lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
lg 1 sätestab tehingu tühistamise tähtajad, milleks on ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral kuus kuud, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas, ja pettuse või eksimuse korral kuus kuud, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. On ilmne, et isegi kui kostjal oleks olnud õigus antud tehingut tühistada, siis on ta selle õiguse minetanud seaduses sätestatud tähtaegade möödalaskmise tõttu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb hageja teise nõude rahuldamata jätmise osas muuta. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 muudab ringkonnakohus vastavas osas kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu organi, s.h ka juhatuse, otsused vaidlustada kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 7 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingute teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Viidatud tähtaega tuli hagejal ka antud nõude puhul arvestada. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et hagi esitamise ajaks oli seadusest tulenev kolmekuuline tähtaeg möödunud. Hageja esitas hagi 06.09.2007 juhatuse otsuse vaidlustamiseks kohtule 14.03.2008. Seega tuli hageja vastav nõue jätta aegumise tõttu rahuldamata. 4 Kuigi kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on kaevatavas osas nõuetekohaselt põhjendamata ega sisalda viidet vastavale õigusnormile, ei ole hageja esitanud nõuet tehingu tühisuse tuvastamiseks, nagu väidetakse kaebuses (4. lehekülje ülemine lõik), vaid vaidlustanud kostja juhatuse koosoleku otsuse (paludes kohtul tuvastada selle tühisus). Kehtiv õigus sätestab juriidilise isiku organi otsuste vaidlustamiseks erisused, võrreldes muude tehingute ja õigustoimingute kehtetuks tunnistamise ning tühisuse tuvastamisega. Tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 võib kohus tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Seega erinevalt seadusega vastuolus olevast tehingust, mis on teatud juhtudel tühine (
§-d 87), on juriidilise isiku organi seadusega vastuolus olev otsus vaieldav. Nii on see sätestatud ka
§-s 38, mille lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Hageja väitel on vaidlusalune otsus hinnatav tehinguna, mille sooritamisel on juhatus rikkunud seadusest ja põhikirjast tulenevat keeldu. Seaduse kohaselt on huvitatud isikul õigus nõuda sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. Neile asjaoludele, mis võimaldaksid hagejal taotleda otsuse tühisuse tuvastamist, s.o eelkõige protseduuriliste normide rikkumisele otsuse vastuvõtmisel, ei ole hageja tuginenud. Alused, millega on hageja tühisust põhjendanud, võivad anda küll alust seada kahtluse alla otsuse kehtivus, kuid ei võimalda tuvastada selle tühisust. Seega tuli hagejal ka käesoleval juhul järgida seadusest tulenevat tähtaega. Eeltoodud põhjustel ei mõjuta käesoleva vaidluse lõppjäreldust asjaolu, kas kostja juhatusel oli õigus teha tehinguid registrisse kantud vallasasjadega või mitte. Küll ei saanud juhatus kahepoolset tehingut oma otsusega „lõpetada“, nagu ka apellant oma kaebuses õigesti märgib, mistõttu ei ole sellel otsusel õiguslikke tagajärgi 08.01.1999 ostu-müügilepingule. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.