← Eesti

2-09-14771/6

2-09-14771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-14771 Tsiviilasi AS EMT hagi Sxxxxx Axxxxxxx vastu põhivõla 3386,85 krooni ja kõrvalnõude 2335,32 krooni saamiseks 3386,85 krooni Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143; elektronpost juristid@lindorff.ee); Kostja: Sxxxxx Axxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista Sxxxxx Axxxxxxxxx AS-i EMT kasuks 5722,17 (viis tuhat seitsesada kakskümmend kaks krooni ja seitseteist senti) krooni, millest 3386,85 krooni on põhivõlg, 1610,32 krooni viivis, 475 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv.
  5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  6. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
  7. Välja mõista SxxxxxxAxxxxxxxxx AS-i EMT kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 (üks tuhat) krooni ja hageja esindaja tasu 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu 1 2-09-14771 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber
  8. Menetluse käik AS EMT esitas 06.04.
  9. a kohtule hagiavalduse Sxxxxx Axxxxxxx vastu mobiilsideteenuste liitumislepingust ja järelmaksuga ostu-müügilepingust tuleneva põhinõude 3386,85 krooni ja kõrvalnõude 2335,32 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale isiklikult kätte toimetada. Dokumendid anti Jõgeva Politseiprefektuuri vahendusel kostja elukohas 13.07.
  10. a üle kostja abikaasa Nxxxxxx Sxxxxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Seega loeb kohus kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määruse kättetoimetatuks 13.07.
  11. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2 2-09-14771 TsMS § 174 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ning hageja esindaja tasu 1180 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Hageja esindaja tasu jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ja on mõistlik. Hageja poolt tasutud riigilõiv 1000 krooni ja esindaja tasu 1180 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 1 Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.