KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 13.november 2009. a Jõhvi Haldusasja number 3-09-2374 Haldusasi J.R kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokur

§ 11lg 8, § 47’ lg 2 ja 3).

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 21.10.2009 saabus Tartu Halduskohtule J.R kaebus, milles taotletakse Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör S.M tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja taotlus saada koopiaid jälituslubadest jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas ei kuulunud rahuldamisele, kuna jälitustegevusega saadud materjalid on riigisaladus ja prokuröri poolt on antud KrMS § 121 lg 2 p 6 alusel luba need jätta J.R`le tutvustamata. Põhiseaduse § 15 lg 1 sätestab küll igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle õiguse realiseerimise korra, kohtumenetluse korra sätestab vastavalt Põhiseaduse § 149 lg - le 4 seadus.

§ 3

lg 2 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohus märgib, et selline menetluskord on sätestatud 01.juulist 2004 jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku §-des 228-

1. Alates 01.juulist 2004, seega alates Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisest on kaebuse esitamine ka prokuratuuri toimingute peale seadusega antud üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustiku 5 jaos. Kaebused lahendatakse prokuratuuris, Riigiprokuratuuris ja maakohtus. Kui on vaidlustatud prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning isik ei nõustu kaebuse 3-09-2374 läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud menetlustoiming on tehtud. Nimetatud paragrahvid näevad ette võimaluse vaidlustada uurimisasutuse ja prokuratuuri menetlustoiminguid ka juhul, kui isik leiab, et nendega on rikutud tema õigusi. Tulenevalt KrMS §-dest 229, 230 ja 231 on prokuratuuril või eeluurimiskohtunikul kaebust lahendades muuhulgas õigus rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, siis tunnistada õiguste rikkumist. Seega on kaebuse esitajal võimalik pöörduda kaebusega prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku poole juhul, kui ta leiab, et prokuröri tegevusega on rikutud tema õigusi. Lähtudes KrMS §-de 228-232 sisust, eesmärgist ja sõnastusest (kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi; kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada on kaebuse lahendajal õigus tunnistada isiku õiguste rikkumist) asub kohus seisukohale, et KrMK §-de 228-232 alusel kriminaalmenetluse raames kaebuse esitamine ei ole seotud menetlustoimingute vaidlustamisega kitsamas mõttes, vaid uurimisasutuse ja prokuratuuri kogu tegevuse peale kaebuse esitamise võimalusega, millele viitab muuhulgas ka KrMS
2. jao pealkiri – uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine. Kuna 01.07.2004 jõustunud KrMS vastavate sätetega on isikule antud võimalus kriminaalmenetluse raames pöörduda kaebust lahendavate organite poole kaebusega uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale, kaitsmaks oma väidetavalt rikutud õigusi, siis on halduskohus seisukohal, et esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 11

lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Konkreetsel juhul on kaebajal võimalik kaebusega pöörduda Riigiprokuratuuri või Viru Maakohtu poole. Kohus kohaldas Halduskohtumenetluse seadustiku §- e 3 lg 2, 11 lg 4, Kriminaalmenetluse seadustiku §-d 228-232. Ülle Polluks Kohtunik 2