2-08-56270/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 19.märtsil

1. a Tallinn (03.02.-03.03.2009 kohtunik töövõimetuslehel) 2-08-56270 Tsiviilasi O T avaldus S B `i vastu laste elukoha määramise nõudes. Menetlusosalised ja nende Avaldaja: O T , xxx Avaldaja esindaja: Natalia Lausmaa, Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, Tallinn 10135 Asjast puudutatud isik: S B , xxx Eestkosteasutus: Kiili Vallavalitsus Sotsiaalhoolekandeosakond, esindaja TPart Eestkosteasutus: Harku Vallavalitsus Sotsiaalhoolekandeosakond esindaja H Keel Laste A B a ja A B esindaja: adv H Tomberg esindajad Resolutsioon Avaldus rahuldada. O T avalduses S B `i vastu laste elukoha määramise nõudes määrata alaealistele A B a`le (XXX) ja A B `ile (XXX) ema O T elukoht. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Avalduse asjaolud O T ja S B i kooselust on sündinud kaks last: tütar A XXX..a. ja poeg A XXX.a. O T esitas 17.02.2006.a. Harju Maakohtule hagi laste elukoha määramises, lastega suhtlemise korra kindlaksmääramises ja elatise nõudes. 4.10.2006.a.Harju Maakohtu määrusega eraldati need nõuded kaheks eraldi menetluseks: laste elukoha määramise ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramine ühte menetlusse ja elatise nõue teise menetlusse. Elatise nõude lahendamine on käesoleval ajal Harju Maakohtus lõpetamata. Laste elukoha määramise nõude arutamise aja jooksul sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt lapsed hakkavad elama kummagi vanema juures võrdselt - 50 % ajast ema juures ja 50 % ajast isa juures ning seoses sellega selle nõude menetlemine lõpetati. Ema O T nõustus selle kokkuleppega isa S B i tungival pealekäimisel ja soovist säilitada suhteid oma lastega. Poolte suhted olid sel ajal äärmiselt teravad, lapsed olid väikesed ning S B omas küllaldast soovi ja võimalusi takistada füüsiliselt lastel emaga suhtlemast, mis oleks muutnud nad emale võõraks. Praktika näitas kahjuks, et ülaviidatud kokkulepe ei ole laste huvides ning ei toimi ka tegelikult kuigi edukalt. Laste elukoha määramatus ja pidev edasi-tagasi vedamine ema ja isa elukoha vahel on mõjutanud nende psüühikat ning muutnud nad närviliseks. Lastel ei ole alalist elukohta ja kindlat üksi temale kuuluvat ruumi. Nende magamiskohad ning neile kuuluvad riided, mänguasjad ja koolitarvikud on paralleelselt mõlema vanema elukohas, milline elukorraldus on ebamugav nii lastele kui ka vanematele. Tütar A käib juba koolis ja poeg A läheb sel aastal kooli. Koolis õppimine on lapsele pingutav töö ning edukaks koolikursuse läbimiseks on talle vajalik kindlustada stabiilne elukeskkond, kus lapsel oleks kindel koht õppimiseks ja puhkamiseks. EV PerS § 51 kohaselt vanemate elamaasumisel eraldi elukohtadesse määratakse kindlaks lapse alaline elukoht ühe vanema juures. Kui vanemad ei suuda seda teha kokkuleppel, lahendab vaidluse kohus. Kuna käesolevas asjas pooltel ei ole olnud võimalik jõuda laste elukoha suhtes kokkuleppele , on ainus võimalus selle vaidluse lahendamiseks pöörduda käesoleva avaldusega kohtu poole. PeRS § 58 laste kasvatamise küsimuste otsustamisel lähtutakse eelkõige laste huvidest. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud, et lastele stabiilse elukeskkonna tagamiseks on emal suuremad võimalused kui isal. S B il on uus perekond, milles on sündinud väike laps. Isa on sellega seoses keerulises olukorras, kus tal peab ennast jagama erinevate laste ja uue perekonna vahel. Seoses uue perekonna elamaasumisega temaga koos on elamistingimused isa juures jäänud üpris kitsaks. Erinevast soost lapsed on sunnitud elama ühes eluruumis. O T elab eramus ja tema juures on lastel võimalik kummalgi elada omaette toas. O T töötab ja tal on stabiilne sissetulek. Tema vanemad on valmis teda igal ajal laste eest hoolitsemisel toetama. Tal on võimalik kasutada neile kuuluvat sõiduautot laste toimetamiseks kooli ja koolivälistele üritustele. Lisaks sellele omavad S B i vanemad -laste teised vanavanemad -elamut O T elukoha kõrval ning on samuti valmis lastelastega suhtlema ja nende eest hoolitsemises osalema. O T leiab, et poolte ühiste laste huvides on määrata nende elukohaks nende ema elukoht. See võimaldaks lastele kindlustunde ja stabiilsuse edasises arengus ja väldiks probleeme, mis võivad tekkida erinevast soost laste kasvamisel, kui nad peavad kasutama ühist magamisruumi. O T ei ole kunagi keeldunud lubamast S B il lastega suhelda või lastel isa juures ööbida ega kavatse seda teha ka tulevikus. S B i vastus Hageja esitas oma arvamuse, kuidas ta hakkab tegelema laste kasvatamisega. Tema seisukohast laste kasvatamise osas nähtub, et tal ei ole mitte midagi konkreetset välja pakkuda. Ta teadis juba kolm aastat tagasi, et lapsed käivad lasteaias ja kakkavad ka koolis käima. Hageja ei ole mitte midagi ettevõtnud selleks, et olla lastele lähemal. Elades linnast väljas, pidanuks hageja juba kolm aastat tagasi mõtlema sellele, kuidas ta saaks korraldada laste kooliskäimise ja nende osavõtu huvialaringidest. 2 Kuna hageja ei ole midagi konkreetset välja pakkunud, siis kuidas ta suudab säilitada paikapandud päevakava, koolis ja treeningutel käimist. Hageja isa praegu ei tööta, ent kaua see nii kesta ei saa. Kui aga tema isal ei ole tööd, siis milliste vahendite eest ta hakkab ostma bensiini, et lapsi kooli viia? Pärast koolitunde on vaja lapsed treeningutele viia, toita neid pärast kooli. Hageja ei ole mitte midagi märkinud selle kohta, kes hakkab olema lastega, neid toitma, nendega koolitöid tegema ema tööpäevil, kui ta jõuab koju alles kella 22-ks. Hageja töötab 15 päeva kuus, s.t. laste peaaegu kõigil koolipäevadel. Laste elukoha määramise küsimus tuleb lahendada lähtuvalt tänaseks päevaks väljakujunenud asjaoludest ja seda laste huvides. Hageja isa märgib oma avalduses, et erilise vajaduse korral on ta valmis võimaldama oma eluaseme oma tütrele ja lapselastele. Esiteks, ei ole selge, milliseid erilisi olukordi ta silmas peab. Teiseks, tal on kahetoaline läbikäidavate tubadega korter, kuhu ei mahu kaks kirjutuslauda, et lapsed saaksid teha oma koolitöid. Kui JT praegu ei tööta, siis ei saa ta tagastada korteri peale võetud laenu. Ei ole mingit garantiid, et ta saab elada oma korteris, veel vähem saab ta seda oma tütrele võimaldada. Pool sellest majast, kus ma elan koos lastega, kuulub minu õele, kes andis meile võimaluse kasutada seda tasuta. Minu õel on teise majapoole ostueesõigus juhul, kui seal tekivad uued omanikud. Viimase kolme aastajooksul on lapsed olnud täielikult minu ülalpidamisel. Hageja märgib, et tal on alaline sissetulek, kuid ta ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Ta on korduvalt palunud, et et ma tooksin lapsed tema juurde ja tooksin ka toiduaineid, kuna tal ei ole millegagi lapsi toita. Hageja maksab tagasi laenu 6000 krooni kuus. Ta on sunnitud tööd koju võtma ka puhkepäevadeks, selle asemel, et olla koos lastega. Ka hageja vanemad tasuvad laene. Viimase kolme aasta jooksul ei ole keegi takistanud ega takista tal osa võtmast laste kasvatamisest ja nende ülalpidamisest. Harku Vallavalitsuse seisukoht Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist H Keel külastas 2006 aastal nii O T kodu XXX kui ka S B i kodu XXX. Vanemad olid loonud lastele sobivad tingimused ja mõlemad elavad ka tänasel päeval antud elukohtades. Telefonivestlusest S B iga selgus, et Harju Maakohtus saavutatud kokkulepe laste elukoha ja suhtlemiskorra määramisel toimis hästi. Seoses sellega, et O T elab linnast kaugel, siis on kujunenud välja olukord , kus isa hoolitseb laste eest 2/3 ajast ja ema 1/3 ajast. O T töötab 4 päeva nädalas ja tööpäevad on väga pikad. S B viib lapsed trenni ja toob ära. Kui ema on töölt vaba, siis tegeleb ema lastega. A B a õpib II klassis ja tegeleb vabal ajal tantsu ja muusika õpingutega. Õpetaja hinnangul on tüdruk väga tubli ja mõlema vanema osavõtt lapse kasvatamisel olemas. A B õpib I klassis ja käib lisaks karate treeningutel ja tegeleb joonistamisega. O T töötab graafiku järgselt (~15 p kuus) ja tööpäevad kestavad hiliste õhtutundideni. S B i soov laste ema tööloleku ajal lastega tegelda on igati põhjendatud ja vajalik. Lapsed vajavad järelevalvet ja tegelemist ka ema tööl oleku ajal. Kui määrata kindlaks laste elukoht ema juurde, siis kindlasti tuleb kohe ka määrata lastega suhtlemise kord. Arvestades eelnevaid kohtumisi S B i ja O T ga ja võttes aluseks Lastekaitseseaduse § 3, kus esikohale tuleb seada laste huvid on Harku Vallavalitsus alljärgneval seisukohal: Suunata lapsevanemad perelepitusse. Kiili Vallavalitsuse seisukoht Seoses O T (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri andmetel Tallinn, XXX; tegelik elukoht XXX) avalduse esitamisega Harju Maakohtule oma laste A B a (isikukood XXX; elukoht rahvastikuregistri andmetel XXX, Tallinn) ja A B i (isikukood XXX; elukoht rahvastikuregistri 3 andmetel XXX, Tallinn) elukoha kindlaksmääramise nõudes on Kiili Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt läbi viidud avalduse lahendamise ettevalmistamiseks järgmised toimingud. Avaldaja O T ja vastustaja S B (isikukood XXX; elukoht rahvastikuregistri andmetel XXX, Tallinn; tegelik elukoht XXX) kooselust on sündinud kaks last: tütar A B a XXX.a. ja poeg A B XXX.a.
2. ja 30.10.2008 viisid Kiili vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ja noorsoospetsialist T Part läbi kodukülastuse O T koju XXXalevik. 28.10.08 ei olnud pere kodus. 30.10.08 olid kodus O T ning lapsed A B a ja A B . A B a õpib
3. klassis ja A B sama kooli
4. klassis. Kuna kontakttelefoni puudumise tõttu ei saanud me oma tulekust ette teatada, ei teadnud pere meid oodata ning O T ja lapsed olid minemas Tallinna treeningutele. A käib karate- ning A tantsutreeningutei. O T le kuuluva ühepereelamu elamistingimused on laste seal kasvamiseks ja arenemiseks head. A l ja A l on mõlemal oma eluruum, majas on kõik mugavused. Kuna lastel algasid Tallinnas treeningud, oli meil ajapuuduse tõttu nendega minimaalselt võimalik suhelda. Lapsed ei olnud ka eriti valmis meie kui võõraste isikutega kontakteeruma. O T väitel on see olukord tekkinud seetõttu, et S B kontrollib, kes külastavad tema kodu. O T vanemad ei tohtivat S arvates aga üldse külastada oma tütre maja ega kohtuda oma lapselastega. Pidasime õigeks laste huve silmas pidades mitte nendega antud teemal vestelda. Laste suhtlemisest emaga oli märgatav, et ema hoolib oma lastest. O T on kahel korral (04.11.2008 ja 12.11.2008) ning S B samuti kahel korral (04.11.2008 ja 12.11.2008) Kiili Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas vestlusel. Esimesel korral käisid osapooled sotsiaalosakonnas eraldi ning teisel korral koos. Vestluste juures viibisid 04.11.2008 sotsiaaltöötaja TAruaas ja noorsoospetsialist TPart ning 12.11.2008 sotsiaalnõunik Nelli Rohi, sotsiaaltöötaja T Aruaas ja noorsoospetsialist T Part. Laste elukoha kindlaksmääramise suhtes on pooled eelneva menetluse käigus kokku leppinud, et A B a ja A B elavad mõlema vanema juures võrdselt- 50% ajast ema juures ja 50% ajast isa juures. Seni on see variant ka toiminud. O T töötab R OÜ lillekaupluses floristina. Töö on graafikujärgne ning keskmiselt 15 päeva kuus on tööpäevad, 15 aga puhkepäevad. O T veedab meelsasti oma vabad päevad koos lastega. Kuna maja ehitamiseks võetud pangalaenu tagasimakse hõlmab suure osa tema sissetulekust, ei ole tal võimalik lastele pakkuda erinevaid turismireise ja muud meelelahutuslikku tegevust niivõrd palju kui S B il. Küll aga naudib ema meeldivaid koduseid koosolemisi lastega. O T ütluse kohaselt pole ta kunagi S B il takistanud lapsi tema elukohta XXX viimast. Küll aga on S B korduvalt omavaheliste tülide tõttu O T ga tulnud XXXalevik ning viinud lapsed lühikest aega enne tulekut ette helistades oma elukohta XXX. O T ei ole seda kunagi takistanud, kuna ei soovi oma lastele lisapingeid. O T sõnul helistab S B siis, kui lapsed tema juures on, iga paari tunni järel ja kontrollib, mida lapsed teevad. Kui aga lapsed isa juures on, ei soovi S B , et O T tema koju helistab, et lastega rääkida. S B , elades O T ja oma laste A B a ja A B i juures, abiellus oma elukaaslase OT teadmata 05.novembril 2003 AG, kellega koos elab ta ka praegusel hetkel aadressil XXX vald. Abielu on rahvastikuregistri andmetel lahutatud 06.04.
5. S B i ja AG kooselust on XXX aastal sündinud tütar. S B väitis vestlusel, et tal kulub A B a ja A B i ülalpidamiseks kuus ligikaudu 30000 krooni. Küsimusele, kus ja kellena töötab S B , ei saanud me täpset vastust. Küsimusele, kas O T suudab tagada, et lapsed tema juures XXXvallas elades õigeks ajaks Tallinnasse kooli ja huviringidesse jõuavad, vastas O T , et suudab küll tagada. Vaatamata sellele, et kolme erineval ajal toimunud vestluse vältel proovisime osapooli lepitada ja mõistma panna, et omavaheliste suhete selgitamine tuleks lõpetada lapsi neisse asjadesse segamata, ei andnud see tulemusi. Soovitasime mõlemal osapoolel pöörduda nõustaja poole. On selge, et mõlemad vanemad armastavad oma lapsi ning hoolivad neist. S B jäi enesele kindlaks ning ütles, et ei ole mingil juhul nõus sellega, et laste alaline elukoht oleks ema O T juures. Samas ütles ta, et kui kohtu poolt määratakse laste elukohaks XXXalevik, Kiili vald, osaleb ta aktiivselt laste kasvatamisel. Kiili Vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad on seisukohal, et isa ütlusi ning laste huve silmas pidades, võiksid lapsed elada ema O T juures XXXalevik, Kiili 4 vald Harjumaa tingimusel, et S B saab osaleda vastavalt vajadustele ja soovile, vanematevahelistele kokkulepetele tuginedes, oma laste kasvatamisel. A B a ja A B i esindaja adv Helen Tombergi seisukoht on, et ema kasuks laste määramisel ema juurde räägivad emal oma kodu olemasolu, vanavanemate lähedus emakodule, emal püsiva töökoha ja sissetuleku olemasolu. Samas on S B vestluses Kiili valla sotsiaaltöötajaga avaldanud, et juhul kui kohus määrab lapse elukohaks ema elukoha, osaleb ta aktiivselt laste kasvatamisel. Sel juhul saavad vanemad, juhul kui mõlemad lähtuvad heast usust, kokku leppida, mis päevadel saab lapsi sõidutada S B . Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et lapsed on eri soost. Praegu isa juures jagavad lapsed ühte, avatud ja ilma igasuguse privaatsuseta tuba, kusjuures privaatsus puudub ka isa magamisruumil. Arvestades laste kasvamist ja saabuvat teismeiga on lastele ema kodus tagatud vajalik privaatsus, sest igaühel on oma magamistuba. Esindaja on seisukohal, et kui laste ema suudab korraldada laste turvalise transpordi kooli ja trennide vahet võiks laste elukoha määrata ema juurde. Kui laste igapäevast elu korraldab isa on laste jaoks turvalisem jääda isa juurde. Arvestada tuleb ka asjaolu, et isa suhtes on kriminaalasjad menetlemisel ja kui need lõpevad süüdimõistva kohtuotsusega või kui isa elamise õigus XXXkülas satub ohtu tuleb lastele tagada omaette olemine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetluse käigus ära nii avaldaja kui asjast puudutatud isikutena nii laste isa, ema, laste määratud esindaja, samuti lastekaitsespetsialistide seisukohad, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused. Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et poolte ühiste laste huvidega on kooskõlas laste elamine koos oma ema O T ga. Kohus lähtub ka laste esindaja seisukohast, et ema kasuks laste määramisel ema juurde räägivad, emal oma kodu olemasolu, vanavanemate lähedus emakodule, emal püsiva töökoha ja sissetuleku olemasolu. Samas on S B vestluses Kiili valla sotsiaaltöötajaga avaldanud, et juhul kui kohus määrab lapse elukohaks ema elukoha, osaleb ta aktiivselt laste kasvatamisel. Seega on laste kasvatamisel emale toeks ka laste isapoolne abi laste elu korraldamisel. Kohus on ka seisukohal, et laste vanemad saavad kokku leppida, mis päevadel saab lapsi sõidutada S B . Lähtuda tuleb ka asjaolust, et lapsed on eri soost. Praegu isa juures jagavad lapsed ühte, avatud ja ilma igasuguse privaatsuseta tuba, kusjuures privaatsus puudub ka isa magamisruumil. Arvestades laste kasvamist ja saabuvat teismeiga on lastele ema kodus tagatud vajalik privaatsus, sest igaühel on oma magamistuba. Laste elukoha määramise laste isa juurde seab kahtluse alla asjaolu, et isa suhtes on kriminaalasjad menetlemisel ja kui need lõpevad süüdimõistva kohtuotsusega või kui isa elamise õigus XXXkülas satub ohtu, puudub lastel kindel elukoht. Harku Vallavalitsuse arvamus kinnitab, et kui laste elukohaks määrata ema elukoht, oleks järgnevalt vaja määrata kindlaks lastega suhtlemise kord. Lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise ettepaneku on laste esindaja märkinud ka enda arvamuses. Kiili Vallavalitsus on jõudnud järeldusele, et laste elukohaks määrata laste ema elu koht ja laste isa võiks laste elu korraldamisel aktiivselt osaleda. Kiili Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad on sellisele arvamusel jõudnud arvestades isa ütlusi ning laste huve. 5 Arvestades asjaolusid mida on avaldanud menetlusosalised ning lähtuvalt laste huvidest, et oleks ka tagatud lastele privaatsus elukoha näol, tuleb kohtumäärusega määrata A B a ja A B i elukohaks nende ema elukoht. Lukiina Vismann Kohtunik 6