Obsah (4)

§ 176§ 136§ 171§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-8630 Tsiviilasi OÜS avaldus pank

) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse

§-s 187 sätestatut. OÜ S likvideerija esitas 07.03.2008 avalduse OÜ S pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 3 2-08-8630 Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli alltöövõtuna üldehitustööde teostamine ja remont. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, rendileping kontoripinna rentimiseks lõpetatud, töölepingud töötajatega lõpetatud. Äriühingul on kohustusi kokku 358 233 krooni, vara on võlgnikul 9 196 krooni. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võik tulevikus paremaks muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest, 2003. a, 2004. a, 2005. a, 2006. a ja 2007. a majandusaasta aruanded, pangakonto väljavõte – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 2006. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 122 969 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks -81 604 krooni (tl 37). 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 237 976 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks -319 580 krooni (tl 48). Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital 40 000 krooni. Äriseadustiku (edaspidi

) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.

§ 136kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

Võlgniku omakapital ei ole alates 31.12.2006 vastanud

§ 136

nõuetele: 31.12.2006 seisuga oli võlgniku omakapital -81 604 krooni, 31.12.2007 seisuga oli võlgniku omakapital -319 580 krooni.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud

§ 171lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. Kar

S § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, kas võlgniku osanikud on tarvitusele võtnud

§ 176

nimetatud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Olenemata sellest, kas võlgniku osanikud on otsustanud

§ 176tulenevate abinõude tarvituselevõtmise, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 36 ja

§ 180

lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 -81 604 krooni, siis ei vastanud võlgniku omakapital

§ 136nõuetele juba enne 2006.

a lõppu ja seega muutus võlgnik maksejõuetuks

1. aasta kestel ning sellest tulenevalt oleks pidanud pankrotiavalduse esitama kohtule juba
2. a, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 07.03.
3. 4 2-08-8630 Võlgniku pankrotiavalduse on kohtule esitanud võlgniku likvideerija, kes on likvideerijaks nimetatud 23.01.
4. Võlgniku endised juhatuse liikmed RR ja PP ei ole pankrotiavaldust kohtule esitanud. Juhatuse liime poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu ka tähtaegse pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu on suurenenud ettevõtte kohustused, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikmete RR ja PP poolt käsitletav raske juhtimisveana. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et äriühingu kulud ületasid tulusid, tekkis kahjum ja käibevahendite krooniline puudus. Tekkisid vaidlused tellijatega kvaliteedi ja tööde valmimise tähtaegade osas ning sellest tulenevalt jäi laekumata raha, kliendid esitasid leppetrahvi nõuded, millest tulenes kahjum. Samuti põhjustas maksejõuetuse ehitusmaterjalide ja palgakulude kasv
5. a, mis ei võimaldanud teostada ehitustöid lepingus ettenähtud eelarve piirides. Lisaks nimetatule on võlgniku likvideerija hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ka osaühingu juhatuse oskamatus hinnata äririske muutunud ärikeskkonnas. Samuti on avalduse esitaja hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suur kaadrivoolavus, millest tulenevalt palgad ja töötingimused ei olnud konkurentsivõimelised ja sellest tulenevalt oli äriühingul raske leida kvalifitseeritud personali. Paljud kogenud ehitajad lahkusid tööle välismaale ja seetõttu ei suutnud äriühing tähtaegselt tellimusi täita. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku likvideerija põhjendustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga. Kohus ei nõustu võlgniku ja ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et nii võlgniku likvideerija kui ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud võlgniku maksejõuetuse põhjused ei ole käsitletavad mitte maksejõuetuse põhjustena vaid võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvigade tagajärgedena – äriühingu kulud ületasid tulusid, tekkis kahjum ja krooniline käibevahendite puudus, vaidlused tellijatega töö kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise üle, võlgniku poolt sõlmitud lepingud, mille tingimused ei võimaldanud tööde hinna muutmist ehitusmaterjalide ja palgakulude kasvu tõttu. Kohus leiab, et asjaolu, et äriühingu kulud ületasid tulusid, millest tulenevalt tekkis kahjum ja krooniline käibevahendite puudus, näitavad, et äriühingu juhatuse liikmed jätsid täitmata kohustuse planeerida ja organiseerida äriühingu tööd, s.h juhtida äriühingu kulutusi ning teostada kontrolli äriühingu tegevuse üle. Juhatuse liikmete kontrollikohustuse täitmata jätmist näitab ka asjaolu, et äriühingul tekkisid vaidlused tellijatega töö kvaliteedi ning tööde täitmise tähtaja üle, kuna äriühingu juhatus ei võtnud piisavalt tarvitusele abinõusid, et palgata kvalifitseeritud töötajad ja jälgida kokkulepitud tööde valmimise tähtaegades kinnipidamist. Asjaolu, et
6. a oli ehitusvaldkonnas kvalifitseeritud töötajate puudus, peab kohus üldteada asjaoluks, kuid leiab, et nimetatu ei vabastanud võlgniku juhatuse liikmeid kohustusest ilmutada piisavat hoolsust äriühingu töötajate palkamisel ja ette nägema asjaolu, et töötajad võivad töölt lahkumisega põhjustada olukorra, mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada võlgniku poolt lepingutes kokkulepitud tähtaegadest. Nimetatud riski ei ole võlgniku juhatuse liikmed piisavalt ette näinud ega abinõusid tarvitusele võtnud. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed ette näinud ehitusmaterjalide hindade ja töötasude suurenemise riski ega ole sõlminud äriühingu nimel eelnimetatud riski maandamist võimaldavaid lepinguid, millest tulenevalt äriühing ei suutnud tööde teostamisel jääda varem planeeritud eelarve raamesse. Kohus leiab, et kuna eelnevalt nimetatud võlgniku juhatuse liikmete poolsed kohustuse rikkumised tõid kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, siis on võlgniku juhatuse liikmete 5 2-08-8630 teod käsitletavad raskete juhtimisvigadena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete eelnimetatud rasked juhtimisvead. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks maksta raha kohtu deposiiti. Kohus leiab, et kuna OÜ-l S ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ S pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 6