lg.1 on sätestatud kohtu kohustus otsust tehes hinnata tõendeid,otsustada ,mis asjaolud on tuvastatud,millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga vaid kohaldab seadust ise,olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.Riigikohus lahendis nr.3-2-1-56-08 on rõhutanud,et juhul,kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle ,peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis ,kui pooled ise sellele ei ole tuginenud. Kohus leiab,et
lg.1 ja § 436 lg.7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ artiklis 6 sätestatud eesmärgiga .Seetõttu tuleb
lg.1 ja § 436 lg7 mõista selliselt,et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest,kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.Kui hageja nõude aluseks on tüüptingimus,siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüpingimuse kehtivus küsimuse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 24.02.2007 a.võlaõigusseaduses sätestatud määras s.o 11 % aastas. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 521 päeva ulatuses.Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 471.04 krooni (3000 krooni *11 %*521päeva /365päeva). Hageja,viitega lepingu p.14, nõuab kostjalt kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1500 krooni ulatuses. Kohus leiab,et kuna leppetrahvi nõude aluseks olev rikkumine on toimunud ja kostja ei ole rikkumise vabandatavust tõendanud ,siis hageja nõue leppetrahvi 1500 krooni saamiseks on põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt,kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3000 krooni,intress laenu kasutamiseks kokkulepitud aja eest 700 krooni ,viivis summas 471.04 krooni,leppetrahv summas 1500 krooni,kokku 5671.04 krooni.
lg.3kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast,kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.Vastavalt
lg.1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.
lg.2 alusel ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele,muu hulgas viivisele ja kulude hüvitamiseks.Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses,milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem.Hageja nõuab kostjalt kokku 13 015 krooni väljamõistmist,millest põhinõue moodustab 3000 krooni.Seetõttu tuleb hagihinna määramisel nõude summast maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa ulatuses.Seega on hagi hinnaks 10 015 krooni.
lg.1 alusel ning arvestades ,et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca 56,6 % ,peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta hageja kanda 1/2 menetluskuludest ja kostja kanda 1/2 menetluskuludest.
lg.1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisaldava kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.