KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2009.a, kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-550

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1, tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõude kohustuse täitmist ja viivist.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et
2. juulil 06 sõlmisid OÜ A ja OÜ M (kostja I) laenulepingu, mille alusel pidi hageja andma OÜ-le M viimase vajadusel 200 000 krooni, ja mille pidi tagastama koos intressiga pärast kaatri RIB 750 valmimist ja võõrandamist, kuid mitte hiljem kui 01.02.
3. OÜ A andis kostjale raha 140 000 krooni järgmiselt 25.07.06 – 70000 kr, 09.08.2006 - 10 000 kr, 14.08.06 - 60 000 krooni. Kokkulepitud intress oli 6% aastas ja viivis võlalt 0,5% päevas. Seega on asjas tõendatud, et kostja I sai hagejalt 25.07.06 sõlmitud laenulepingu alusel laenu 140 000 krooni. Hageja ja OR(kostja II) sõlmisid 3

§ 29lg 1, lg 6 järgi.

1. Esitatud laenulepingu 25.07.06 kohaselt oli kostjale I antava laenus suurus 200000 krooni mootorpaadi RIB 750 ehitamiseks, intress aastas 6% ja viivis 0,5% päevas tasumata summalt, laenu tagastamise tähtaeg oli seotud paadi valmimise järgselt selle müügiga, kuid mitte hiljem kui 01.02.07 (lepingu p-d 2.1, 3.1, 3.2, 4.1, 5.
2. Esitatud lepingu muudatustest 22.10.07, mille on ühelt poolt allkirjastanud kostja I juhatuse liige O. R ning teiselt poolt 22.10.07 hageja juhatuse liikmeks olnud M J, nähtub, et pooled on sõlminud laenulepingu 25.07.06 muudatuse ning et laenusaajale anti laenu 200000 krooni 20% - lise intressiga aastas, et laen tuleb tagastada pärast kaatri RID 759 valmimist ja võõrandamist kuid mitte hiljem kui 01.06.2008 ning et laenusumma tagasimaksmata jätmisel või intressi maksmisega viivitamisel maksab laenusaaja viivist päevas tasumata summalt 0,05% (muudatuste preambula, p 2.1, 3.2,4.1, 5.1). Seega nähtub esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et mõlemad lepingud kajastavad ühte ja sama laenusuhet, selle eesmärki ja nimelt kostjale 200000 krooni laenamist mootorpaadi RIB 750 ehitamiseks, küll aga erinevad lepingud intressimäära ning viivise suuruse poolest. Kostja tunnistaja M. J ütles, et hageja pidi 25.07.06 sõlmitud laenulepinguga finantseerima paadi tootmist, mis jäi aga venima ja kuna hagejapoolne finantseerija nõudis raha tagasi, siis sõlmis hageja kostjaga lepingu muudatuse 22.10.07, mille sanktsioonid olid tugevamad ning selle lepingu muudatuse mõte oligi teha selline uus leping, mida suudetakse täita. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sellest juttu, et nõutakse M OÜ-lt varasemat viivist. Hinnates tunnistaja ütlusi omavahel 22.10.07 lepingus kajastuvaga, siis võib kohus järeldada, et hageja tahe oli muuta varasema lepingu neid tingumusi, mis määrasid lepingu tasuvuse e. intressi suuruse ja viivise määra. Nii mõistis hageja tahet ka kostja I, kes oma vastuväidetes hagile kinnitas 22.10.07 tehtud muudatuste eesmärki. Hinnates tunnistaja ütlusi koos lepingu muudatuste p –s 3.2 märgitud tähtajaga, võib järeldada, et kostja I – poolne laenutagastamine venis ja seetõttu lepitigi kokku uutes tähtaegades, mis aga tõi kaasa suurema tasu e. intressi. Kohtu arvates on seega lepingu ja selle muudatuste eesmärki, olemust, tingimusi ning poolte tahet

§ 29

lg 1 ja 6 järgi tõlgendades võimalik järeldada, et 22.10.2007 poolte vahel sõlmitu (dokument: lepingu muudatus) oli suunatud eelkõige esialgse 25.07.06 lepingu muutmisele ja seda laenu kui sellelt tasutava intressi tagastamise tähtaja, intressi ja viivise suuruse muutmiseks. Tunnistaja ütlus selles osas, et viivised ei soovitud kostjalt I nõuda kui muudatus 22.10.07 poolte vahel tehti, kinnitab kohtu arvates otseselt kohustuste täitmise tähtaja muutmist ja seda, et varasemalt tagastamata laen ja tasumata intress ei ole laenusaajapoolne lepingu rikkumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud 25.07.06 sõlmitud laenulepingu muudustega 22.10.07 poolte, sh hageja tahet muuta lepingu tingimusi, sj laenu tagastamise tähtaega ja intressi suurust ning viivisemäära ning seda, et varasemalt sõlmitud lepingu järgi viivist temalt ei nõutud. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et laenu ja intresside tagastamise tähtaeg oli endiselt seotud paadi valmimise ja selle müügiga, kuid hiljemalt 01.06.08. Kuna paat ei ole valmis ega müüdud, siis muutus hageja laenu ning intressi tasumise kohustus sissenõutavaks 01.06.08 ja seega ei saa rääkida kohustuse rikkumisest enne märgitud tähtaega. Hageja viitas, et kostja pole 02.04.07 ja 22.10.07 tehtud tasaarveldusavaldustele 4

§ 6, Ts

ÜS § 138). Olukorras kus lepingulise kohustuse täitmise tähtaega on lepingu partneriga kokkuleppel muudetud, on alusetu ja hea usu põhimõttega vastuolus pidada samal hetkel teist lepingu poolt enne muudatusi tehtud lepingu rikkujaks ja nõuda temalt viivist (antud juhul nõuti viivist 25.07.06 lepingus märgitud tähtaja järgi ja see tasaarvestati). Järgnevalt vaatleb kohus, kas kohustus on täidetud, kuivõrd selle üle tekkis vaidlus.

1. Lepingu kohaselt maksti intressi tagasimaksmata laenusummalt. Vaidlus puudus selles, et kostja oli tasunud hagejale 22.05.07 10 000 krooni ja esitanud hagejale arved 06.03.07 nr 10 - 31624,00 krooni, 23.03.07 nr 13 15812,00 krooni, 09.10.07 arve nr 42 10526,60 krooni.
2. Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.08, ei saanud hageja tasaarvestada 02.04.07 oma viivisenõuet kostja nõuetega, mis väljendusid eelmärgitud arvetes. Lepingu p 5.3 järgi oli hagejal õigus lugeda tasaarvestuse korras märgitud summad intresside, seejärel laenusumma katteks vastavalt

§ 88

lg 8 ja 9, mille järgi loetakse täitmine toimunu esmalt intressi, seejärel põhikohustuse katteks ja võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata teisiti.

1. Vaidlus puudus selles, et kostja sai 25.07.06 – 70000 krooni, 09.08.2006 - 10 000 krooni, 14.08.06 - 60 000 krooni, seega tuleb kooskõlas lepingu p 4.2 (lk 6) hakata arvestama eelmärgitud summadelt tasumisele kuuluvat intressi laenu üleandmise vastavatelt päevadelt. Intressimäär oli vastavalt lepingu muudatustele 20% aastas ja lepingu p-s 4.2 on sätestatud, et aasta on 360 päeva, seega oli intress päevas 0,05% (20/360).
2. Tulenevalt intressi suurusest peab kohus kooskõlas lepingu p 5.3,

§ 88

lg 8, 9 kontrollima kohustuse täitmist ja tasaarvestust erinevate kohustuste katteks ning tegema intressi määrast tulenevalt vastava ümberarvestuse.

1. 02.04.07 tegi hageja tasaarvestuse. Selleks ajaks pidi olema 70000 – krooniselt laenult intress 8 kuu ja 2 päeva eest (242 päeva, kuud lepingu p 4.2 järgi 30-päevased) vastavalt 8470 krooni (0,05%x242x70000). 10000- krooniselt laenuosalt pidi intress olema 02.04.07 (7 kuud, 2 päeva, 210 päeva) 1050 krooni ja 60000- krooniselt laenuosalt intress 02.04.07 vastavalt (7 kuud, 2 päeva, 210 päeva kokku) 6300 krooni. Kokku oli intress 15820 krooni.
2. 02.04.07 tasaarvestas hageja kostja 2 arvet, so nr 10 ja nr 13 kokku summas 47436 krooni, millest arvestas intressi 4174 krooni ja põhivõlga 2893,28 krooni, ülejäänud arvestas aga viivisevõla katteks, mis ei olnud lubatav, kuna kohustus ei olnud muutunud sissenõutavaks (vt otsus eespool). Kuna kostja leidis, et viiviseid ei saanud nõuda, siis ei saanud ka hageja tasaarvestada kostja nõudeid viivise osas vastavalt

§ 200lg 4.

Seega pidi 47436 krooni märgitud summa minema 15820- kroonise intressi kustutamiseks ja ülejäänud summa 31616 krooni põhivõla vähendamiseks selliselt, et 02.04.07 jäi põhivõlg vastavalt 108384 krooni (140000-31616). Kooskõlas lepingu p 4.1 tuleb arvestada intressi edaspidi seega 108384-lt kroonilt ja seda arvates 03.04.07 (02.04.07). 29. 22.05.07 maksis kostja hagejale 10000 krooni, mille kinnituseks esitas kostja ka väljavõtte pangakontost. Hageja selle raha saamist ei vaidlustanud, ent leidis, et see katab osaliselt viiviseid. Kuna nõue muutus sissenõutavaks alles lepingu muudatuse kohaselt 01.06.08, ei 5

§ 89

järgi võib võlgnik teha kohustuse täitmise teo asemel teistsuguse teo üksnes võlausaldaja nõusolekul. Tunnistaja M. J ütluste kohaselt võttis ta vastutuleku korras kostjale I teised paadid müüki, et kostjal I oleks kergem laenu tagasi maksta, kuid sellist kokkulepet, et laen nende paatide üleandmisega kustutada, ei olnud. Kostja väidetel anti paadid üle mais

1. Tunnistaja ütluste kohaselt olid need paadid tema laos, hageja väitel ei ole ta saanud mingeid paate. Seega ei leidnud kinnitust kostja ülalmärgitud väited sellest, et hageja lubas võimaldada laenu tagastamist selliselt, et asendada rahalise kohustuse täitmine asjade üleandmisega hagejale aga ka see, et asendamine oleks hageja poolt vastuvõetud. Järelikult ei ole kohustuse täitmine asendamist leidnud ja seega ei ole kohustus asendamisega täidetud. Nimetatud kaalutlustel ei anna kohus hinnangut ka paatide sertifikaatidele ja hinnakirjale. Pooled vaidlesid küll selle üle, kas tunnistaja sai üldse aprillis 2008 midagi laenu tagastamise osas ja täitmise asendamise osas kokku leppida, kuna ta ei olnud enam hageja juhatuse liige, küll aga leiab kohus, et märgitu pole oluline, sest tunnistaja ei kinnitanud sellise täitmise asendamise kokkuleppe olemasolu üldse ja seega puudub tähtsus sellel, kas ta oli juhatuse liige ja millised õigused ja kohustused tal olid hageja ees. Selle tõttu ei oma asjas tähendust ka kostja poolt kohtule esitatud M. J poolt OÜ A nimelt antud volikiri 02.05.08 (lk 102).
2. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole oma kohustust, milleks oli laenujäägi 99202,23 krooni tagastamine 01.06.08 koos intressidega, tähtajaks täitnud. Seega on kostja I kohusust rikkunud ja hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist

§ 108lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 ja 397 lg 1.

Märgitud ajaks 01.06.08 oli intress (23.10.07-01.06.08, 7 x30 + 9= 219 päeva, lepingu p 4.2 järgi 30-päeased kuud) 99202,23 –krooniselt laenujäägilt vastavalt 10862,64 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõue OÜ M vastu osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja seda võla 99202,23 krooni ja intressi 10862,64 krooni nõudes. 33.

101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist. Hageja ei ole viivisenõuet alates 01.06.08 kostja vastu esitanud. Kuna eelpool tuvastas kohus, et kohustus muutus sissenõutavaks 01.06.08, siis ei saanud hageja viivist ka varem nõuda, mistõttu tuleb hageja viivisenõue, mis on arvestatud eelneva perioodi eest enne 01.06.08 summas 97102,61 krooni, jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida lisaks, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, justkui oli raha tagastamisega viivitamine tingitud sellest, et hageja ei andnud laenu piisavalt paadi ehitamiseks, et seda valmis saada ja müüa ja millest võlg tasuda. Lepingu p 2.2. järgi maksti laen välja vastavalt vajadusele, seda, et kostja oleks taotlenud raha lisaks sellele, mis hageja laenas (140000 kr), ei ole kostja tõendanud. Viivisenõude alusetuse tõttu ei oma aga see asjaolu, kas kostja palus täiendavat raha hagejalt või mitte, tegelikult tähendust. Mis puutub kostja väitesse, et hageja on arvestanud viivist ka intressilt, siis kohus ei pea andma sellel hinnangut, kuna viivisenõue oli nii ehk nii alusetu. 6

§ 113lg 6 alusel lubatud.

34.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ja lg 2 alusel tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodu alusel on hagejal kui võlausaldajal

§ 65lg 1 ja 101 lg1 p1 ja § 142 lg 1 alusel õigus O.

Rlt kui käendajalt kohustuse täitmist solidaarselt OÜ-ga M. Kuna O. R ei ole tõendanud, et laen koos intressidega oleks seisuga 01.06.08 hagejale tagastatud, siis on nõue käendaja vastu samas ulatuses nagu OÜ M vastu tõendatud ja põhjendatud ja ORlt ja OÜ-lt M tuleb solidaarselt OÜ A kasuks välja mõista tagastamata laenu 99202,23 krooni ja intressi 10862,64 krooni.

1. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostjatele oleks saadetud võlanõue, samuti tasaarveldusavaldused, mistõttu puudub vajadus anda hinnang postikviitungile ja võlanõudele. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 ja alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt vastaspoole kanda ning solidaarvõlgnike puhul jäävad need kulud proportsionaalselt solidaarselt kostjate kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 43,8% ulatuses ja seega jäävad hageja menetluskulud 43,8 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskulud 56,2% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 7