Obsah (5)

§ 531§ 532§ 557§ 478§466

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2009.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-8170 Tsiviilasi Jõelähtme valla aval

§ 531lg 1).

Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (

§ 532

lg 1) Käesoleva määruse peale võib vastavalt

§ 532

lg 1 esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532lg 3).

Avalduse sisu Avalduse kohaselt esitas MR Jõelähtme Vallavalitsusele kirjaliku avalduse paludes ennast määrata oma tütre VR alaealiste poegade AR (sündinud XXX), AR (sündinud XXX), AR(sündinud XXX) ja AAR (sündinud XXX) eestkostjaks. MR elab XXX, 3-toalises korteris. MR töötab firmas OÜ H , on vabaabielus, tema elukaaslane OL(ik. XXX) töötab firmas OÜ H traktoristina. OL on andnud kirjaliku nõusoleku, et tema elukaaslane MR hakkaks eestkostjaks oma neljale alaealisele lapselapsele. 12.11.2008 külastasid Jõelähtme Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad MR kodu. Kodu jättis sotsiaaltöötajatele väga hea mulje. Kodu oli soe ning puhas. Kodukülastuse käigus vesteldi ka AR, AR, AR ja AAR , poisid ütlesid, et neile meeldib väga vanaema juures elada. Alaealiste ema VR on varasemal ajal olnud Jõelähtme valla elanik, alates 27.11.2008 on ta Viljandi maakonnas Tarvastu valla registris. V on vabaabielus VH. VR perega on Jõelähtme vallavalitsuse sotsiaaltöötajad esmaselt kokku puutunud 2006.a. septembris. Aastal 2006 teatas vanaema MR, et V on läinud poegadega Viljandimaale elama. Tema sõnul lapsi pekstakse ning hoitakse näljas. Kaks vanemat last (A ja AR) põgenesid sealt tagasi vanaema juurde. Hiljem oli vanaema jurde tagasi tulnud ka AR. Lapsed keeldusid ema juurde elama minemast. V juurde jäi elama kõige noorem laps AAR.

1. september 2006.a. tegid Jõelähtme Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad kodukülastuse Tarvastu valda, et selgitada asjaolusid. Kodukülastuse käigus selgus, et majas puudusid hooldustingimused (vesi väljas kaevus, puudus pesemiskoht, kanalisatsioon). AA oli toidujäätmetest määrdunud. Laps nägi välja apaatne ja tujutu. Toas puudus mängunurk ja mänguasjad. V oli suurema osa päevast tööl, laps kasuisa ja tema vanemate hooldada. Kodukülastuse hinnang olukorrale oli antud mitterahuldav, lapsekasvatamiseks Ahügieeniline olukord. Jõelähtme valla sotsiaaltöötajate otsus ja soovitus V oli lõpetada remont. Tarvastu valla sotsialtöötaja K Männiste lubas peret kontrollida.
2. jaanuar 2007.a. saatis Jõelähtme Vallavalitsus päringu Tarvastu Vallavalitsusse, et välja selgitada kas V on teinud midagi, et elamistingimusi parandada. Vastuseks päringule tuli teatis, et VR ja tema elukaaslase VH eluruumides ei ole olukord muutunud. Alaealise lapse AAR hooldus- ja kasvamistingimused on halvad. Eluruumides valitseb vänge silo ja sõnniku hais. Eluruumid on ääretult külmad (vaatamata kütmisele) väikese lapse põrandal liikumiseks ja mängimiseks. Külmade ruumide tõttu on probleeme ka lapse vannitamisega, kuigi laps nägi puhas välja. Lapse jaoks ei ole eraldi voodit ja voodivarustust, seljariided on olemas. On ka mänguasju. Laps räägib vähe, kuid ütleb sõnu järgi ja oskab juua küsida. Ema tööl olemise ajal on AA hoidnud VH ema MI. VR oli tehtud kokkulepe, et kui ta saab oma elujärje korda, sealhulgas parandab ka elamistingimusi, saab ta oma vanemad lapsed tagasi.
3. september 2007.a. on VR kirjutanud avalduse Jõelähtme Vallavalitsusele. Avalduses soovis V oma vanemaid lapsi tagasi saada. Ta teatas, et on vahetanud töökohta ning ka elukohta.
4. oktoober 2007.a. külastasid Jõelähtme Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad ja kaks V poega A ja AR VR elamist. Majas oli 3 tuba, toad olid soojad. Igas toas oli mööbel, korralik riidekapp, laud, seksioonkapp, teler, mitu voodit, tagatoas oli veel paar riidekappi. Maja ees oli suur õueala ja väike kartulimaa. Jõelähtme valla sotsiaaltöötajate, A ja AR ja VR vahel oli tehtud kokkulepe, et lapsed tulevad sügisesel koolivaheajal üheks nädalaks ema (VR ) juurde külla. Kui lastele ema juures meeldib siis nad tulevad tagasi ema juurde elama. Peale seda kokkulepet jäi ema juurde elama ainult AR. 29.09.
5. a. on VR l sündinud tütar HH(isik. XXX).
6. oktoober 2008.a. külastasid Jõelähtme Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad VR , et uurida kuidas tal läheb ja kuidas on läinud AR . Kodukülastuse juures viibis ka Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja K Männiste, hiljem tuli juurde ka Tarvastu valla politseipatrull. Kodukülastus möödus väga pingeliselt. AR oli väga mustalt riides, AAR endiselt rääkis vähe, ainult üksikud sõnad, ei käinud potil. V elukaaslane VH oli alkoholijoobes ja käitus väga agressiivselt, sõimas ja lubas ametnikele kallale tulla. Teda ei suutnud rahustada ka Veronika. Sotsiaaltöötajad olid sunnitud kutsuma politsei. AR avaldas soovi vanaema juurde tagasi minna. V keeldus last vanaema juurde laskmast, kuid A oli endas kindel ja ei muutnud oma meelt. Jõelähtme Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad otsustasid AR viia elama tagasi vanaema MR juurde kuna kodune õhkkond oli vägivaldne, last ähvardati pidevalt kasuisa poolt, sunniti kasuisa eest tööd tegema ning A ei saanud korralikult koolis käia. Novembris 2008.a. toodi MR juurde ka kõige noorem poeg AA, kus ta ka hetkel viibib. Mõne kuuga õpetas MR AA potil käima, laps hakkas rohkem rääkima, moodustab lihtsamaid lauseid. Laps ei ole apaatne ja tujutu vaid mängib ja on heatujuline. MR on oma eestkostjaks hakkamise avaldust põhjendanud sellega, et AR, AR, AR ja AAR ema VR ei tule laste kasvatamisega toime. VR l ei ole püsivat töökohta ja tal puudub igakuine kindel sissetulek enda ja laste ülalpidamiseks, ning tal ei ole oskusi laste kasvatamiseks. Jõelähtme Vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad on välja selgitanud kõik AR, AR, AR ja AAR eestkostja määramiseks vajalikud asjaolud. MR on teadlik, et eestkostjaks määramisega võtab ta enda kanda eestkostetava esindamise varaliste, Õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Jõelähtme Vallavalitsus kui eestkosteasutus on seisukohal, et antud olukorras on MR kõige sobivam isik alaealiste AR, AR, AR ja AAR eestkostjaks. MR on materiaalselt kindlustatud, tema kodu on puhas ja hoolitsetud ning ta vastab oma iseloomuomadustelt eestkostjale esitatavatele nõuetele. Avaldaja palub määrata MR(isikukood 45803302751, elukoht XXX) oma tütre VR alaealiste poegade AR, AR, AR ja AAR (elukoht XXX) eestkostjaks. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik MR on avaldanud tlk 9 avalduses, et on nõus enda määramisega AR, AR, AR ja AAR eestkostjaks. Puudutatud isik VR 09.06.2009.a. ärakuulamisele kohtusse ei ilmunud. Alaealistele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. A, A , A ja AAi emana on nende sünniaktidesse kantud VR . Isakanne AR sünniakti on tehtud ema ütluse alusel, teiste laste sünniaktides isakanded puuduvad. Lisaks märgitutele on VR l veel 29.09.2008.a. sündinud tütar Helen Haava, kelle isana on lapse sünniakti kantud. VR praegune elukaaslane VH. Oma väiksemat last kasvatab VH koos VH Viljandimaal Tarvastu vallas. A, A , A ja AA on jäänud vanemliku hoolitsuseta. Poiste ema nende igapäevasest kasvatamisest osa ei võta ja ülalpidamist lastele ei anna. Sotsiaaltöötajate vaatevälja sattus perekond 2006.a., kui laste emapoolne vanaema MR teatas lastekaitsetöötajatele, et VR kolis koos lastega Viljandimaale, kuid sealses kodus poisse pekstakse. Vanemad poisid A ja A põgenesid emakodust vanaema juurde, hiljem tuli vanaema juurde ka A ning selle tagajärjel jäi esialgu ema juurde veel vaid AA. Sotsiaaltöötajate poolt ema elukohta Tarvastu vallas tehtud kodukülastusel selgus, et tegemist ei ole lastele sobiliku kasvukeskkonnaga. Tarvastu valla sotsiaaltöötajad tegid korduskülastuse samasse kohta pool aastat hiljem, 2007.a. jaanuarikuus, kontrollimaks, kuidas on elamistingimusi parandatud, kuid eluruumides ei olnud olukord muutunud. Kõikjal levis hais, ruumid olid külmad. AA ise oli küll puhas, kuid tal puudus voodi, põrandal külma tõttu käia ega liikuda ei saanud. 2007.a. septembris teatas VR eestkosteasutusele, et on vahetanud elukohta ning soovib oma vanemaid lapsi edaspidi ise kasvatada. Kodukülastusel oli sotsiaaltöötajatel võimalik veenduda, et kodu oli heas korras, mistõttu sõlmiti kokkulepe, et A ja A tulevad koolivaheajal üheks nädalaks ema juurde. Selle kõige tulemusel jäid ema juurde elama AA ja A . Pärast VR asumovskajal tütre sündi külastasid avaldaja sotsiaaltöötajad 2008.a.oktoobris taas kodu, juurde kutsuti ka Tarvastu valla sotsiaaltöötaja ning politsei. VH viibis alkoholijoobes ning oli väga agressiivne, lubades kõigile kallale minna. A oli väga must, samuti AA. AA areng ei olnud eakohane – 3,5 aastane poiss ei osanud käia potil ning rääkis ainult üksikuid sõnu. A sõnul oli kodune olukord väga vägivaldne, V.H ähvardas teda pidevalt ning sundis enda asemel tööd tegema, mistõttu oli takistatud poisil koolikohustuse täitmine. A soovil ja sotsiaaltöötajate otsusel võeti A kaasa ja viidi tagasi vanaema MR juurde. Kuu aega hiljem toodi MR juurde ka AA. Pärast vanaema juurde kolimist on laste areng toimunud stabiilselt, lapsed on rahulikud, sest nende kodune keskkond on rahulik. Kaks vanemat last, A ja A õpivad Kosejõe Koolis, A õpib Põhikoolis ja AA on kuni sügiseni kodune. A lõpetas 8a klassi. Tema klassijuhataja KS 19.01.2009.a. väljastatud iseloomustusest nähtub, et A tuleb õppetööga rahuldavalt toime, kuid see tekitab talle vahel siiski ülepingeid. Varem ema juures elades oli A väga närviline ja tal oli koolis palju pahandusi. Klassijuhataja hinnangul on A väga töökas, teeb meelsasti füüsilist tööd ja on käelises tegevuses osav. Koolil on hea kontakt vanaemaga. Esindajaga vestluses A kinnitas, et on oma eluga vanaema juures väga rahul. Kuna ema elab koos alkoholi kuritarvitava ja vägivaldse inimesega, siis ema juures elada kindlasti ei soovi. Enda kohta rääkis A, et 8.klassi tunnistusel oli kolm „kolme“, ülejäänud neljad-viied. Vabal ajal käib kooli internaadi jõusaalis. Eelmisel aastal käis Norras, kus osales koolinoorte võistlusel kergejõustikus ja ujumises, võitis kõikidel aladel esikoha. Suvel teeb tööd, minu kodukülastuse päevalgi niitis majadevahelisel platsil murutraktoriga muru. MR kinnitusel OÜ-s H A hinnatakse, sest ta on usaldusväärne ja teeb iga töö ära, mida palutakse. Sinna läheb noormees ka suvisele praktikale. A asus 2008.a. novembrikuus, s.o. alates vanaema juurde kolimisest. Talle klassijuhata Jüri Vainu poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et poiss on uue kooliga hästi kohanenud, koolist puudumisi ei ole. Õppeedukus on rahuldav, poiss on töökas ja abivalmis, käitumiselt viisakas ja sõbralik nii eakaaslastega kui täiskasvanutega. Esindajaga vestluses A kinnitas, et on ka oma eluga rahul, mingeid muudatusi ei soovi.
7. klassi lõpetas põhiliselt neljade ja viitega, paar kolme oli ka. Suve jooksul peab koolis läbi tegema praktika, mis seisneb aiatöödes kooli aias. Vabal ajal mängib kooli internaadis rahvastepalli. A õpib Põhikoolis. Vanaema kinnitusel on poiss kõik 3 esimest klassi lõpetanud kiituskirjadega. A laulab kooli lastekooris ning osaleb rahvatantsurühmas, armastab mängida jalgpalli. Talle klassikjuhataja NT poolt antud iseloomustusest nähtub, et algul oli A kooliskäimine raske, kuna lasteaias laps ei käinud ja alusharidus puudus. Praegu on A taibukas poiss, tunnis töötab aktiivselt kaasa. Iseloomult on heatahtlik, klassikaaslastega saab hästi läbi. Kõige väiksem AA läheb sügisest lasteaeda. Vanaema juurde saabudes 2008.a. novembris õpetas vanaema teda kiiresti potti kasutama, samuti hakkas laps kohe rohkem rääkima, nüüd moodustab lauseid. Erinevalt varasemast ei ole laps enam apaatne, vaid mängib, suhtleb ja on heatujuline. Eespool märgitult elavad lapsed oma emapoolse vanaema MR kasvatusel ja hoolitsusel. Perekonna koduks on 3-toaline korter H külas H 2-
8. Lisaks tütar Veronikale on MR veel 4 last. 29-aastane poeg J elab koos oma abikaasa ja 2 lapsega MR juures. 26aastane tütar M elab oma pere ja 3 pojaga Tartumaal, samuti elavad Tartumaal 23-aastane tütar J oma pere ja 2 lapsega ning 25-aastane poeg J oma naise ja 2 lapsega. Esindaja leiab, et vanaema juures on tagatud lastele kõik vajalik. Vanaema suhtumine kõikidesse lastesse on väga soe ja südamlik. Sama südamlik on vanaisa OL suhtumine. O.L on M.R koos elanud 31 aastat ning omavaheline läbisaamine on väga hea. MR kinnitusel ta pooldab suhete säilimist laste ja ema vahel. M.R kinnitusel on aga selge, et VR ei tule laste kasvatamisega toime, pealegi kannatab ta oma elukaaslase joomarluse ja süstemaatilise vägivalla all. Ta on korduvalt veennud tütart mehe juurest ära tulema, kuid siiani ei ole veenmine tulemust toonud. Tulenevalt oma vanusest on kohtumenetlusest, samuti selle õiguslikest tagajärgedest, teadlikud A ja A . Nemad toetavad vanaema määramist eestkostjaks. Vastavalt PkS § 92 lgle 2 seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PkS § 92 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on muudel, seaduses märkimata põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kuna A, A , A ja AA on jäänud vanemliku hoolitsuseta nende ema eemaloleku tõttu, on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. Seetõttu jääb sisuliselt otsustada üksnes eestkostja valik. Laste esindaja on seisukohal, et vanaema määramine laste eestkostjaks on kooskõlas laste huvidega. MRise suure pere lapsena ja suure pere emana tunneb hästi laste vajadusi nii materiaalses tähenduses kui vajadust emotsionaalse lähedussuhte järele. M.R kasvatusel elades on lastele tagatud adekvaatne hoolitsus. M.R täidab poiste suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. MRon andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks, tema määramist eestkostjaks taotleb eestkosteasutus. M.R eestkostjaks saamist pooldavad ka VR , OL ja lapsed ise. Esindaja leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. MR on vajalik kogemus ja teadmised suhtlemisest lastega ja laste vajadustest. M.R töötab 6.aastat OÜ-s H . M.R on oma isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. M.R poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada eestkostet seadva kohtumäärusega. Eestkoste seadmine A, A , A ja AAi üle on alaealiste huvides, vajalik asjaajamiseks ja alaealiste huvide kaitseks. Eestkostja ülesanneteks tuleks määrata laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine, samuti nende õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Laste esindaja arvates tuleks eestkoste laste üle seada kuni alaealiste täisealiseks saamiseni. Tulenevalt

§ 557

lg 2 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on A 16-aastane, A 13-aastane ja A 10-aastane. Esindaja hinnangul võiks nemad eestkostja nõusolekuta teha tehinguid kuni summas 100 krooni. AA on praegu 4-aastane ega või teha mingeid tehinguid. Esindaja arvates võiks AA alates 7.eluaastast eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid samuti summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad), vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuosakonna koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on AR emaks VR , isakanne on tehtud VR ütluse alusel. Tallinna Perekonnaseisuosakonna koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on AR emaks VR , isakanne puudub. Tallinna Perekonnaseisuosakonna koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on AA emaks VR , isakanne puudub. XXX sündinud AR kohta on esitatud kohtule tema passi koopia. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt ei kasvata VR oma lapsi AR , AR , AR ja AAR , laste eest on hoolitsenud ja neid kasvatanud nende emapoolne vanaema MR. Laste ema laste ülalpidamist ei toeta. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku MR, alaealiste esindaja Helen-Lumelille Tombergi, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealistele AR, AR, AR ja AAR eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Laste ema suutmatuse tõttu lapsi kasvatada, on lastele jäänud tagamata vanemate elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning lapsi on kasvatanud nende emapoolne vanaema MR. PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Puudutatud isik MR on avaldanud tlk 9 avalduses, et on nõus enda määramisega AR, AR, AR ja AAR eestkostjaks, mille juurde jäi ta ka 09.06.2009.a. toimunud kohtuistungil. Arvestades eelkõige alaealiste laste huve ning MR soovi täita laste eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealiste AR, AR, AR ja AAR huvides on määrata neile eestkostjaks Valentina Agonen. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed on jäänud emast sõltuvatel põhjustel ilma vanemlikust hoolitusest ja nende eest on hoolitsenud ja neid kasvatanud nende emapoolne vanaema, on alaealiste huvides käesoleval hetkel määrata nende üle eestkoste. Kohus leiab, et MR on sobilik täitma AR, AR, AR ja AAR eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata AR, AR, AR ja AAR eestkostjaks MR, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealiste kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et

§ 557

lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt

§ 557

lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta.

§ 557

lg 21 kohaselt märgib kohus määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Käesoleval ajal on AR 16-aastane, AR 13-aastane ja AR10-aastane. Kohus leiab, AR, AR, AR võivad eestkostja nõusolekuta teha tehinguid kuni summas 100 krooni. AAR on praegu 4aastane ega või teha mingeid tehinguid. Kohus leiab, et AAR võib alates 7.eluaastast eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.

§ 478

lg 4 järgi hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (

§466lg 1).

Liili Lauri Kohtunik