sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et hüvitatakse menetlusosalist esindanud esindaja kulud. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on kandnud kulusid seoses esindamisega käesolevas tsiviilasjas. Peale selle on hageja arvates arvetest nähtuvad õigusabikulud ebamõistlikult suured.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Maksekorraldused ( tl 106, 175) tõendavad, et AS Cista vastuhagi esitamisel on tasutud 14.12.2007.a. riigilõivu 2250 krooni ja AS Cista vastuapellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 2250 krooni. Seega tuleb hagejalt AS-lt Estplant menetluskuluna AS Cista kasuks viimase poolt maakohtus ja ringkonnakohtus kantud riigilõivud kokku 4500 krooni välja mõista. 2
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et kõik avaldused on kohtule esitanud AS Cista lepinguline esindaja Advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaat Leonid Tolstov, kes esindas AS-i Cista ka kohtuistungitel. Kohus ei nõustu AS Estplant esindaja seisukohaga, et esitatud arved õigusabi eest tasumise kohta ei tõenda
lg 1 mõttes AS-i Cista poolt lepingulise esindaja kulude kandmist käesolevas tsiviilasjas. Arvete kuupäevad ja arvetel olevad selgitused võimaldavad kohtu arvates küllaldaselt seostada osutatud õigusabi esindamisega käesolevas tsiviilasjas. Arved on esitatud perioodil, kus kohtumenetlus oli käimas. Kohtule ei ole teada, et peale käesoleva vaidluse oleks poolte vahel olnud veel ka mõni teine vaidlus ( kohtus või kohtuväliselt) ja sellisele vaidlusele pole ka hageja ise viidanud. Seetõttu puudub kohtul igasugune alus arvata, et osutatud õigusabi pole seotud kostja esindamisega käesolevas tsiviilasjas.
lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 900 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 240 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind lähtudes hagis ja vastuhagis esitatud nõuete suurusest on kokku 810 602,20 krooni. Seega jääb kostja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Arvestades poolte poolt esile toodud asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi ning esitatud tõendeid on käesolev tsiviilasi kohtu hinnangul olnud keskmisest veidi enama keerukusega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on AS Cista lepinguline esindaja koostanud hagi vastuse, vastuhagi, osalenud eel- ja kohtuistungil esimese astme kohtus, koostanud vastuapellatsioonkaebuse ja osalenud kohtuistungil ringkonnakohtus, esitanud kassatsioonkaebuse vastuse. Seega on lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu olnud kohtu 3
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas ületab 3000 krooni, saab seda vaidlustada
65.-ndas peatükis ettenähtud korras. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.