Obsah (5)

§ 11§ 3§ 4§ 9§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2121 Haldusasi U.K kaebus täitemenetluse peatamiseks RESOLU

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale U.K-le. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja suhtes läbi viidud väärteomenetlus, koostatud väärteoasjas nr 2316,09,009562 otsus, millega määrati kaebajale rahatrahv summas 7200 krooni. Kaebaja väitel on algatatud tema suhtes väärteoasjas tehtud otsuse sundtäitmiseks täitemenetlus. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb tema suhtes algatatud täitemenetluse peatamist, kuna ta ei ole nõus kohtutäituri otsusega.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi nimetatud hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.
3. Kohus tõlgendab kohtule esitatud taotluse alusel, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) täitetoimingute tegemisel (täitemenetluse peatamine). Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebused, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses (sh taotlus täitemenetluse peatamiseks), lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja vastav hagi tuleb esitada Harju Maakohtule, arvestades seaduses sätestatud tähtaegu. Kohus annab järgnevalt ülevaate väljakujunenud kohtupraktikast seoses täitemenetluse toimingute ja kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega, mis selgitab asjaolu, et kaebaja poolt soovitud kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamiseks kuulub üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Kohtutäituri seaduse § 6 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.
4. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 lahendis asjas nr 3-3-4-3-02 asunud järgmisele seisukohale: „ Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalikõiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas“.
5. TMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
6. Eelnimetatud kehtivat regulatsiooni kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamisel on käsitlenud ja võtnud seisukoha Riigikohus oma lahendites juba
7. aastal, mida tänaseni ei ole muudetud. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohal, et „täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune.

§ 9

lg 1 järgi saab kaebuse haldusakti või toimingu peale halduskohtule üldjuhul esitada kolmekümne päeva jooksul arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

§ 13

järgi vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga. Riigikohtu 28.03.2002 määruses asjas nr 3-2-1-36-02 on samuti, toetudes eelviidatud Riigikohtu erikogu määrusele, asutud seisukohale, et kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel ei ole vaidlustatav halduskohtus. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse (s.h täitemenetluse algatamine kaebaja suhtes) vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. 9. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel/täitemenetluse peatamisel, samuti kahjunõude esitamine kohtutäituri vastu, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse. 10. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega (avaldusega), mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole. Hurma Kiviloo Kohtunik