Obsah (5)

§ 147§ 138§ 142§ 146§ 167

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.oktoober 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-55450

) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostjal oli õigus leppetrahvi nõuda alates lepingute lõppemisest, st 28.01.

1. Kostja esitas nõude vastuhagina kohtusse 07.11.2008, seega oli hagi esitamise ajaks 3 aastane aegumistähtaeg möödunud. 4
2. Kostja seisukoht, mille järgi tuleb käesolevas vaidluses aegumistähtaja algusele kohaldada

§ 147

lg 3 teist lauset, on ekslik.

§ 147

lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud säte reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist ning nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Lepingu üldtingimuste p 8.2 sätestas, et tähtajalise lepingu ülesütlemise korral, sõltumata sellest, kas tähtajalise lepingu ütles üles klient või Tele2, on klient kohustatud Tele2 esimesel nõudmisel maksma leppetrahvi 1000 krooni, välja arvatud juhul, kui klient ütleb tingimuste p 11.9 sätestatud korras lepingu üles Tele2 poolt ühepoolselt tingimuste VII peatüki sätete olulise muutmise ja/või täiendamise tõttu. Seega ei olnud poolte vahel kokku lepitud, et leppetrahvi nõue tuli hagejal tasuda talle esitatava arve alusel ning seetõttu ei kuulu

§ 147lg 3 käesolevas asjas kohaldamisele.

1. Kostja on asjas tuginenud ka sellele, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikem, so 10 aastat. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 100). VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, sh tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, so õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks kostja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid hageja kavatsused suunatud sellele, et kostjal jääks lepingus kokkulepitud summad saamata.
2. Vastavalt

§ 138

lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid hageja pahauskset käitumist tuleks kostjal tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda kostja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. Eeltoodut arvestades ei ole hageja poolt kohustuse tahtlik rikkumine tõendamist leidnud. 15.

§ 142

lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. Kuna hageja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et kostja vastuhagi nõue on aegunud, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata ning kuna hagi aluseks olevad asjaolud on samad, siis tuleb hagi rahuldada nõude osas, milles hageja palus tuvastada, et tal puudub kohustus tasuda kostjale 8 999,98 krooni. 16. Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjat esitama kirjalikult avalduse AS-le Krediidiinfo tekstiga „Palume kustutada Firetek OÜ suhtes avaldatud andmed võlgnevuse kohta“. Hageja tugines sellele, et kostja poolt AS-le Krediidiinfo edastatud andmed, mille kohaselt on hagejal kohustus tasuda kostjale võlgnevus, on ebaõiged. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on edastanud AS-le Krediidiinfo andmed selle kohta, et hagejal on kostja ees kohustus tasuda võlgnevus. VÕS § 1047 lg 4 järgi 5 ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 17.

§ 142

lg 1 teise lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja nõue on aegunud ning sellest tulenevalt on hagejal õigus keelduda kostja nõude täitmisest. Seega on kostja poolt esitatud andmed ebaõiged ning sel põhjusel tuleb hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada ning kostjat tuleb kohustada esitama AS-le Krediidiinfo teade selle kohta, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale võlgnevus. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus on lähtunud eeldusest, et kostja nõue hageja vastu koosneb leppetrahvi nõudest. Kohus märkis, et hageja tasus 10.02.2005 kostjale 5 407,30 krooni, millest 1000 krooni oli leppetrahv. Samas ei ole kohus viidanud, milliste tõendite alusel ta sellise järelduse tegi. Asjas ei ole esitatud ühtki tõendit, mis viitaks sellele, et 10.02.2005 tehtud maksega tasus hageja leppetrahvi üksnes 1000 krooni. Hageja selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. 10.02.2005 tehtud makse näol oli tegemist kostja esitatud arve nr 11848451 osalise tasumisega. Hageja ei täpsustanud arve tasumisel, kas tasutud arve osa pidi katma leppetrahvi või teenuse osutamise eest esitatud tasunõude.
3. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et kostja leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks lepingu lõpetamisel 27.01.2005 ja samas teenuse eest esitatud tasunõue alles 18.02.2005, siis oleks kohus pidanud 10.02.2005 maksega lugema täidetuks üksnes leppetrahvi nõude summas 5407,30 krooni, tasunõude oleks aga pidanud lugema täies ulatuses täitmata jäetuks. Seega on maakohus ebaõigesti tuvastanud hagi ja vastuhagi aluseks olnud asjaolud rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t
5. Poolte vahel sõlmitud lepingute osaks olnud kostja teenuste kasutamise tingimuste p 8.2 kohaselt ei olnud hagejal lepingute ülesütlemisel automaatset kohustust leppetrahvi tasuda. Leppetrahvi maksmise kohustus tekkis hagejal, kui kostja seda nõudis. Viidatud tingimuste p 7.6 nägi ette kostja kohustuse esitada lepingu lõpetamisel hagejale lõpparve. 01.02.2005 kostja poolt hagejale esitatud arve nr 11848451 näol oli tegemist kostja teenuste kasutamise tingimuste p 7.6 kohase lõpparvega, kus kajastati kõik hageja poolt lepingu lõpetamisel kostjale tasumisele kuuluvad summad, muuhulgas viidatud tingimuste p 8.2 kohane leppetrahv. Kui kostja arves leppetrahvi kajastanud ei oleks, siis ei oleks hagejal selle tasumise kohustust tekkinud. Seega tekkis leppetrahvi nõue arve esitamisega, mitte lepingu ülesütlemisega, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Poolte vahel oli kokku lepitud, et lõpparvelduse teostamiseks esitab kostja hagejale lõpparve, milles kajastab kõik oma nõuded. Poolte vahel ei ole vaidlust, et esitatud lõpparve oli dokument, millega kostja hagejalt leppetrahvi nõudis. 22.

§ 147

lg 3 kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuivõrd pooltevaheline kokkulepe nägi ette lõpparve esitamise pärast lepingu lõppemist, siis tekkis kostjal õigus lõpparve esitada 28.01.2005. Leppetrahvi nõue 6 muutus sissenõutavaks kostja poolt hagejale arve nr 11848451 esitamisega. Seega tuleb aegumistähtaja algusele kohaldada

§ 147lg 3 teist lauset.

Leppetrahvi nõude aegumistähtaeg algas arve esitamise õiguse tekkimise aasta lõppemisest ehk 31.12.2005 kell 24:00. 23. Maakohus leidis ekslikult, et asjas ei ole kohaldatav

§ 146

lg 4, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hageja kavatsused olid suunatud sellele, et kostjal jääks saamata lepingus kokkulepitud summad. Hageja on korduvalt kinnitanud, et ta ei kavatse kostja esitatud lõpparvet tasuda, kuigi arvel kajastatud summade tasumine oli pooltevahelises lepingus ette nähtud. Asjaolu, et kostja poolt lõpparves esitatud nõuded olid põhjendatud, on maakohus otsuses tuvastanud. Kuivõrd hageja on kohtumenetluses kinnitanud, et ta ei ole kunagi kavatsenud kostjale lepingus kokkulepitud summasid tasuda, siis ei olnud nimetatud asjaolu tõendamine kostja poolt TsMS § 231 lg-st 2 tulenevalt vajalik. Seega oleks maakohus pidanud kohustuste tahtliku rikkumise lugema tõendamist mittevajavaks või tõendatuks hagiavalduse lisaga 5 ja kohaldama

§ 146lg-t 4.

24.

§ 167

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Maakohus ei arvestanud, et läbirääkimisi peeti nõude osas ajavahemikul 08.02.2005 kuni 26.07.2007, mistõttu oli aegumine peatunud.

1. Kuna nõue ei ole aegunud, on kostjal õigus nõuda täitmist ja hagejal puudub õigus kohustuse täitmisest keelduda. Seetõttu on AS Krediidiinfo andmebaasis hageja kohustuse kohta avaldatud informatsioon õige ja puudub alus selle muutmiseks. Maakohus on ebaõigesti kohustanud kostjat esitama AS-le Krediidiinfo avalduse tekstiga: „Palume kustutada Firetek OÜ suhtes avaldatud andmed võlgnevuse kohta.“ AS Krediidiinfo poolt peetavasse maksehäireregistrisse kantakse info võlgniku isiku, võlgnevuse suuruse, selle tekkimise ning lõppemise kohta. Sealjuures võlgnevuse lõppemise ajana mõeldakse kohustuse lõppemist (täitmise, aegumise vmt kohta). Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 6 ja 7 p 3 tuleneb, et kostjal on õigus avaldada andmeid hageja kohustuse rikkumise kohta AS Krediidiinfo maksehäireregistris, mille eesmärgiks on võimaldada isikute krediidivõimelisuse hindamist. Sealjuures on kostjal õigus andmeid nimetatud andmebaasis avaldada kuni kolme aasta möödumiseni kohustuse rikkumise lõppemisest. Seega, isegi kui oleks õige maakohtu seisukoht, et kostja nõue aegus 27.01.2008, siis ei oleks hagejal õigust nõuda kostjalt andmete kustutamist. Ka nõude aegumise korral oleks hagejal õigus nõuda üksnes märke tegemist maksehäireregistris selle kohta, et nõude sissenõutavus on lõppenud. Maksehäireregistri kande kustutamist saaks hageja IKS § 11 lg 7 p 3 alusel nõuda alles kolme aasta möödumisel nõude sissenõutavuse lõppemisest. Nimetatud tähtaeg ei ole tänaseks saabunud. Ka maakohtu viidatud VÕS § 1047 lg 4 ei ole alus andmete kustutamise nõudele. Asjaolu, et hageja on jätnud kostjale õigustamatult tasumata pooltevahelisest lepingust tuleneva summa, on maakohtu otsuses tõendamist leidnud. Seega on nimetatud asjaolule viitav kanne AS Krediidiinfo maksehäireregistris õige. Ainuke osa avaldatud informatsioonist, mis võiks teoreetiliselt olla ebaõige, on informatsioon nõude sissenõutavuse lõppemise kohta. Selle parandamiseks või ümberlükkamiseks ei ole vajalik andmete kustutamine. Piisab sellest, et sissenõutavuse lõppemise kohta tehakse täpsustav märge. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 7 Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooled sõlmisid 13 mobiiltelefoniteenuste lepingut ja nagu puuduks vaidlus selle üle, et kõik lepingud lõpetati poolte kokkuleppel. Maakohus ei põhjendanud otsuses, milliste tõendite alusel ta tuvastas 13 lepingu sõlmimise. Hageja on kogu asja menetlus kestel tuginenud asjaolule, et pooled sõlmisid ühe mobiiltelefoniteenuste lepingu 23.11.2001 ja selle kehtivuse ajal ostis hageja 13 mobiiltelefoni, mis vormistati lepingu lisadena. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sellekohane väide tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega - toimiku lk 7 asuva 23.11.2001 poolte vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuse lepinguga ja lk-del 65-98 asuvate eelnimetatud lepingu lisadega, millistele on märgitud, et tegemist on nimelt lepingu lisadega ja mis kannavad sama lepingu numbrit -
5. Eraldi lepinguid iga kasutatava telefoninumbri kohta teenuste kasutamise tingimuste p 2.1 järgi ei ole pooled sõlminud.
6. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja väljastas 01.02.2005 hagejale arve nr 11848451 14 407,28 krooni tasumiseks (t lk 44). Kostja väitel, mis on tõendatud ka arve selgitusega (t lk 45-51), sisaldas arve lisaks osutatud teenuste maksumusele 10 000 krooni suurust leppetrahvi. Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud üks leping ja see lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 27.01.2005, pidi hageja maksma lepingu üldtingimuste p 8.2 alusel kostjale leppetrahvi 1000 krooni. Seda hageja ka tegi, tasudes 10.02.2005 (arve tasumise tähtaeg oli 18.02.2005) kostjale 5407,30 krooni, so osutatud telefoniteenuste eest 4407,30 krooni (2 senti ettenähtust rohkem) ja leppetrahvi 1000 krooni. Seega täitis hageja oma lepingust tulenevad kohustused kostja ees täielikult ja tähtaegselt ning tal ei olnud ega ole kohustust tasuda kostjale täiendavalt 8999,98 krooni, mida kostja 01.03.2005 arve esitamisega hagejalt veel kord nõudis (t lk 8). Hageja nõue 8999,98 krooni suuruse kohustuse puudumise tuvastamise osas on eeltoodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise, puudub antud juhul vajadus käsitleda vastuhagi aegumise küsimust.
7. Arvestades käesoleva otsuse p-s 29 tuvastatut, s.t et hageja täitis kõik rahalised kohustused kostja ees täielikult ja õigeaegselt, edastas kostja AS-le Krediidiinfo ebaõiged andmed hageja maksevõla kohta, mistõttu on hageja kantud 01.03.2005 alusetult võlgnikuna maksehäireregistrisse (t lk 9). Kostja vastutab ebaõigete andmete kolmandale isikule edastamise eest VÕS § 1047 järgi ja ta on kohustatud sama paragrahvi lg 4 alusel ebaõiged andmed ümber lükkama, esitades selleks AS-le Krediidiinfo kirjaliku avalduse hagiavalduses taotletud sõnastusega.
8. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja. 8 G. Kivinurm K. Paal A. Tänav