3-09-1697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1697 Haldusasi J.O kaebus Viru Vangla direktori 17.03.2009 käskkirja nr 6-1/90-KP tühistamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2009 Kohtuistungil osalenud isikud Viru Vangla esindaja J.K RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Jätta 250 krooni suurune riigilõiv riigi kanda ja muud poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o 02.11.2009.a. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED J.O on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 17.03.2009 käskkirja nr 6-1/90-KP tühistamiseks. 10.03.2009 esitas vahistatu J.O Viru Vanglale taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks seoses vajadusega külastada panka. 17.03.2009 käskkirjaga nr 6-1190-KP keeldus Viru Vangla direktor vahistatule lühiajaliseks väljaviimiseks loa andmisest. 20.03.2009 esitas J.O vaide, milles vaidlustab Viru Vangla direktori 17.03.2009 käskkirja nr 6-1190-KP ning taotleb selle kehtetuks tunnistamist ja väljaviimise võimaldamist Swedbanki Jõhvi büroosse. Vaide esitaja on seisukohal, et käskkirjas toodud põhjendused pole kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 99 kohaldamise alustega ning kaalutlus kulude hüvitamise osas ei 3-09-1697 saa olla keeldumise põhjuseks. Vaide esitaja selgitab, et tal on olemas menetleja - Riigikohtu nõusolek. J.O on seisukohal, et vangla direktor ei mõista adekvaatselt, mida tähendavad tema jaoks isikuarve väljavõtted ning samuti vajab ta raha Viru Vanglas sisseostudeks ning telefonikaardi ostmiseks. 14.04.2009 laekus Justiitsministeeriumisse koos Viru Vangla 13.04.2009 kaaskirjaga nr 6-23219-1 J.O vaie. Vangla palub jätta vaie rahuldamata. Vangla on seisukohal, et vangistusseadus näeb ette, et väljaviimise kulud katab vahistatu, seega peab vangla veenduma, et vahistatul on olemas vahendid väljaviimise kulude katmiseks ning vastava veendumuse mittetekkimisel ei saa vahistatut väljaviimisele lubada. Vangla selgitab, et kuna J.O isikuarvel rahalisi vahendeid väljaviimise kulude kandmiseks ei olnud, siis vangla sai seda arvestada põhjendusena väljaviimisest keeldumisel. Vangla märgib, et lisaks on vangla oma otsuses arvestanud ka J.O väljaviimise eesmärki ja leidnud, et see pole piisav, kuna arveldusarve väljavõtete saamine pole äriliselt edasilükkamatu ja oluline. Viru Vangla on seisukohal, et J.O saab pangaga suhelda kirja teel või läbi teiste isikute. 15.04.2009 esitas J.O vastulause Viru Vangla poolse vaide edastamise kirja kohta. Vaide esitaja selgitab, et ta suudab tõendada, et tema isikuarvel on piisavalt raha ning on seisukohal, et eraettevõtlusest on Viru Vangla juhtkond väga kaugel. Vaide esitaja märgib, et paika ei pea see, et pangaga on võimalik suhelda kirja teel ning viitab Swedbanki vastusele, mis tõendab, et kirja teel pangatoiminguid teha pole võimalik. Samuti jääb vaide esitajale arusaamatuks, kelle kaudu peaks ta pangatoiminguid tegema. Justiitsministeeriumi 08.07.2009 vaideotsusega nr 11-7/1467 jäeti vaie rahuldamata. Vastustaja Viru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ja tuginedes halduskohtumenetluse seadustikule (HKMS) § 26 lg 1 p 6 palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED VangS § 99 lg 1 kohaselt olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, on vangla direktoril õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Väljaviimise kulud kannab vahistatu. VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja
- peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Vangistusseaduse eelvangistuse täideviimist reguleeriv peatükk ei täpsusta väljaviimise kulude kandmise põhimõtteid, mistõttu ei ole tegemist erisusega ning lähtuda tuleb VangS § 33 lg 2 sätestatust. VangS § 33 lg 2 kohaselt lühiajalise väljaviimise kulud kannab kinnipeetav enne väljaviimist. Vangla direktori või tema määratud isiku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist. Seega väljaviimisele lubamisel peab kinni peetav isik kandma väljaviimise kulud enne väljaviimist ning kui isikul ei ole kulude kandmine võimalik, ei saa isikut ka väljaviimisele lubada. Kulude hüvitamise võimalus pärast väljaviimist on võimalik ainult erandkorras ning juhul kui on põhjendatud veendumus, et isikul on vahendid väljaviimise kulude kandmiseks olemas. Kaebaja on viidanud Viru Vangla kodukorra
- peatükile, millest tuleneb, et tal tuleb anda ainult nõusolek kulude katmiseks. Viru Vangla kodukorrast tuleneb samuti kohustus väljaviimise kulude katmiseks ning väljaviimisele lubamise/mitte lubamise puhul lähtutakse mitte ainult Viru Vangla kodukorrast, vaid kõikidest väljaviimist reguleerivatest õigusaktidest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja J.O`l oli tema väljaviimise taotluse lahendamise ajal vanglasisesel isikuarvel rahalisi vahendeid summas 30 senti. Väljaviimise kulud olid taotluse lahendamise ajal määratud Viru Vangla direktori 30.04.2009 käskkirjaga nr
- Kuna kaebaja soovis väljaviimist Jõhvis asuvasse Swedbanki kontorisse, ei oleks olnud tegemist ülemäära kuluka väljaviimisega, kuid ilmselgelt ei olnud isikul piisavalt 2 3-09-1697 rahalisi vahendeid kulutuste katmiseks. Samuti ei olnud põhjendatud veendumust, et isikul on vahendid kulutuste katmiseks pärast väljaviimist ning ta need tasub. J.O taotluses väljaviimiseks on esitatud väide, et ta saab kulud tasuda väljaviimisel pangas või pärast toimingut arve alusel, ei ole piisav. Kohustus väljaviimise kulude kandmiseks on kinnipeetaval isikul, mitte vanglal ning kui isikul vanglasisesel arvel rahalised vahendid puuduvad, on isiku enda huvi ja kohustus vanglat veenda, et juhul kui talle väljaviimine võimaldatakse, siis ta kannab väljaviimisega seotud kulud. Kaebaja on ainult maininud, et saab kulud hüvitada, mis ei ole veendumuse tekkimiseks piisav ning kuna kaebaja isikuarvel rahalisi vahendeid ei olnud, on Viru Vangla põhjendatult leidnud, et puudub veendumus, et isik suudab väljaviimise kulud kanda. J.O`le väljaviimise võimaldamisest keeldumisel on arvestatud ka kaebaja eesmärki väljasõiduks, mida ei saa pidada edasilükkamatuks ja nii oluliseks, et väljaviimist põhjendatuks pidada. Isikul on võimalik teha pangatehinguid ka isikliku kohalolekuta. See on võimalik usaldusväärsele isikule notariaalse volikirjaga õiguse andmisega panga tehingute tegemiseks. Vastav isik saab tasuda ka notarikulud ning asjaolu, et J.O ei soovinud oma probleemide lahendamiseks kasutada alternatiivseid vahendeid, on kaebaja valik. Kinnipidamisasutuses viibides peab isik paratamatult leppima, et ei saa kõiki tegevusi teha isiklikult ja just sellisel viisil nagu temale sobilik. Viru Vangla on oma 17.03.2009 keelduvas otsustuses asunud seisukohale, et J.O taotluses toodud põhjus, võtta pangast väljavõtted, pole äriliselt edasilükkamatu. Seega on vangla hinnanud vaid ühte J.O poolt taotluses välja toodud väljasõidu eesmarki, kuid jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja soovis lisaks väljavõtete saamisele sooritada ka pangatehinguid. Samas ei ole vastava olulise asjaoluga arvestamata jätmine käesoleval juhul siiski käskkirja kehtetuks tunnistamise ja tühistamise aluseks. Tulenevalt VangS § 99 lg-st 2 peab väljaviimise kulud kandma vahistatu. Seega puudub alus vahistatule lühiajaliseks väljaviimiseks loa andmiseks ka juhul, kui väljaviimine on küll vajalik oluliseks ja edasilükkamatuks isiklikuks, õiguslikuks või äriliseks asjaoluks, mis nõuab vahistatu isiklikku kohalolekut, kuid samas puuduvad vahistatul vahendid väljaviimise kulude kandmiseks. Kuna VangS peatükk, mis reguleerib eelvangistuse täideviimist, ei reguleeri täpsemalt kulude kandmise põhimõtteid ja seega pole tegemist erisusega, tuleb lähtuda VangS § 33 lg-s 2 toodud regulatsioonist. Ka on võimalik pangatehinguid teha ka isikliku kohalolekuta nagu on ka Viru Vangla õigesti märkinud, kuid see eeldab notariaalset volitust. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes VangS §-le 99 ja § 33 lg-le 2 ja HKMS § 26 lg 1 p 6 jääb kaebus rahuldamata, kuna Viru Vangla direktori 17.03.2009 käskkirja nr 6-1190-KP andmine oli õiguspärane ning selle tühistamiseks pole alust. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest täies ulatuses vabastatud. Viru Vangla menetluskulude hüvitamist ei soovinud ja vastavaid kuludokumente ei esitanud. Seega jääb kaebaja riigilõiv riigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Ülle Polluks Kohtunik 3