lõige 1 annab küll igale isikule õiguse pöörduda avaldusega Aukohtu poole, kuid lõike 3 kohaselt on aukohtumenetluse algatamine Aukohtu pädevuses. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on Aukohtu kaalutlusõigus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikute õigust nõuda Aukohtult menetluse algatamist või ühe- või teistsuguse otsuse langetamist. Halduskohus selgitab kaebajale, et
lg 1 sätestab advokatuuri mõiste ja õigusliku seisundi, mille kohaselt Eesti Advokatuur on
Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kokkulepe, mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine[RT I 2005, 39, 308 – jõust. 1.01.2006]. Kirjeldatu alusel vastutab tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt, mitte Eesti Advokatuur. Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaat K.V või vastav advokatuuri organ (üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon) tekitasid oma toimingutega talle materiaalset kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega maakohtusse. Kaebaja peab kohtus tõendama oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu, muuhulgas ka advokaatide tegude või vastavate advokatuuri organite tegevuse õigusvastasust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et J.R`l puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud kahju hüvitamise kaebuse kaudu kaitsta. Oma nõudeid on võimalik kaebajal kaitsta tsiviilkorras maakohtus. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Ülle Polluks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.