3-09-1532/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2009, Jõhvi 3-09-1532 AS Vestman Varahaldur kaebus Tapa Vallavolikogu 11.06.2009 otsuse nr. 200 tühistamiseks
2. oktoober 2009 AS Vestman Varahaldus esindaja Nele Laidvee ning Tapa valla esindaja Kadri Jõgi ja nõustaja Teet Koitjärv Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tühistada Tapa Vallavolikogu 11.06.2009 otsus nr.
3. 3.Mõista Tapa vallalt AS Vestman Varahaldus kasuks menetluskuluna välja 25 897,60 krooni (kakskümmend viis tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse krooni ja 60 senti). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.06.2009 võeti Tapa Vallavolikogus vastu otsus nr. 200 (tl 7), millega keelduti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja maapõueseaduse § 14 lg 2 viidates andmast AS Vestman Varahaldus nõusolekut geoloogilise uuringu teostamiseks Tapa vallas Raudla külas paiknevas Maleva V uuringuruumis. 16.07.2009 esitas AS Vestman Varahaldus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 2-4), palus Tapa Vallavolikogu 11.06.2009 otsus nr. 200 tühistada ja leidis, et Tapa Vallavolikogu on kunstlikult otsitud ja asjakohatute põhjendustega kuritarvitanud oma diskretsiooniõigust. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et uuringuruumi teenindusmaa määramisel on arvestatud Järnijõe piiranguvööndiga, maastikukaitsealal kehtiv režiim ei laiene naaberaladele, geoloogiliste uuringu eesmärgiks on maavara otsing ja selle kulud kannab taotleja ning maakonna teemaplaneering on 1 pelgalt soovitusliku iseloomuga ega sisalda piiranguid eraomandis oleva kinnistu kasutamiseks. Veel väitis kaebaja, et vaidlustatud otsus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sama paikkonna Maleva III ja IV uuringuruumides on antud OÜ Raufarm nõusolek geoloogiliseks uuringuks. Tapa valla kirjalikus seletuses (tl. 26-28) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati uuringu- ja kaevandamislubade taotluste lahendamisel Tapa vallas arvestatavaid asjaolusid. Seejuures märgiti, et maateaduslikult lähestikku asuvate ja olemuselt ühise terviku moodustavate üksikjuhtumite menetlemisel rakendatakse ruumilise planeerimise põhimõtet ja väideti, et kaebaja kinnistu jääb arheoloogiamälestiseks olevat Jäneda Linnamäge, Kõrvemaa maastikukaitseala ning Kõrvemaa linnuala Maleva karjäärist ja tulevasest kaevandusalast eraldavasse puhvertsooni, see ei moodusta võimaliku tulevase kaevandusalaga ühtset tervikut ja planeeringulisest vaatenurgast on selle olukord OÜ Raufarm kinnistuga võrreldes oluliselt erinev. Veel märgiti ära, et vaidlusalast uuringuruumi läbivad ainuke ligipääsutee praegusele Maleva karjäärile ja Eesti Energia põhivõrgu kõrgepingeliin ja selle suhteliselt suurele alale jäävad endised kaitsemetsad metsad ning lisati, et kuivõrd uuringuloa taotluse ainukeseks eesmärgiks saab olla maavaravarude kaevandamiseks ja kasutamiseks andmete kogumine, on otsuse tegemisel arvestatud kaevandamise võimalikkusega, sest uuringuteks tehtud investeeringud võivad tekitada õigustatud ootusi. 09.10.2009 edastatud täienduses (tl. 37-38) esitas kaebaja vastuväited vastustaja seletustele ja märkis Riigikohtu lahenditele viidates, et haldusakt peab sisaldama kõiki põhjendusi ning hiljem esitatu ei oma selle seaduslikkuse ja kontrollitavuse seisukohalt õiguslikku tähendust. Kohtuistungil jäid AS Vestman Varahaldus ja Tapa valla esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Nele Laidvee esitas kokku 25 897,60 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ega andnud rohkem täiendavaid selgitusi. Kadri Jõgi esitas 28 560 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude, pidas otsuse põhjendusi piisavateks ning väitis, et kui uuringu load väljastataks kõigile taotlejatele, tekiks üldplaneeringu kehtestamisega raskusi. Teet Koitjärv rõhutas valla põhimõtet lähtuda tervikust ning väitis, et nad ei näe vaidlusalusel maaüksusel muud tegevust, kui metsaseaduses ette nähtud. KOHTU PÕHJENDUSED Maavarade uurimist reguleerib maapõueseadus. Käesoleva kohtuvaidluse põhjuseks olev Tapa Vallavolikogu otsus (tl. 7) tugineb selle seaduse § 14 lg 2, milles on kehtestatud, et geoloogilise uuringu loa andja peab vastava taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu saatma arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes teatab oma arvamuse kirjalikult. Maapõueseaduse § 20 lg 1 p 9 kohaselt tuleb geoloogilise uuringu loa andmisest keelduda, kui kohalik omavalitsus pole selle andmisega nõustunud. Seega riivab nõusoleku mitteandmine otseselt vastava taotluse esitanud isiku huve. Veel on otsuses tuginetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, kus on kehtestatud volikogu õigus otsustada seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi. Maapõueseaduses ei ole kehtestatud täpsemat korda selleks, kuidas kohalik omavalitsus uuringuloa taotluse kohta antavat arvamust menetlema peab ja seega kuuluvad selle seaduse § 1 lg 3 kohaselt rakendamisele haldusmenetluse seaduse sätted. Kuna uuringuloa kohta arvamuse andmisel saab valida kahe erineva otsustuse vahel, on tegemist kaalutlusõiguse kohaldamisega. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka õiguse üldiste põhimõtetega ja kaaluma põhjendatud huve. Sama seaduse § 6 § 40 lg 1 ja 2 ja aga panevad haldusorganile kohustuse välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, koguda vajaduse korral tõendeid ka oma algatusel ning anda menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eriti oluline on ärakuulamine niisuguse haldusakti või toimingu puhul, mis võib menetlusosalise õigusi kahjustada. Tapa valla kirjaliku seletuse juurde esitatud e-kirja 2 kohaselt tahtis AS Vestman Varahaldus plaanitavaid geoloogilisi uuringuid tutvustada ja soovis broneerida selleks aega, kuid kohtumist ei peetud vajalikuks (tl. 30). Kohtuistungil möönis Teet Koitjärv, et kaebajaga toimuski ainult see elektrooniline kirjavahetus ja volikogu istungile teda ei kutsutud (tl. 58-59). Haldusmenetluse seadustiku § 56 lg 1, 2 ja 3 kehtestatu kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning sisaldama lisaks haldusakti andmise faktilistele ja õiguslikele alustele ka kõiki neid kaalutlusi, millest haldusorgan otsustamisel lähtus. Vaidlusaluse otsuse väidetesse on küll märgitud kaks kinnistu asukohast tulenevat asjaolu ja osundatud kulutuste tarbetusele põhjusel, et ka kaevandamisloa andmist ei peeta võimalikuks, kuid puuduvad vähimadki viited sellele, mida täpselt, kuidas ja kas üldse seejuures kaaluti. Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 6 kohaselt tuleb kohtul kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kontrollida diskretsiooni piiride ja eesmärgi järgimist ning vastavust võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja muudele üldtunnustatud põhimõtetele. See on võimalik vaid siis, kui haldusaktis on kõik asjakohased põhjendused ja kaalutlused olemas. Haldusakt, milles need puuduvad, ei ole adressaadile arusaadav ega võimalda ka kohtul oma kontrolliõigust teostada. Kaebuse kohta advokaadi poolt antud seletuses (tl. 26-28) on lisaks otsuses märgitule ära toodud veel rida põhjendusi selle kohta, miks pole uuringuloa andmine AS Vestman Varahaldus võimalik. Selline tagantjärele põhjendamine aga ei muuda vaidlustatud otsust õiguspäraseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 p 1 ja § 40 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu istungi vormis töötav kollektiivne esinduskogu. Seega ei saa selle organi otsuse põhjendusi hiljem enam täiendada niisuguste asjaoludega, mida istungil üldse ei arutatud ega kaalutud. Eeltoodust nähtub, et Tapa Vallavolikogu on vaidlusaluse otsuse langetamisel jätnud kaebaja ära kuulamata ning oma otsustust põhjendavad kaalutused esitamata. Need rikkumised on sellised, mis võisid kaasa tuua vale otsustuse. Seepärast tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada ja Tapa Vallavolikogu 11.06.2009 otsus nr. 200 tühistada. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt hüvitamisele ka kaebaja poolt tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl. 6) ja 25 647,60 krooni suurune õigusabi kulu (tl. 54-56). Raili Randlane Kohtunik 3