KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-7052 Tsiviilasi JŽ hagi

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

§ 61

lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

§ 70

lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid..
2. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha 5 989,50 krooni alates 01.01.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Poolte kooselust sündis .xxx tütar D S , kes elab hageja juures ning, kelle ülalpidamist kostja ei ole alates 01.01.2009 toetanud. Tütrele kulub kuus keskmiselt 9 900 krooni (eluasemekulud 2 500 krooni, toit 2 000 krooni, sidekulud 300 krooni, tervishoid 100 krooni, hügieenitarbed 400 krooni, koolikohustus 100 krooni, riided ja jalanõud 2 000 krooni, lasteaed 1 000 krooni ning mänguasjad ja raamatud 1 500 krooni). Hageja leiab, et kostjalt 5 989,50 krooni välja mõistmine on põhjendatud, kuna hagejal on väike sissetulek ning hageja kasvatab last üksinda. Hageja keskmine sissetulek kuus on 7 000 krooni, millele lisandub lastetoetus 300 krooni.
3. Kostja tunnistab, et ei ole alates 2009 algusest last toetanud, kuna kaotas töö ja kostja finantsiline seis halvenes. Kooselu kestel toetas kostja aga last igati materiaalselt ja osales lapse kasvatamises. Kostja nõustub finantsseisu paranedes taas last materiaalselt toetama, kuid kostja ei nõustu hageja poolt nõutud summaga, kuna leiab, et summa on ebamõistlikult suur. Kostja on nõus finantsseisu paranedes maksma lapse ülalpidamiseks 2 200 krooni kuus alates 01.01.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
6. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tegelikke lapse ülalpidamiskulutusi.. Nii ei ole hageja tõendanud lapse eluasemekulusid, mis hagi kohaselt on 2500 krooni. Rahvastikuregistri 2 päringu kohaselt elab hageja koos tütre D oma ema M Ž samas korteris, mis on ka hageja ja tema lapse elukohaks. Kohtule ei ole tõendatud, et korteri xxx kommunaalmaksed on igakuiselt üle 10 000 krooni, sest lapse osa on ½ oma vanema eluaseme kuludest ning nimetatud korteris elab vähemalt 3 inimest. Samuti ei ole hageja tõendanud, milles seisnevad tema 3 aastase lapse sidekulud. Lapse lasteaia maksu kviitungi esitamine ei tohiks küll hagejale olla ülejõu käiv ülesanne, kuna lasteaiad teadupärast väljastavad igakuiselt arved. Hageja väitel kannab ta alates 01.01.2009 lapse ülalpidamiskulud üksinda. Siis ei ole kohtule loogiliselt selge ja arusaadav, kuidas suudab hageja oma 7000 kroonise kuupalga juures osta kolme aastasele lapsele igakuiselt 2000 krooni eest riideid ja jalanõusid ning 1500 krooni eest mänguasju ja raamatuid. Hageja ei ole eelnimetatut ka tõendanud. Seega leiab kohus, et kulutused lapse riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja raamatutele on ilmselgelt ülepaisutatud ja ei vasta hageja tegelikele võimalustele. Hageja on hulgaliselt esitanud kohtule toidupoodide arveid, kuid kohus ei ole veendunud, et need on ainult hageja ja tema lapse toidukorvi kulutused, arvestades asjaolu, et hageja elab koos oma emaga ning vastupidist hageja ei ole tõendanud. Seega on hageja osaliselt tõendanud oma kulutusi lapse ülalpidamiseks (tlk. 42-90).
7. Kostja on kohtule esitanud 01.09.2005 sõlmitud töölepingu nr 4, mis on lõpetatud kostja omal soovil 03.10.2008 (tlk. 28) ning 30.06.2009 tõendi, selle kohta, et kostja on ennast palunud arvele võtta töötuna (tl. 30).
8. Äriregistriandmetel kummagi poole nimele äriühinguid registreeritud ei ole. Samuti puudub pooltel kinnisvara. 19.

§ 61

lg 2 kohaselt elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanema varalist seisundit ning lapse vajadusi. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et antud juhul on hageja hetkel paremas majanduslikus seisus kui kostja. Pooltel puudub vaidlus selles, et kuni poolte kooselu lõppemiseni 2008.a. lõpus andsid mõlemad vanemad oma lapsele ülalpidamist. Kostja on alates 2008 aasta lõpust töötu ja töötuna arvele võetud 30.06.2009.a. Kostja ei ole keeldunud lapse ülalpidamiskohustust täitmast, kuid vaidleb vastu hagetavale elatise suurusele. Kostja on nõus finantsseisu paranemisel tasuma lapse ülalpidamiseks 2 200 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.2009.a.

1. Kohus märgib, et lapse ülapidamiskulutused peavad olema vajalikud ja mõistlikud, arvestades lapse iga ja tema eakohaseid vajadusi kasvamiseks ja arenemiseks ning vanemate varalist seisundit. Kohus hinnates hageja poolt esitatud kolme aastase lapse ülalpidamiskulutuste arvestust, leiab, et hageja ei ole tõendanud tegelikke kulutusi lapsele ning hageja kulutused käesoleval ajal 3-aastasele lapsele on ülepaisutatud ning ületavad lapse mõistlikke vajadusi ning ei ole kooskõlas vanemate tegeliku varalise seisundiga. Samuti ei ole põhjendatud elatise välja mõistmine suuremas summas kostjalt, kuna hageja sissetulek on väike ning ja hagi kohaselt kasvatab ta last üksinda. Vanematel on laste ees võrdsed õigused ja kohustused.
2. Kohus leiab, et kuna hageja on kohustatud maksma elatiselt tulumaksu, siis on põhjendatud lisada elatise summale tulumaks 21%. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostjalt on põhjendatud välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha 3 000 krooni (umbes 2 475 krooni + 21% tulumaksu osa) tagasiulatuvalt alates 01.01.2009.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o. xxx.a.
3. Füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. 3 23.

§ 61lg.

3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta. Menetluskulude jaotus 24. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4