Obsah (6)

§ 64§ 430§ 361§ 428§ 168§ 661

2-06-11600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-11600 Tsiviilas

) § 378 lg-st 6, et annab AS-le RK tagasivõtmatu nõusoleku: 2.10.

1. Tallinnas XXX asuva kontor-laohoone (ehitisregistri kood XXX) mõttelise osa üleandmiseks vastavalt käesoleva kompromissi punktile 2.1.; 2.10.
2. mistahes tehingute ja toimingute tegemiseks käesoleva kompromissi punkti 2.
3. järgi AS RK omandisse kuuluva XXX suuruse mõttelise osaga Tallinnas XXX asuvast kontorlaohoonest (ehitisregistri kood XXX). 2.
4. Poolte ja kolmanda isiku menetluskulud Harju Maakohtu tsiviilasjas 206-11600 jäävad vastavad kulud kandnud menetlusosalise enda kanda 3 ning menetlusosalised ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid. 2.
5. Pooled lühendavad kooskõlas

§ 64

lg-ga 2 käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) tööpäevani määruse pooltele kättetoimetamisest. 2.

1. Kompromissleping jõustub ning kompromissis sätestatud õigused ja kohustused ning menetlusosaliste avaldused loetakse siduvaks kohtumääruse jõustumisest, millega kohus käesoleva kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-06-11600 menetlus.
3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse lõpetamise osas (määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-06-11600, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Muus osas ei ole käesolev kohtumäärus kaevatav. MENETLUSE KÄIK Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) esitas 15.05.2006.a Harju Maakohtule hagi AS RK vastu omandiõiguse tunnustamiseks, vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning varalt saadud tulu väljamõistmiseks. 06.11.2006.a täiendas hageja hagiavaldust nõudega 13.08.1996.a sõlmitud asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohus rahuldas 16.01.2007.a määrusega SIL’e taotluse ja lubas tal menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 31.05.2007.a määrusega peatas kohus poolte ühisel taotlusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. 11.11.2009.a esitasid pooled ja kolmas isik kohtule kompromissilepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks. Juhindudes

§ 430

lg-test 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p-st 4, paluvad pooled ja kolmas isik kompromissi kinnitada, kajastada määruses kompromisstingimused ning lõpetada menetluse Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-11600. Menetlusosalised avaldavad, et nad ei soovi kompromissi kinnitamist, kui kohus kas või üht kompromissis sätestatud tingimust ei kinnita. Pooled ja kolmas isik kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning kompromissi alusel tekkivatest õigustest ja kohustustest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada.

§ 361

lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi 4 2-06-11600 kolmanda ja neljanda lõike järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 361

lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse, kuna menetluse peatamiseks olev asjaolu on ära langenud seoses poolte ja kolmanda isiku vahelise kompromissi sõlmimisega.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt

§ 168

g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled ja kolmas isiku kokku leppinud, et poolte ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad vastavad kulud kandnud menetlusosalise enda kanda ning menetlusosalised ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Indrek Parrest kohtunik 5 6