Obsah (4)

§ 11§ 7§ 121§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1724 Haldusasi M.R kaebus Keskkriminaalpolitsei kohustamis

§ 11lg 31 p 5).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindajate Leon Glikman’i ja Helmeri Indela kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korraldusega nr 508 otsustati M.R USA-le välja anda õigusega süüdistada teda USA vastu toime pandud kelmuses suures ulatuses (major fraud against the United States) ning internetikelmuses (wire fraud). Tallinna Halduskohtu 29.12.2008 otsusega haldusasjas nr 3-08-2568 jäeti rahuldamata M.R kaebus Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korralduse nr 508 tühistamise või tühisuse tuvastamise nõudes. Kohtuotsus on jõustunud 05.08.
3. 06.08.2009 esitas M.R Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Keskkriminaalpolitseid riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 alusel hoiduma kaebuse esitaja suhtes KrMS § 452 lg-s 6 ja § 454 lg-s 1 sätestatud toimingu sooritamisest, st kaebuse esitaja USA-le väljaandmisest. Kaebuse esitaja leidis, et Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korralduse õiguslik alus on ära langenud ja Vabariigi Valitsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg 3 kohaselt kohustatud kaebuse esitaja 04.08.2009 taotluse alusel tunnistama 12.12.2008 korralduse kehtetuks. Väljaandmise õiguslik alus langes kaebuse esitaja väitel ära sellega, et tema poolt USA-s väidetavalt toime pandud süüteod on Eesti seaduse järgi (KarS § 81) käesolevaks ajaks aegunud, mis KrMS § 440 lg 1 p 3 ja
4. a Eesti ja USA vahel sõlmitud kurjategijate väljaandmise lepingu art 1 ja art 2 p 24 alusel välistab kaebuse esitaja väljaandmise. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus keelata kaebuse esitaja USA-le väljaandmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotlust põhjendas kaebuse esitaja sellega, et KrMS §-st 454 nähtuvalt on ilmselt lähipäevade või paari nädala jooksul oodata, et kaebuse esitaja antakse USA-le välja, mis muudaks käesolevas asjas tehtava kohtulahendi täitmise võimatuks. USA kohtule esitatud süüdistusaktis märgitu kohaselt on kaebuse esitaja väidetavate süütegudega põhjustatud kahjud kannatanutele hüvitatud. Kaebus on ilmselgelt perspektiivikas.
5. Tallinna Halduskohtu 11.08.2009 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivikas. Kaebusest pole arusaadav, milles seisneb Keskkriminaalpolitsei poolt kaebaja õiguste rikkumine ja vastustaja toimingute õigusvastasus. Kaebaja ei ole eelnevalt taotlenud Keskkriminaalpolitseilt kohtus vaidlustatud toimingust hoidumist. Seega on kohustamiskaebuse esitamise võimalus Keskkriminaalpolitsei vastu

§ 7lg 1 ja § 9 lg 2 valguses küsitav. Kr

MS § 452 lg 6 kohaselt edastatakse isiku väljaandmise jõustunud otsus viivitamata Keskkriminaalpolitseile täitmise korraldamiseks. Seega on õige Keskkriminaalpolitsei väide, et tal puudub iseseisev diskretsiooniõigus ning ta on vaid valitsuse otsuse täitja.

1. Kaebuse esitaja esitas 11.08.2009 määrusele määruskaebuse, mis Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2009 määrusega jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna kaebuse esitaja tõlgendus KrMS § 440 lg 1 p-le 3 on ilmselgelt ebaõige, ei ole vaidlusküsimus nii keerukas, et kaebuse eduväljavaadetele ei saaks käesolevas menetlusfaasis hinnangut anda. Eeltoodut arvestades nõustus ringkonnakohus halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole kaebuse perspektiivituse tõttu käesolevas asjas alust. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis,

§-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11lõige 31 punkti 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

1. Käesolev kaebus on esitatud kohtule 06.08.2009 Keskkriminaalpolitsei kohustamiseks hoiduda M.R USA-le väljaandmisest. Kaebuse esitaja leidis, et Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korralduse õiguslik alus on ära langenud ja Vabariigi Valitsus on HMS § 65 lg 3 kohaselt kohustatud kaebuse esitaja 04.08.2009 taotluse alusel tunnistama 12.12.2008 korralduse kehtetuks. Väljaandmise õiguslik alus langes kaebuse esitaja väitel ära sellega, et tema poolt USAs väidetavalt toime pandud süüteod on Eesti seaduse järgi (KarS § 81) käesolevaks ajaks aegunud, mis KrMS § 440 lg 1 p 3 ja
2. a Eesti ja USA vahel sõlmitud kurjategijate väljaandmise lepingu art 1 ja art 2 p 24 alusel välistab kaebuse esitaja väljaandmise.
3. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Esmalt lahendas kohus käesolevas haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse 11.08.2009 määrusega. Kohus jättis taotluse rahuldamata, põhjendades seda kaebuse perspektiivitusega. Samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 19.08.2009 määruses, millega jäeti halduskohtu 11.08.2009 määrus muutmata. Ringkonnakohus märkis määruses: „Määruskaebuse esitaja seisukoht, et tema kohtu alla andmine ei tule süüteo aegumistähtaega Eesti seaduse kohaselt katkestavana arvesse seetõttu, et see toimus USA-s, mitte Eestis, põhineb ekslikul arusaamal, nagu saaks KrMS § 440 lg 1 p 3 kohaldamisel kuriteo 2 aegumistähtaja möödumist Eesti seaduste kohaselt hinnata üksnes Eestis toimunu pinnalt. Välisriigis toimepandud kuriteo ja selle suhtes algatatud kriminaalmenetluse puhul leiavad kuriteo toimepanemise ja aegumisega seotud asjaolud põhiosas aset välisriigis. KrMS § 440 lg 1 p 3 kohaldamisel kontrollitakse, kas need asjaolud tingiksid kuriteo aegumise, kui neile rakendada Eesti seadust. Kaebuse esitaja loogikat järgides ei saaks tema kuriteo aegumisest Eesti seaduste järgi üldse kõnelda juba seetõttu, et kuritegu pole toime pandud Eestis. Et kuritegude, milles kaebuse esitaja Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korraldusega nr 508 välja anda otsustati, aegumistähtaeg on Eesti seaduse (KarS § 81 lg 5 p 2) kohaselt katkenud 2007.aaasta novembris ja alanud sellest ajast uuesti, ei saa aegumise küsimuses võrreldes 12.12.2008 korralduse andmise ajaga olla ilmnenud selliseid uusi asjaolusid, mis tingiksid korralduse kehtetuks tunnistamise. Kuna kaebuse esitaja tõlgendus KrMS § 440 lg 1 p-le 3 on ilmselgelt ebaõige, ei ole vaidlusküsimus nii keerukas, et kaebuse eduväljavaadetele ei saaks käesolevas menetlusfaasis hinnangut anda. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole kaebuse perspektiivituse tõttu käesolevas asjas alust. Kui halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub tulenevalt kaebuse perspektiivitusest

§ 121

lg 2 kohaselt üldse alus, ei pidanud kohus kaaluma mingisuguste muude esialgse õiguskaitse vahendite kohaldamist kaebuse esitaja taotletu kõrval“. Eeltoodust nähtub, et esimese ja teise astme kohus on juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asunud ühisele seisukohale, põhjendades esialgse õiguskaitse mittekohaldamist eeskätt kaebuse perspektiivitusega.

1. Olulisim on aga alljärgnev. 12.08.2009 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-09-1748), milles taotles: 1) Vabariigi Valitsuse 18.08.2009 korralduse 351 tühistamist. Korraldusega keeldus Vabariigi Valitsus kaebaja 04.08.2009 taotluse rahuldamisest; 2) kohustada Vabariigi Valitsust andma akt, millega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korraldus nr
2. Kuigi esimese astme halduskohus rahuldas nimetatud haldusasjas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas M.R USA-le väljaandmise kuni 20.09.2009, tühistas kõrgem kohus sellekohase määruse, misjärel Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korraldus nr 508 täideti ja M.R toimetati 25.08.2009 USA-sse. Kuna käesolevas kaebuses oli esitatud nõue Keskkriminaalpolitsei kohustamiseks hoiduda M.R USA-le väljaandmisest, siis lähtudes asjaolust, et antud hetkeks on kaebaja toimetatud USA-sse, on selge, et esitatud kohustamiskaebusega kaebajal oma eesmärki, milleks oli kaebaja väljaandmisest hoidumine, enam ei ole võimalik saavutada. Seda enam, et Harju Maakohtu 13.11.2008 määrus, millega tunnistati M.R väljaandmine õiguslikult lubatavaks, on jõustunud ja KrMS alusel oli Keskkriminaalpolitsei vaid valitsuse otsuse täitja, kel puudub selles osas iseseisev diskretsiooniõigus. Kuna kaebuse esitaja toimetati 25.08.2009 USA-sse, siis ei saa kaebuse esitajal olla subjektiivset õigust taotleda Keskkriminaalpolitsei kohustamist hoiduda kaebaja väljaandmisest, sest selleks puudub õiguslik alus. Kuna kaebaja väljaandmine toimus jõustunud kohtulahendi alusel, siis ei saa vastustaja toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ja kaebajal ei saa enam olla ilmselgelt kohtusse pöördumise õigust kohustamiskaebuse esitamiseks, sest kaebus on muutunud ainetuks. Vabariigi Valitsuse 12.12.2008 korraldus nr 508 õiguspärasuse küsimusele, sh kaebajale süüks pandud kuritegude aegumisele annab kohus hinnangu teises haldusasjas (nr 3-09-1748), milles kohtumenetlus on antud hetkel pooleli. 9.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 3 Hurma Kiviloo Kohtunik 4