Tsiviilasi nr.2-09-9435/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 28.september 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi IL’i hagi JL’i vastu lapse ülalpidamiseks määratud elatise suuruse muutmises hageja IL, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos nõustaja, E Bluman’iga kostja JL, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult kohtuistungi aeg 14.september 2009 asjaolud ML’i (XXX) vanemad on J ja IL. Lapse vanemad elavad lahus; lapse elukoht on JL’i juures. Tallinna Ringkonnakohtu 27.novembri 2007 otsusega 2-06-26540 on IL’ilt JL’i kasuks välja mõistetud elatis ML’i ülalpidamiseks igakuises summas 3 000 krooni. hageja nõue Hageja esitas 6.märtsil 2009 Harju Maakohtule hagi elatise vähendamiseks 1 500 kroonini kuus. Menetluse kestel täpsustas hageja nõuet ja palus vähendada elatusraha alates 1.augustist 2009 seaduses ettenähtud miinimummäärani. Hageja väidab, et • tema maksevõime on tervise halvenemise tõttu vähenenud. 1.veebruari 2009 haigestumise tagajärjeks on töövõime osaline kaotus. • tema töötasu ASÜ on vähendatud. Normtundide ulatuses töötamisel on brutotöötasu 6 048 krooni. Alates 1.veebruarist 2009 on tema sissetulekuks olnud vaid töövõimetuse hüvitis. • tema maksevõimet mõjutavad lisandunud ravimikulud, mida ei saa tegemata jätta. Ravimikulu kuus on ca 1 000 krooni. Igakuiste vajaduste katteks (söök, hügieen, esmatarbe olmekaubad, riietus) kulub vältimatult 1 650 - 2 150 krooni. Eluaseme kulutused on ca 3 000 krooni, mille hulka 2 • kuuluvad osaliselt ka kulutused poolte ühisvarale, mida kostja hageja arvel kokku hoiab. lapse vajadustena on kostja välja toonud kulutusi, mille tegemine ei ole tingimata vajalik. Lapsel on iseseisev sissetulek, mille suurus ei ole hagejale teada. kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Palub jätta elatusraha suuruse muutmata. Kostja väidab, et • lapse vajaduste rahuldamisele kuus kulub keskmiselt 6 800 krooni. Laps vajab täisväärtuslikku elu. Kulutused on esile toodud kohtule esitatud tabelis. • hageja sissetuleku vähenemine on oletuslik. Hagejal oli võimalus koguda sääste, mille arvel ta saab maksta elatusraha kohtuotsuses märgitud ulatuses. • hageja on eluaseme kulu näidanud ebaõigena. Tõendite järgi on see vahemikus 1 040.55 – 2 935.10 krooni kuus. • hagi eesmärk ei ole enese toimetuleku tagamine, vaid elatise vähendamine. Elatusraha suuruse määramisel tuleb arvestada kostja poolt tasumisele kuuluvat tulumaksu. kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Perekonnaseaduse (PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise. Pooltel ei ole vaidlust ülalpidamiskohustuse üle. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et nende ülalpidamisel on kaks last, kellest üks on täisealine ning on esitanud elatise nõude iseseisvalt. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Hageja on nõude esitamisel toonud esile enda maksevõime vähenemise ja lapse kulutustes mõnetise ülemäärasuse. Elatusraha suuruse määramisel lähtub kohus esmalt ülalpeetava vajadusest. Kostja on lapse vajaduse selgitamiseks ja kulude tõendamiseks esitanud kulutuste arvestuse (tl. 56) ja kuludokumendid. Kohus leiab, et arvestades lapse iga ning toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi, on kostja hinnanud lapse vajadusi mõnevõrra ülepaisutatult. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajadust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Menetlusabi taotluses on kostja enda ja laste igakuised vältimatud püsikulud nimetanud vahemikus 10 900 - 12 700 (tl. 55), mis pereliikme kohta teeb keskmiselt 3 633 - 4 233 krooni kuus. Laste vajadusi kajastavas tabelis (tl. 56) on kostja märkinud lapse igakuised vajadused märkimisväärsemalt suuremas summas - 6 800 krooni. Kohus peab põhjendatuks kostja esile toodud kulutusi toidule (1 700 + 400), 3 transpordile ja sidele (250 + 350), isiklikule hügieenile
(150). Eluaseme kulu on KÜ Energia 9 arvete järgi (tl. 105 – 112) ajavahemikus augustist aprillini keskmiselt 1 285 krooni (10279.5 : 8), mis pereliikme kohta teeb 428 krooni. Kütteperioodita kuude arvesse võtmisel väheneb keskmine kulu mõnevõrra. Kohus nõustub kostjaga selles, et elatusraha määramisel ei saa lähtuda üksnes tehtud kulutustest, kuna need ei pruugi katta lapse vajadusi täielikult. Samas märgib kohus, et lapse vajadusi tuleb hinnata mõistlikult. Kulutused riietele, koolitarvetele, huvialadele, reisimisele ja vabale ajale on vajalikud ja mõistlikud vaid teatud ulatuses. Kohus ei pea mõistlikuks lapse igakuiseid kulutusi vabale ajale, reisimisele ja harrastustele ning riietusele kogusummas 2 300 (600 + 850 + 850) krooni. Koduhoolduse, lapsehoidmisteenuse (?) ja muude kodukulutuste osas esile toodud kulu on samuti mõnevõrra ebamõistlik. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kulutuste piiramise tõttu tunneb laps end alaväärsena. Peatselt täisealiseks saavale lapsele on võimalik ja ka vajalik selgitada kulutuste piiramise põhjendatust. Olukorras, kus üks vanematest on olulise tervisehäire tõttu kaotanud osa töövõimest ning teisel puudub võimalus seda oma panusega kompenseerida, saab laps eeldada vaid mõistlike kulude tegemist. Hageja on esitanud kohtule tõendid (tl. 89, 90), mis kinnitavad Inglise Kolledžile annetuste tegemist aastases summas 3 000 krooni. Kostja ei kummutanud hageja väidet selles, et annetuste tegemine koolile toimub vabatahtlikkuse alusel. Seega ei saa seda kulu hinnata vältimatult vajalikuks. Orkestri reisi kulutus (2 000, tl. 91-92) on aastale hajutatuna 166 krooni kuus; huviala kulutus Tallinna Linnakantseleile (4 650, tl. 93-95) on aastale hajutatuna 387 krooni kuus. Kostja on tõendanud klassiraha tasumise summas 200 (tl. 97, 99). Kohus märgib, et kulutused arvutile ja muudele elektroonikavahenditele (tl. 123-124, 125, 101-102) ei ole tõendites näidatud ulatuses tingimata vajalikud. M.L’i lõpupeo kulu (tl. 100) ja muusikainstrumendi soetamise kulu (tl. 104) on kantud 2008 aastal ühekordse kuluna ega mõjuta ülalpidamiskulu vaidlusalusel perioodil. Hinnates poolte väiteid ja kohtule esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et mõistlikud kulutused lapsele kuus on keskmiselt 4 000 - 4 200 krooni. Elatusraha suuruse määramisel arvestab kohus vanemate maksevõimet ning seda mõjutavaid objektiivseid asjaolusid. Hageja väited tervise halvenemisest on tõendatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo R 09010825 väljavõtetega, tervisehoiuteenuse osutaja tõendiga, töövõimetuslehega ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusega nr. 537213 (tl. 15, 37, 50, 63, 78-79). Hageja on läbi põdenud ägeda iseloomuga raske põhihaiguse, millega on kaasnenud tüsistused ja kaasuvad haigusnähud. Hageja väited sissetuleku vähenemise kohta on tõendatud töölepingu muutmise kokkuleppega (tl. 19), palgatõenditega ja AS Ü 3.augusti 2009 tõendiga (tl. 39-42, 64-65, 80). Hageja brutotöötasu on täistööajaga töötamisel 6 048 krooni, millele lisandub töövõimetuspension 2 644 krooni (tl. 115). Hageja töövõime on üldhaigestumise tõttu säilinud vaid 40% ulatuses. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole alust hinnata hageja võimalusi sissetuleku teenimisel kostjast suuremaks. Kohus märgib, et püsiva haigestumise korral on ravimikulu üldteada asjaoluks. 4 Hageja on ravimitele kulutuste tegemist tõendatud Lasnamäe Tervisekeskuse, Ülikooli Apteegi, Virbi Apteegi ja Kotka Apteegi kassatšekkidega ning OÜ T A arvega (tl. 18, 43-45, 70, 82-83). Hageja sissetulek (neto) kuus on kohtule esitatud tõendite alusel 7 894 krooni. Hageja eluasemekulu on esitatud tõendite alusel keskmiselt 2 113 krooni (14 791 : 7; tl. 46-49, 66-67, 69). Makseteatised kajastavad makseid detsembrist juunini, mille alusel saab teha järelduse kogu aasta keskmise korterikulu kohta. Eluaseme kulu kandmisest hoiduda ei ole võimalik. Seega jääb hagejale kahe ülalpeetava ja enese kulude kandmiseks kokku 5 781.42 krooni (5 781.42 : 3 = 1 927.14). Kostja saab osaühingus Baltman netotöötasu kuus 6 800 krooni. Peale eluaseme kulu kandmist jääb kostjale 5 515 krooni, millele lisandub laste ülalpidamiseks ettenähtud riiklik peretoetus 600 krooni (6 115 : 3 = 2 038.33). Kohus märgib ka, et kostja osaleb erinevalt hagejast tööjõu turul täieliku töövõimega. Hageja on esitanud taotluse vähendada elatusraha seaduses ettenähtud miinimummäärani (2 175), mis on hageja maksevõimet hinnates põhjendatud. Kohus leiab, et elatusraha suurendamine tulumaksu lisamisega hageja poolele ei ole põhjendatud. Tasumisele kuuluva tulumaksu tegelik summa oleneb pere sissetulekust, samuti lapse koolituskulude ning annetuste kulu mahaarvamisest. Kostja töövõime on objektiivselt hageja töövõimest suurem. Lapse ülalpidamiseks suurema elatusraha määramisel saaks kahjustatud teise ülalpeetava huvid ning hageja enese toimetulek. Hageja on esitanud nõude elatise muutmiseks alates 1.augustist 2009. Hageja on seni täitnud elatise tasumise kohustust kohtuotsuses märgitud ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on seotud ühisvara kasutamise ning sellele tehtavate kulutustega, kuna need ei oma elatusraha määramisel tähendust. menetluskulud Hageja on 6.märtsi 2009 ja 26.märtsi 2009 maksekorraldustega tasunud hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu vastavalt 250 ja 2 750 krooni. Arvestades vaidluse asjaolusid, s.h. asjaolu et kohus teeb otsuse ulatuses, millega hageja kompromissina nõustus, jätab kohus kohtukulu (riigilõivu) kostja kanda kanda. Kompromissi sõlmimine võimaldanuks taotleda riigilõivust poole tagastamist. Poolte muud menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda (TsMS § 162 lg. 1 ja 163 lg. 2 ja 164 lg. 3). resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 436, 438, 439, 441- 442 ja 468 lg. 3 ja perekonnaseaduse §-st 60; 61 lg. 1-3 ja §-st 70 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 27.novembri 2007 otsusega 2-06-26540 välja mõistetud elatusraha suurust. 5 Mõista välja IL’ilt elatis JL’i kasuks ML’i ülalpidamiseks 2 175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 1.augustist 2009 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Jätta kohtukulud (riigilõiv) JL’i kanda. Jätta kohtuvälised kulud neid kandnud poole enda kanda. Kohtuotsus igakuise elatise väljamõistmises kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik