Tunnistada käesolev kohtuotsus kui hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta v tamata täidetavaks (
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (
lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 22.01.2009 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tutvus raske vaimupuudega hageja 2006 aasta augustis interneti teel RATE portaali vahendusel 30- aastase H V ga.. Hoolimata oma ema L M ja teiste lähedaste inimeste keelust hakkas hageja H V t tema elukohas Elvas külastama, veetes seal ka öid, jäädes hiljem sinna ka elama. 2007 aasta alguses teatas hageja oma rasedusest kostjale, kes vastas, et last ei soovi, hageja tuli Tallinnasse oma ema juurde. Vahetult pärast kostja juurest äratulekut sai hageja temalt sõnumi, kus ta teatas, et sõidab Eestist ära. XXX sünnitas hageja tütre B M , isikukood XXX. Hageja on raske vaimupuudega ja ühest silmast pime, tema võimalused tööd leida on piiratud. Hageja taotleb DNA ekspertiisi. Hageja taotleb tuvastada, et tütar B M , isikukood XXX, põlvneb H V st. Menetluse käik. Kohus määras asjas korraldava istungi menetlusosaliste ärakuulamiseks 16.06.2009, asjaosalised nõustusid kohtu ettepanekuga läbi viia molekulaargeneetiline ekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Kostja seisukoht. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, nõustus ekspertiisi tulemustega, kus leiti, et H V isadus DNA analüüsi tulemuste alusel lapse suhtes ei ole välistatud ja ta saab suure tõenäosusega olla tema bioloogiline isa. 17.09.2009 toimunud kohtustungil võttis kostja hagi õigeks. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas tsiviilasjas on kostja hagi õigeks võtnud 17.09.2009 toimunud kohtuistungil, tema nõusolek on kantud kohtuistungi protokolli.
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas (
lg 3 p 1), mistõttu arvestab kohus kostja õigeksvõttu, kuid hindab ka asjas esitatud tõendeid. Kohtule on esitatud B M sünnitunnistus, millest nähtub, et ta on sündinud XXX, tema ema on AMM ning isa kohta kanne puudub. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema nõudel, lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus asub seisukohale, et menetluse käigus esiletoodud asjaolud võimaldavad tuvastada, et XXX sündinud B põlvneb kostjast. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohtu ettepanekul on pooled läbinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA ekspertiisi ja uuringuakti nr XXXjärgi H V isadus DNA analüüsi tulemuste alusel lapse suhtes ei ole välistatud ja ta saab suure tõenäosusega olla tema bioloogiline isa. 17.09.2009 toimunud kohtustungil võttis kostja hagi õigeks. Menetluskulud ja tsiviilhagi hind.
kohaselt on tegemist käesoleva hagi puhul hinnata hagiga, millelt tasutav riigilõiv on 5000 krooni. Hageja on taotlenud
Harju Maakohtu 08.05.2009 määrusega on hagejale antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud riigilõivu tasumisest ning antud õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu kulud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub täies ulatus rahuldamiseke, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.