse osaliseks tühistamiseks ei täida seda eesmärki, milleks kaebus on väidetavalt esitatud. Seega ei riku korraldus kaebuse esitaja õigusi ning kaebus tuleb sõltumata selles esitatud väidete sisuliselt tõelevastavusest jätta rahuldamata. Kolmas isik selgitab, et korraldusega heakskiidetud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1 (nagu ka OÜ Projektkeskuse poolt koostatud „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem“ (töö), millest variant C1 moodustab üksnes ühe osa) eesmärgiks on täita lahendada piirkonna sademevee ärajuhtimisega seonduvad küsimused arvestades seejuures Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusest nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ tulenevaid nõudeid. Veeseaduse § 2 punkti 2 kohaselt loetakse heitveeks kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitavat vett või kanalisatsiooni abil ärajuhitavat sademevett. Kuivõrd töös käsitletakse sademevee ärajuhtimist, siis ongi korralduse ja selle osaks oleva C1 variantlahenduse näol tegemist õigusaktiga, mille seos omandireformi ja kaebuse esitaja õiguste rikkumisega on äärmiselt väike. Kaebuse esitaja on vaidlustanud korralduse ühe lause „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“, viidates tehnikateaduste doktor Arvo Iital´i 25. aprilli 2007 ekspertarvamuses sisalduvatele järeldustele, mis kaebuse esitaja sõnade kohaselt kinnitavad ka kaebuse põhjendatust. Kaebuse esitaja väidab viitega Arvo Iital´i arvamusele, et Mõigu poldritiik pindalaga 20 000 m2 ja reguleeritava mahuga 20 000 m3 rahuldab täielikult SuurSõjamäe sademevee ärajuhtimise skeemi lahendusvariandis C1 planeeritud valgalalt (9,7 km2) sademevee kogumist ja ärajuhtimist (vt. kaebuse lk. 8). Seoses ülalnäidatud väidetega viitame esiteks projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS-i 22. veebruari 2006 ekspertarvamusele Mõigu poldritiigi kohta (vt. lisa nr. 1), kus hüdrotehnikainsener Kalev Raadla asus arvamuse kokkuvõttes ja ettepanekutes järgmistele seisukohtadele: „2.Praeguses olukorras kogu juurdevoolava mahu ärapumpamiseks vajaks olemasolev pumpla reguleerivat mahtu 51 tuhat m3, selle saavutamine maade tagastamise korral ca 2 hektarile on küll teoreetiliselt võimalik, kuid ei ole majanduslikult otstarbekas. Selleks, et säilitada keskendatud vooluhulk tasemel 450 l/s, tuleks rajada kogu tagastamisest allesjäävat pindala hõlmav ca 3 m sügavune bassein lubjakivisse, mis on seotud ulatuslike lõhkamistöödega. Samuti tuleb isoleerida sellise mahuti seinad ja põhi mööda paekivi voolavat põhjaveest ehk siis ehitada raudbetoonvann. Monoliitse raudbetooni kogumahuks võib ennustada u. 15 000 m3. Ilmselgelt on tegemist ulatusliku ja väga kalli hankega.“ Kolmas isik viitab teiseks AS SWECO Eesti 24. aprilli 2007 kokkuvõtte Mõigu poldritiigist (vt. lisa nr. 2), kus AS SWECO Eesti rakendusuuringute rühmajuht Ain Lääne asus kokkuvõtte lõpposas (lk. 2 allosas) seisukohale: „Kõik ettepanekud, mis soovitavad poldritiigi reguleerivat mahtu vähendada, toovad endaga kaasa alljärgnevad probleemid: - reguleeriva mahu vähendamisega kaasnevad suured rahalised kulud süsteemide rekonstrueerimiseks. Neid kulutusi on võimalik hinnata alles pärast konkreetse tööprojekti koostamist; järsult tõusevad sademeveesüsteemi ekspluatatsioonikulud; - mida väiksemaks viiakse sademeveesüsteemi reguleeriv maht seda suurem on oht, et pumbajaama või torustike avarii korral satub sademevesi Ülemiste järve, 9 ohustades Tallinna joogiveevarustussüsteemi.“ Kolmas isik märgib kolmandaks, et töö koostasid 5 spetsialisti (vt. töö lk. sissejuhatuse viimast lehte), kes kasutasid töö koostamisel veel täiendavate spetsialistide abi (nt. töö 8. peatüki „Mõigu poldritiik“ autor on Kalev Raadla, 9. peatüki „Ülemiste kollektor“ ja 10. peatüki „Lasnamäe sademeveekollektori läbilaskevõime (variantide A1 ja A3 valiku korral)“ autor on Toomas Piirsalu). Korralduse seletuskirjast (vt. Tallinna Linnavalitsuse kirjaliku seletuse lisa nr. 5) nähtuvalt: „Kõik lahendused on välja töötatud eeldusel, et Mõigu poldritiik olemasoleval kujul ja suuruses säilib sademeveesüsteemi osana (nii vooluhulkade ühtlustajana kui ka loodusliku settebasseinina).“ Seetõttu on kaebuse esitaja väited sellest, et Mõigu poldritiigi pindala on võimalik vähendada 2 hektarile, otseses vastuolus AS Tallinna Vesi poolt eelnevalt viidatud isikute arvamustega. Kolmas isik rõhutab neljandaks, et AS Tallinna Vesi tellis AS-lt SWECO Eesti ekspertarvamuse Arvo Iital´i 25. aprilli 2007 ekspertarvamuse suhtes (vt. lisa nr 3). Kolmas isik on seisukohal, et U.R.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04. aprilli 2007 korralduse nr 618-k osaliseks tühistamiseks on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldama. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja ja kolmanda isiku kirjalike seisukohtadega, kohtule esitatud ekspertide kirjalike hinnangutega, kuulanud menetlusosaliste ja ekspertide suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 heakskiitmine“ kiideti heaks AS Tallinna Vesi poolt esitatud ja korraldusele juurde lisatud Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1. Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korralduse nr 618-k lisa punktis 1 on variantlahenduse C1 lühikirjeldus, mille viimane lause on: „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“. Käesoleva korraldusega üksnes kiideti heaks SuurSõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitamise eelduseks on õiguste rikkumine, mis ei saa olla tulevikku suunatud (oht, et tulevikus võidakse isiku õigusi rikkuda või vabadusi piirata ei ole aluseks halduskohtusse pöördumiseks). Kohus peab käesoleva tühistamiskaebuse raames tuvastama, kas vaidlustatud lause „tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“ rikub kaebuse esitaja õigusi või piirab tema vabadusi. Kaebaja kui õigustatud subjekti huvi on tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud maa taotletavas suuruses, mis on võimalik juhul, kui selleks puuduvad objektiivsed takistused. Maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 1 kohaselt maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. MRS § 7 lg 1 näeb ette, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks, ehitise võõrandamises õigustatud subjektile või muul 10 viisil. Samas kohus peab vajalikuks märkida, et nn eelmenetluse (planeerimismenetluse) käigus ei otsustata maa tagastamise või tagastamata jätmise küsimust, st millises ulatuses õigustatud subjektile maa tagastatakse või jäetakse tagastamata, seda tehakse eraldi menetluses, milleks on maa tagastamise menetlus, mis viiakse läbi vastavalt Maareformi seadusele ning selle alusel antud õigusaktidele. Kohtu arvates oleks mõistlik lahendada käesolev (maa)vaidlus pooltevahelise kokkuleppega. 18.11.2008 toimunud kohtuistungil ekspert geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas selgitas kohtule, et kõige mõistlikum lahendus on olemasoleva olukorra säilitamine ja tiigi puhastamine ning tuleks sõlmida mõistlik kokkulepe poolte vahel, sest pole mõtet lõputult selle üle vaielda, eriti veel siis, kui on tegemist avaliku huviga. A. Raukas kinnitas, et variant C1 näeb ette poldritiigi säilitamise samas mahus ning et Mõigu poldritiik on üks tervik ning moodustab ühe osa kompleksist (ühtne valgalapõhine süsteem). Ekspert tehnikadoktor Tiit Koppel 18.11.2008 toimunud kohtuistungil selgitas kohtule, et kõige õigem on säilitada olemasolev olukord või suurendada tiigi mahtu hiljem (tiigi mahu osas kaebaja vastu ei vaidle, vaidlus on tiigi pindalas). T. Koppel´i väitel valgala põhimõte on kõige odavam lahendus. Eelnimetatud ekspertide poolt on antud eksperthinnang, mis edastati kohtule 30.09.2008. Hinnangus muuhulgas väidetakse, et C1 teostumise korral juhitakse Suur-Sõjamäe piirkonna lõunapoolse osa sademeveed lennuvälja alt läbi mööda Soodevahe kraavi Pirita jõkke, milleks rajatakse uus sademeveepumpla Suur-Sõjamäe tänavale. Rae vallast ja Mõigu asulast poldrisse kogutav vesi juhitakse samuti mööda Soodevahe kraavi Pirita jõkke, milleks eelnevalt tuleb ehitada uus pumpla Mõigu poldritiigi idaossa. C1 variant näeb tiiki pindalaliselt praeguses suuruses. C1 rakendumine nõuab eelnevat keskkonnamõju hinnangut ning Harjumaa Keskkonnateenistuse luba liigvee juhtimiseks Pirita jõkke. Kui tiigi pindala vähendada, siis pole mahtu võimalik säilitada, sest tiigi süvendamine paesse pole otstarbekas. Samas leitakse, et samu ülesandeid võib täita ka tiigi väiksema mahu korral, kui suurendada pumpade võimsust ja torude läbilaskevõimet. Täielikku teavet pole, sest puudub usaldusväärne arvutus sademevee mahtude kohta. Kulud on ilmselgelt suuremad kui poldritiigi säilitamine olemasolevas mahus. Hinnangus märgitakse, et C1 teostamiseks on olemas vaid põhimõtteline ideekavand ilma konkreetsete arvutusteta. Hinnangus leitakse, et kui tiigi pindala näiteks kolmandiku osas vähendatakse (täidetakse pinnasega), siis tehakse seda õigusjärgse omaniku kulul ja linnale täiendavaid kulutusi ei teki. Linna ja Rae valla kulutused tekivad Soodevahe kraavi ja uue pumpla ehitusega ning võimalik, et ka vee täiendava puhastamisega enne selle juhtimist Pirita jõkke. Poldritiigi asukoha muutmine on ebamõistlik ja seotud suurte kulutustega tingituna ala geoloogilisest ehitusest. Kui aga Mõigu poldritiik likvideerida, tuleb ehitada sadu miljoneid kroone maksev täiesti uus sademevee süsteem. Mida väiksem on tiigi reguleeritav maht, seda suurem peab olema pumbajaama võimsus ja jämedamad veetorud, see aga põhjustab täiendavaid kulutusi. Linnale kõige odavam lahendus on kahtlemata praeguse olukorra säilitamine. Töö teostamisel jõuti kokkuvõttes nelja erineva põhilahenduseni (A1, A3, B3, C1), mille tehnilisel ja finantsanalüüsil kiideti heaks C1. Ekspertide arvates neljast nimetatud põhilahendusest on arvestades esitatud kriteeriume ainus reaalne lahendus C1. Eksperdid leiavad, et õigusjärgse omaniku huvides on mõistliku kompromissi saavutamine Tallinna linna ja AS-ga Tallinna Vesi. Niikaua kuni lõplikud otsused sademeveesüsteemi väljaarenduse osas puuduvad, ei saa vastu võtta ka otsuseid Mõigu poldritiigi osas. Vastustaja esindaja kinnitas kohtule, et nende poolt tellitud keskkonnamõjude hindamine on läbi viidud, kuid tulemused ei ole veel avalikustatud. Vastustaja esindaja leiab, et kaebajal on võimalus peale avalikustamist osaleda keskkonnamõjude hindamise avalikus arutelus, peale seda kehtestatakse projekteerimistingimused, koostatakse projekt ning väljastatakse ehitus- ja kasutusload. 11 Kaebuse esitaja väitel kaevatav haldusakt rikub tema subjektiivseid õigusi, kuna tal on õiguspärane ootus saada maaomanikuks ning maad tagasi võimalikult suures ulatuses, samuti kaebaja õigusi rikub asjaolu, et tiik tuleb säilitada senises suuruses. Vastustaja ja kaasatud kolmas isik on seisukohal, et käesolevas haldusasjas kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna tegemist on vaid ideekavandi heakskiitmisega, mille põhjal hakkavad tulevikus toimuma edasised menetlused. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusaktis sisalduv lause „tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“ ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa olla tulevikku suunatud. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul on tegemist ideekavandi heakskiitmisega, mis iseenesest ei riku kaebaja õigusi. Kohus on seisukohal, et kaevatava korraldusega (selle vaidlustatud osas) ei otsustata maa tagastamise/tagastamata jätmise küsimust ehk siis millises ulatuses tagastatakse või jäetakse tagastamata õigusvastaselt võõrandatud maa. Seega ei saa vaieldav korraldus (selle vaidlustatud osas) rikkuda kaebaja õiguspärast ootust maa tagastamisele võimalikult suures ulatuses. Käesoleval ajal on veel avalikustamata ka keskkonnamõjude hindamise tulemused. Ekspertide väitel Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahenduse C1 teostamiseks on olemas vaid põhimõtteline ideekavand ilma konkreetsete arvutusteta. Käesoleval juhul on tegemist nn eelmenetlusstaadiumiga, milles üksnes kiidetakse heaks sademevee ärajuhtimise variantlahendus C1 ning mis iseenesest ei välista selles muudatuste tegemist, sh tiigi osas. Peale selle kaebuse esitajal on õigus aktiivselt osaleda tulevikus toimuvates avalikes aruteludes, milles käsitletakse vaidlusalust probleemi, sh keskkonnamõjude hindamise avalikus arutelus, mille käigus võib esitada nii suulisi kui kirjalikke vastuväiteid, teha ettepanekuid jms, millega on tagatud kaebaja õiguste, vabaduste ja huvide kaitse. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et puudub alus vaidlustatud korralduse osaliseks tühistamiseks, so selle lisas sisalduva lause „tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“ tühistamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Elle Kask Kohtunik 12