) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED HRS OÜ hagi M OÜ vastu võlgnevuse 86 273 krooni ja viivise nõudes. Seoses osalise võlgnevuse tasumisega täpsustas hageja 16.06.2009 nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 80 223 krooni ja viivis 75 000 krooni. Täiendavat viivist kuni võlgnevuse tasumiseni hageja kostjalt ei nõua. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.03.2007 personaliotsingu täisteenuse lepingu nr V
) § 410 ja 414 lg 1 tulenevalt. MAAKOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. 2 Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 21.03.2007, 26.06.2007 ja 26.06.2007 personaliotsingu täisteenuse lepingud nr V146, V 159 ja V160 (t lk 42-58, kostja omaksvõtt t lk 76). 13.03.2009 kohtule esitatud vastuses on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 67 393 krooni. Selles osas kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud valduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja ei tunnista ülejäänud osas võlgnevusest, kuna leiab, et kostja tegevjuhil S S ’l puudusid volitused. Samuti on kostja esitanud kohtule volituse, mis on väljastatud 30.09.2006 kehtivusega 01.11.2006 kuni 28.02.2007 (t lk 98). Nimetatud volitus on asjakohatu, kuna ei oma puutumust käesoleva asjaga. Puudub vaidlus, et personaliotsingu täisteenuse lepingud on kostja poolt allkirjastanud S S , kes on kostja tegevjuht. Kostja on oma 25.05.2009 vastuses märkinud, et alates 01.01.2008 puudus tegevjuhil S S ’l kostja esindamise õigus. Samas puudub vaidlus, et kõik vaidlusalused lepingud on poolte vahel sõlmitud enne 01.01.2008. Asjaolu, et lepingutest tulenevad arved on esitatud ajal, mil väidetavalt S S ’l volitused puudusid, ei oma asjas tähtsust, sest tasu maksmise kohustus tulenes lepingutest, mille sõlmimise ajal oli S S ’l kostja esindamisõigus.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Lisaks viitab kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sättele, mille kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt lepingute p 3.2.1 kohustub klient tasuma teenuse eest vastavalt lepingu p 4. Lepingute p 4 on märgitud teenustasu ja maksetingimused (protsessitasu 15 000 krooni, palkamise tasu 7 000 krooni ja boonustasu 15 000 krooni). Lepingute p 4.3 kohaselt tasub klient arved 7 pangapäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast. Arve tasumisega viivitamisel üle määratud tähtaja võib hageja nõuda viivise tasumist summas 0.2 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja pole hageja poolt osutatud teenust ja selle mahtu vaidlustanud. Tulenevalt lepingute p 1.1.1.2 teenus loetakse tulemuslikult osutatuks, kui vähemalt ühe kliendile esitletud kandidaadiga sõlmitakse leping. Seega tuleb kostjal hagejale osutatud teenuse eest tasuda (t lk 12-14, 23). Hageja nõuab lisaks kostjalt nõude sissenõudmisel kantud kulu summas 1 180 krooni. Hageja on esitanud kostjale võlanõude 18.09.2008 ning selle koostamise eest on tasunud Bene Est Law Office OÜ-le 1 180 krooni (t lk 24-28). VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud 3 kulud, sealhulgas mõistlikud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Otsese varalise kahjuna on vaadeldavad kohtumenetluse eelsed õigusabikulud (võlanõude koostamine). Kostja ei ole nimetatud kulutuste suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ja oleks arved õigeaegselt tasunud, ei oleks hageja kandnud õigusabikulusid. Seega on hageja kahjuhüvitamise nõue summas 1 180 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja tunnistas võlgnevust summas 67 393 krooni, kuulub selles osas otsus viivitamata täitmisele.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.