← Eesti

2-08-21253/8

Obsah (6)§ 168§ 430§ 150§ 661§ 428§ 432

2-08-21253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. november 2009.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2

§ 168lg.3, § 430, § 432, § 463-466, § 661 lg.

RESOLUTSIOON 1 ja 2 Lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-21253, L.T.’i hagis A.K.’e vastu seltsingulepingu tunnustamise ja (134 267.05) ükssada kolmkümmend neli tuhat kakssada kuuskümmend seitse krooni ja 05 senti nõudes. Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-21253 hageja L.T.’i ja kostja A.K.’e vahel 14.11.

  1. sõlmitud kirjalik kompromissleping järgmiselt: Menetlusosalised ja nende esindajad
  2. Pooled on leppinud kokku, et hageja loobub hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevatest kõikidest praegustest ja tulevikus esitada kavatsetud nõuetest (sh. väärtuskasvu ja muud poolte kooselust tulenevad või tuleneda võivad nõuded) kostja vastu ja omandab kompromissi alusel uued õigused kostja suhtes.
  3. Kostja kohustub tasuma Hageja pangakontole xxxxxxxxxx ükssada tuhat krooni (100 000 EEK) osamaksetena (edaspidi osamakse) alltoodud maksegraafiku järgi. Osamakse tasumise kohustuse kuupäev 18.11.2009 19.11.2009 19.12.2009 19.01.2010 Osamakse suurus EUR/EEK 1917,35 EUR s.o. 1917,35 EUR s.o. 639,12 EUR s.o. 639,12 EUR s.o. 30 000.00 EEK 30 000.00 EEK 10 000.00 EEK 10 000.00 EEK 1

(3)2-08-21253 19.02.2010 19.03.2010 Kokku 639,12 EUR s.o. 639,12 EUR s.o. 6391,18 EUR s.o. 10 000.00 EEK 10 000.00 EEK 100 000.00 EEK
  1. Pooled jagavad ühist arusaama ja kinnitavad, et EEK devalveerimise puhul on Hageja õigused kaitstud nii, et on tagatud Hagejal Kompromissi alusel saadaoleva raha reaalse ostujõu määra mittevähenemine. Vältimaks EEK devalveerimise riski negatiivset toimet, on Osamaksed EURidesse ümber arvestatud. Tegelik Kostja poolt Osamaksete ülekandmine Hagejale kuni EUR kasutuselevõtuni või EEK devalveerimiseni toimub Eesti kroonides (vastavalt kehtivale kursile ehk praegu 1:15,6466).
  2. Kostja on maksekohustuse kohaselt täitnud, kui osamakse on täies mahus laekunud Hageja pangakontole hiljemalt Kompromissi p-s 2 näidatud maksegraafikus toodud kuupäeval.
  3. Osamakse Hagejale tasumisega viivitamisel kohustub Kostja maksma Hagejale viivist 0,5% (null koma viis protsenti) viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
  4. Kostjalt Hagejale laekuvatest rahasummadest loetakse esmajärjekorras kaetuks Kostja viivisevõlg Hageja ees. Kostja märgib maksekorralduses, millise kuu osamakse ta tasus ning millise osamakse tasumisega viivitamise eest ta tasus viivise.
  5. Kostja teadvustab, et tulenevalt

§ 430

lg-st 5 ja TMS § 2 lg 1 p-st 1 kehtib Kompromiss täitedokumendina täitemenetluses ning Kostja poolt Kompromissi mittekohase täitmise korral on Hagejal õigus alustada Kostja suhtes sundtäitemenetlust ning vastavalt TMS § 38 lg-le 1 kannab täitekulud (TMS § 37 lg 1) Kostja. 8. Pooled kannavad oma menetluskulud ise (

§ 168

lg 3), välja arvatud pool osa Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust (7250 kr), s.o 3625 kr, mille Pooled paluvad kohtul tagastada Kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel Hagejale vastavalt

§ 150lg 2 p-le 1.

9. Pooled, juhindudes

§-st 433 ja § 661 lg-st 4, on leppinud kokku, et lühendavad käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale esitada lubatava määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele

(3)päevale arvates Kompromissi kinnitava määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud on jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga (

§ 168lg.

3). Tagastada L.T.’i poolt 26.05.2008.a Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole viitenumbriga 2900072369 hagi esitamiselt A. Kõrnas’e vastu tasutud 7250-kroonisest riigilõivust pool, s.o. (3625.00) kolm tuhat kuussada kakskümmend viis krooni L.T.’i pangakontole nr xxxxxxxxxx Swedbank, selgitus: pool riigilõivu, L.T., ts.asi nr 2-08-21253. Käesolev määrus saata peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada

(3)kolme päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu – alus:

§ 661lg. 4. Sisulised asjaolud 2

(3)2-08-21253 Pärnu Maakohtu menetluses on L.T.’i hagi A.K.’e vastu ülalpidamiseks seltsingulepingu tunnustamise ja 134 267.05 krooni nõudmiseks. Pooled paluvad 16.11.2009.a kohtule esitatud taotluses kinnitada poolte vahel 14.11.2009. sõlmitud kompromissleping

§ 430lg.1 ja lg.

2 alusel, lõpetada asjas menetlus

§ 428

lg.1 p 4 alusel, olles teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§ 432

. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et poolte taotlus on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb poolte sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. Pooled kinnitavad 14.11.2009 sõlmitud kompromisslepingus, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja paluvad kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses. Vastavalt

§ 430

lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 430

lg.8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskuludest.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on pooled jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga – poolte kulud jäävad poolte endi kanda.

§ 150

lg.2 p.1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagiavalduse esitamise tasus hageja esindaja riigituludesse hagi esitamiselt riigilõivu summas 7250 krooni. Seega hageja taotlusel kuulub kompromissi jõustumisel pool riigilõivust, s.o. 3625 krooni tagastamisele hageja poolt soovitud arvele. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.