lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Harju Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega mõisteti kostja süüdi ja karistati 5 aasta 6 kuu vangistusega. xx.xx.xxxx Rapla Maakohtu määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe, et kostja tasub elatist hageja kasuks laste ülalpidamiseks 1000.- kr kuus.
lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja, kandes pikaajalist vangistust, ei ole võimeline temast mitteolenevatel põhjustel tasuma elatist seaduses sätestatud määras. Töö saamine ei sõltu kostjast. Kostja arvelduskontolt nähtub, et tema töötasu suurus on ca 1200-2000.- kr. Seega on kostja vangistuses olles võimeline tasuma elatist suuruses, milles pooled on kokku leppinud 1998.a ja kohus kinnitanud oma määrusega. Kohus leiab, et ei ole õiglane panna kostjale kohustusi, mida ta ei ole temast mitteolenevatel põhjustel võimeline täitma. Kostja on võimeline täitma xx.xx.xxxx Rapla Maakohtu määrusega pandud kohustust. Seega kuulub hageja hagi jätmisele rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.