) § 883 mõttes. Kostja tegeleb oma majandustegevuse raames muuhulgas ka parklate tegevuse korraldamisega, mis ongi määratud kostja B-kaardi alajaotuses "tegevusala". Kostja osutas hagejale tema poolt tasutud 360 krooni eest määratud territooriumil, s.o. aadressil Xxxxxx xxx xxx, Tallinn parkimiskoha ainukasutusse andmise teenust määratud perioodil 05.04.2007 - 05.05.
Antud fakt on kohtu hinnangul kinnitust leidnud parkimistasu maksmise kviitungiga, suuliselt hagejale antud lubadustega ning autoparkla Xxxxxx xxx xxx, Tallinn kasutamise reeglitega. Kohus viitab nimetatud reeglite punktile 6, mille kohaselt autoparkla administratsioon ei vastuta auto eemaldatavate seadmete (kilbid, eemaldatavad antennid) eest, samuti ka asjade eest, mis on auto salongis, treileri, haagise sees. Reeglite punktist 6 lähtuvalt võib kohtu arvates teha järelduse, et vastutatakse siiski sõidukite, treilerite ja haagiste eest. Seda enam, et sissesõidul saab autojuht sinise loa vastu kollase loa, mille parkla operaatorile esitamise kohustus on väljasõidul ning sissesõit on lubatud ainult konkreetse sõiduki valdajal ja kõrvalised isikud saavad loa sissepääsuks ainult parkla operaatori loal. Seega on parkla operaatoril kohustus kontrollida sisenevaid ja väljuvaid sõidukeid, haagiseid, treilereid ning neid juhtivaid isikuid. Samuti on tal kohustus kontrollida sõidukite ja isikute dokumente. Kohus nõustus hagejaga, et viimane eeldas põhjendatult, et tegemist on valvega parklaga ning tema vara on valvatud ja kaitstud. Oluline on ka see, et hageja haagis oli uus maksumusega 31 800 krooni. Seega pidi hageja pidi olema veendunud, et tema haagis on kaitstud kostja parklas. Vastasel juhul ei oleks hageja, nii nagu iga teine mõistlik inimene, oma alles soetatud haagist sinna platsile parkinud. Eelpool toodud parkla kasutamise reeglitest nähtub üheselt, et tegemist on siiski valvega parklaga, kuna sõnaselgelt on välja toodud transpordivahendite kontroll ja registreerimine pääslas operaatori juures, kes viibib tööpostil ööpäevaringselt, millist asjaolu on kinnitanud ka kostja ise. Eeskirjade tekstist tuleneb ühemõtteliselt, et kostja kohustus tagama territooriumi valve. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et tema vastutuse haagise kaotsimineku/varguse eest välistavad parkla kasutamise eeskirjad.
lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 määratleb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse olemus on nõue teatud viisil käituda. Vastavalt
§-le 883 kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kostja sõlmis oma 3
§-s 884 sätestatule.
§-s 891 tuuakse ära tagastamise tingimused, mille kohaselt hoiuleantud asi tuleb hoiuleandja kulul tagastada talle kohas, kus asja tuli vastavalt hoiulepingule hoida ning asi tuleb tagastada seisundis, milles see hoiule võeti. Asja tagastamisega seotud riisikot kannab hoiuleandja. Tulenevalt
§-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral on muuhulgas lähtuvalt
lg 1 p-st 3 võlausaldaja nõue kahju hüvitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Antud juhul võttis kostja kui hoidja endale kohustuse võtta hoiule parkla territooriumil hageja haagis ning tagada selle säilimine/kohalolu. Hageja, tuginedes parkla reeglitele ja vestlusele kostja töötajaga, maksis ära hoiutasu ning parkis oma uue haagise kostja parklasse kindlas teadmises, et tema vara on seal kaitstud, milleks ta esmajoones parkla poole pöördus ja lootis, et kostja täidab hoiulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi nõuetekohaselt ja tegemist on seega mittekohase täitmisega ning tulenevalt sellest kostja vastutab hagejale haagise kaotsiminekuga tekitatud kahju eest. Hageja soovib, et talle hüvitatakse rikkumisest tekkinud kahju.
lg-ga 1 kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus asus seisukohale, et eksisteerib põhjuslik seos kostja võetud kohustuse ja hagejale haagise kadumisega tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks endale võetud hoiukohustust piisava hoolsusega, nõuetekohaselt ja kostja enda poolt kehtestatud reegleid järgides täitnud, siis ei oleks osutunud võimalikuks haagise kadumine/varastamine kostjale kuuluva parkla territooriumilt. Tulenevalt
lg-st 1 tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kuna kaotsi läinud/varastatud haagis oli kuu aega enne kadumist ostetud, siis ei olnud haagise väärtus oluliselt langenud ning tegemist oli uue haagisega ning hageja nõue summas 31 800 krooni, mis oli haagise ostuhinnaks ja mille kohta on kohtule tõendina esitatud ostu-müügi kviitung, on õigustatud. Tuginedes eelnevale asus kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 31 800 krooni seoses hagejale kuuluva uue haagise kostja parklast kadumisega, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ta on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud materiaalõiguse norme. 4
Apellant on seisukohal, et hageja ehitushaagise puhul võib tekkida teatud ebamugavusi parkimisega, sest Lasnamäe elamurajoonis on raskusi mitmekorruseliste elumajade ees asuvate parkimiskohtadega ning igal ajal sellist võimalust praktiliselt ei ole parkimiskohtade puudumise tõttu. Seetõttu hagejal võiksid olla muud motiivid kostja teenuse kasutamiseks. Apellandi parkimisterritooriumil pargivad mitte ainult sõiduautod, vaid ka traktorid, ekskavaatorid, veoautod, mitmekorruselised bussid ning samuti ehitushaagised, mis on sarnased hagejale kuulunud haagisega. Järelevalvet parkimisterritooriumi korra üle ööpäevaringselt teostab isik, kes jälgib parkimisterritooriumi reeglite täitmist. Ööpäevaringne kord on olemas ainult selle eesmärgiga, et igal ööpäeva hetkel iga klient saaks ilma probleemideta lahendada ükskõik millist vaidlusalust situatsiooni, mis on seotud parkimise korraldamisega, tasutud parkimiskohale juurdepääsuga, mida temale peab tagama kostja. Suhted hagejaga alluvad kasutuslepingu, nimelt üürilepingu tunnustele
tähenduses, vastavalt millele üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 5
Oma seisukohta on maakohus põhjendanud, analüüsides poolte poolt esile toodud faktilisi asjaolusid ning hinnates tõendeid. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist ning nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus on põhjendatult viidanud Autoparkla xxxxxx xxx xxx kasutamise reeglite punktile 6, mille kohaselt autoparkla administratsioon ei vastuta auto eemaldavate seadmete eest ega asjade, mis on auto salongi, treileri, haagise sees, eest. Hageja on väitnud, et neist reeglitest sai ta aru nii, et kostja vastutab sõidukite, treilerite, haagiste endi, mitte aga transpordivahendite sees olevate esemete eest. Vaidlus puudub selle üle, et hageja haagis oli uus ning on igati mõistetav, et kostja territooriumile haagist paigutades, tundis hageja huvi kostja vastutuse vastu ning küsis selle kohta ka parklas olevalt kostja töötajalt teavet. Iseenesest asjaolu, kas tegemist on uue haagisega või mitte, ei ole tõepoolest määrav õigussuhte kvalifitseerimisel, kuid hageja on põhjendanud, miks ta tundis huvi kostja vastutuse vastu. Toimikus olevate materjalide kohaselt on parkla piiratud võrkaiaga, seal toimib ööpäevane valve ning kontroll saabuvate ja väljuvate sõidukite üle, milleks väljastatakse nn. siniseid ja kollaseid kaarte.
lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludest lähtudes pidi hagejaga sarnane isik aru saama, et tegemist on hoiulepinguga. Sellele viitab ka eelnimetatud autoparkla kasutamise reeglite punkt 2, mille kohaselt parklasse sissesõidul on juht 6
Maakohus on kahju suurust põhjendanud ning kolleegium nõustub sellega. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Imbi Sidok Urmas Reinola 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.