) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK DAS (edaspidi hageja) esitas 07.01.2009.a Harju Maakohtule hagi TMC AB (edaspidi kostja I) ja GH (edaspidi kostja II) vastu võlgnevuse 1 186 666,97 krooni väljamõistmiseks. 05.02.2009.a täpsustas hageja hagiavalduse palvepunkte, paludes kostjatelt ühiselt välja mõista viivitusintressi kuni põhinõude täitmiseni 0,04% päevas (millest hagi esitamise ajal sissenõutav osa on 133 175,89 krooni). Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.10.2006.a rootsi ÄÜAB (edaspidi äriühing) lepingu, mille järgi kohustus hageja tegema äriühingule CD/DVD/MC plaate (edaspidi tooted) äriühingu tellimuse alusel ja äriühing kohustus toodete eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel. Äriühing sai tooted kätte ega esitanud ühtegi hilisemat pretensiooni toodete kohta, kuid ei tasunud hagejale tellitud toodete eest, jättes arved tähtaegselt tasumata. Mätsis 2008.a äriühing tunnistas oma võlga hagejale ja pooled leppisid kokku võla tasumise maksegraafikus ning äriühingu omanik/juhataja GH(kostja II) sõlmis hagejaga käenduslepingu äriühingu võla hagejale tasumise tagamiseks. Äriühing ei suutnud kinni pidada võla tasumise maksegraafikust, mispeale äriühingu soovil ja hageja nõusolekul sõlmiti 27.08.2008.a võla ülekandmise lepingu, millega äriühingu võlg kanti üle uuele võlgnikule ehk kostjale I. Tulenevalt võlgniku vahetusest sõlmiti kostjaga II uus käendusleping. Kostjad ei ole hagejale võlga tasunud ning on hagejale võlgu 1 186 666,97 krooni, millele lisandub seisuga 07.01.2009.a viivis 133 175,89 krooni. Kohus saatis hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määruse kostjale I aadressile XXX ja kostjale II aadressile XXXning kohustas kostjaid kooskõlas
lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale I 13.05.2009.a ja kostjale II 2 2-09-788 03.06.2009.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad hagile kirjalikult vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
08.07.2009.a esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostjate poolt hüvitatavad menetluskulud vastavalt järgnevale nimekirjale: - arve 20080238 4,25 h 7 522,50 krooni; - arve 20080330 1,75 h + tõlge 5 253,36 krooni; - arve 20080365 1,5 h + tõlge 2 714,09 krooni; - arve 20080397 0,25 h 398,25 krooni; - arve 20080444 0,75 h 1 194,75 krooni; - arve 20080492 tõlge 2 183 krooni; - riigilõiv 85 000 krooni; - kokku 104 265,95 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt
§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 142 lg-st 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi 3 maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kooskõlas
Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 85 000 krooni ning tõlke- ja õigusabikuludest 19 265,95 krooni. Lähtudes
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 1 500 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 300 000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjatelt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 85 000 krooni ning tõlke- ja õigusabikulud 19 265,95 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.