KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1859 Haldusasi E.P kaebus tekitatud moraalse kahju hüvitami

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. Kuna kaebusest ei nähtunud, kes on kaebuse esitajale kahju tekitanud, millest omakorda sõltuvad asjaolud, kas kaebaja on oma kaebeõigust seadusekohaselt realiseerinud ja kes on asjas vastustajaks, siis 04.09.2009 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.
2. 04.09.2009 määruses kohus tõdes: „Kaebusest nähtuvalt on kaebaja kriminaalasjas nr 108-2006 Harju Maakohtu 18.06.2008 kohtuotsusega süüdi mõistetud, Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2008 kohtuotsusega õigeksmõistetud ning järgnevalt samas asjas Harju Maakohtu 31.03.2009 kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonna 17.06.2009 kohtuotsusega õigeks mõistetud. Kaebaja märgib kaebuses, et talle tekitati moraalset kahju ja ta palub välja maksta rahaline hüvitis. Kaebaja on lisanud kaebusele mitmete kohtuotsuste koopiad, samas ei ole kaebaja täpsustanud, kelle poolt ja millal on kaebajale kahju tekitatud ja milles kahju seisneb. Kaebaja nõue on seda arusaamatum, et kriminaalasjas nr 1-08-854, mille raames ta väidetavalt vahistati, süüdi mõisteti ja 9aastase vabadusekaotusega karistati, menetlus on kaebaja sõnul alles pooleli (Riigikohtus) ja kaebaja ise väidab: „ja ma ei hakka seda arutama“. Ometi soovib kaebaja, et kohus hüvitise puhul arvestaks 9aastase vangistusajaga. Seega tuleb kaebajal täpsustada, kes, millega ja millal on väidetava moraalse kahju tekitaja, ning selgitada muid kahju tekitamise asjaolusid.“ Kohus juhtis tähelepanu, et kaebusest ei nähtu, kas E.P on kahju hüvitamiseks enne kohtu poole pöördumist ka mõne teise organi/ametiasutuse poole pöördunud, ning selgitas kaebajale ühtlasi avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamise korda ja aluseid riigivastutuse seaduse ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi. Kohus leidis määruses: „Kuna kaebusest ei nähtu, millal ja kelle poolt ning millise haldusakti või toiminguga on kaebajale kahju tekitatud, samuti ei ole märgitud, milles kahju seisneb, siis ei saa kohus kontrollida, kas esitatud kaebus on praegu üldse halduskohtus menetletav, kas kaebus vastab

nõuetele ja seda, kas kaebaja on seaduses ettenähtud korras ja õigeaegselt halduskohtu poole kaebusega pöördunud. Seega tuleb kaebajal kaebust vastavalt täiendada ning esitada asjakohased dokumendid (näit pöördumine kahju hüvitamise nõudega Justiitsministeeriumi poole ja sealt keelduva vastuse saamine jms. Samuti tuleb kaebajal määratleda kahjusumma suurus ja selgitada selle kujunemise aluseid, v.a alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju korral, sest sellisel juhul on hüvitise arvestamise kord kindlaks määratud AVVKHS-is.“ Seoses kaebaja taotlusega tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks märkis kohus, et kuna kohus võib vabastada kaebaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest kaebaja maksejõuetuse korral (

§ 91

lg 1) ja maksejõuetuse tõendamise koormus lasub taotluse esitajal, siis tuleb kaebajal esitada kohtule sellekohased tõendid, sh kaebaja vangla isikukonto väljavõte.

1. Väljastusteatest nähtuvalt on E.P saanud kohtumääruse kätte 08.09.
2. Seega möödus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kaebajale antud 15päevane tähtaeg 23.09.
3. Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani vastanud, kaebuse olulised puudused, millele kohus oli osundanud, on kõrvaldamata. Seega ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik ja see tuleb tagastada kaebuse esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest on teda hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 2