2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
§-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada
Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 5. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib
, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse MTA 30.08.2006 käskkirja 2550-L väljaandmise ettevalmistamise, väljaandmise, hilisema teatavaks tegemisega õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendatud huvina on kaebaja märkinud hilisemat soovi esitada vastustaja vastu nõue materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks. 6. Riigikohtu halduskolleegiumi on asunud 15.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 seisukohale, et nii
lg 31 p 5,
lg 3 p 1 kui ka
lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes
§-st 7.
lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Eelviidatud 15.05.2008 määruses on halduskolleegium sedastanud, et haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Kõrgeim kohus on varem ka tõdenud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. 2 Seega tegemaks kindlaks, et isikul on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, peab kaevatav haldusakt või toiming olema kõigepealt nimetatud isikusse puutuv ja teiseks, selle haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamisest (juriidilise fakti tuvastamisest) peab isikule sündima õiguslik kasu, st tuvastamisnõude rahuldamine peab aitama tal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta/taastada, antud juhul siis väidetavalt kaebajale tekitatud materiaalset ja moraalset kahju hüvitada. 7. Käesoleval juhul ei ole kahtlust, et MTA toimingud 30.08.2006 käskkirja 2550-L väljaandmise ettevalmistamisel, väljaandmisel ja hiljem lähetuse päevarahade väljamaksmisel on kaebuse esitajasse ja tema õigustesse puutuv. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole vaatamata kaebuse käiguta jätmise määruses esitatud küsimustele, mis andis võimaluse kaebust vastavalt täiendada, suutnud teha kohtule selgeks ega vastanud, milline oleks tema oodatav õiguslik kasu tuvastamisnõude võimalikust rahuldamisest. Kaebuses märgitud üldine huvi - õigus heale haldusele ja soov, et MTA „asuks seadusi täitma“, - on avalik huvi, mille kaitseks isik halduskohtusse üldjuhul pöörduda ei saa. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud toimingute õiguspärasust kontrolliks ning nende õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda kolm aastat pärast vaidlustatud toimingute sooritamist, ei ole aga põhjendatud huviks
mõttes. Ka pelgalt isiku huvi saada teada, kas kaebajale suunatud tegevus oli meelevaldne ja sellisena õigusvastane, ei ole käsitatav põhjendatud huvina
lg 1 mõttes, mistõttu sel põhjusel tuvastamisnõude esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebaja on märkinud põhjendatud huviks soovi taotleda edaspidi vastustajalt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist. Kaebuse ja selle täienduse pinnalt on ilmselge, et vastustaja vaidlustatud tegevusega kaebajale materiaalset ega ka moraalset kahju tekitatud ei saa olla ning niisugune võimalik nõue jääks ilmselgelt rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS ) § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Kaebaja ei ole niisuguse ega ka muu kahju tekkimist kohtule tõendanud ega isegi mitte veenvalt selgitanud. Ei nähtu ja kaebaja ka ise ei väida, et talle oleks lähetuse päevarahad väljamaksmata jäänud või valesti välja makstud. Käskkirja teatavakstegemise ja päevarahade väljamaksmise võimaliku hilinemise vaidlustamiseks oli kaebajal õigus pärast käskkirjaga tutvumist esitada kaebus 30 päeva jooksul (ATS § 160 lg 1), millele on kaebaja tähelepanu juhitud juba 11.09.2009 kohtumääruses. Seega ei nähtu, milles seisnes ja mis põhjustas kaebajale suuri üleelamisi, ajakadu ja materiaalseid väljaminekuid. Järelikult ei ole antud juhul põhjendatud huvina käsitletav kaebaja soov esitada hiljem kahjunõue, kuna selle realiseerimine on ebatõenäoline, sest kahju, mille hüvitamist kaebaja võiks taotleda ei saa olla tekkinud. Aga isegi, kui kaebaja kahjuhüvitamise menetluses suudaks tõendada kahju olemasolu, siis selle väljamõistmine on ebareaalne (kasvõi seetõttu, et kaebaja ei ole kasutanud õigeaegselt esmaseid õiguskaitsevahendeid ning kahjunõude esitamise 3aastane tähtaeg on praeguseks möödunud). Kohus on juba korduvalt selgitanud, et tuvastamine, mis on sisuliselt fakti konstateerimine, ei too iseenesest kaasa vastustajale mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi. Kahjunõude hilisem esitamine on käsitletav põhjendatud huvina siis, kui kahju on võimalik reaalselt hüvitada. 19.03.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-11-02 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid, kuid sellekohast põhjendatud huvi ei ole kaebaja samuti välja toonud, rääkimata asjaolust, et ka preventiivsel eesmärgil 3 tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Kohus saab põhjendatud huvi üksnes kaebuse põhjal välja selgitada, mitte aga seda ise tuletada ega välja mõelda. Et kaebuse esitaja ei ole toonud esile oma kohtulikult kaitstavat põhjendatud huvi
lg 1 mõttes, siis leiab kohus, jäädes ka oma varasemate sellekohaste seisukohtade juurde, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kohus märgib, et just kaebuse täpsustusest ilmneb selgelt, et I.T soovib esitada kaebust avalikes huvides, nn MTA korralekutsumiseks, sh kogu kaebajale osaks saanud varasema ebaõigluse tõttu, mitte oma konkreetselt 2006. a väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks. Järelikult tuleb tema kaebus tagastada läbivaatamatult. 8.
lg 4 p 2 sätestab, et kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Hurma Kiviloo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.