2-09-23174/23

(5)ASJAOLUD Illuka vald (Illuka Vallavalitsuse kaudu) esitas 20.mail 2009 Viru Maakohtule avalduse M.H.ilt vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste A.H.i, M.H.i ja K.H.i suhtes. Avalduse kohaselt on M.H. üksikema, kes on laste sünnist alates olnud Illuka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku järelevalve all. M.H. elab koos oma laste ja emaga majas, mille nad augustis 2001 maha müüsid ja milles nad tohivad elada kuni M.H.i ema E. P. surmani. Maja on vana ja väga viletsas olukorras, sooja ei pea. Pere kasutab elamiseks peamiselt kööki, kus nad magavad voodis, põrandal, vankris. Vallavalitsuse poolt lastele antud narivoodi lõigati pooleks, seal saab magada ainult üks laps, kuid see voodi ei mahu kööki. Kõige pisem laps magab vankris, keskmine poiss pulgavoodis ning Anton koos vanaemaga kitsukesel diivanil. Kodu ei koristata, pidevalt vedelevad igal pool mustad nõud, riided, kaltsud, praht, põrandat pole kunagi pestud. Voodipesu enamasti ei kasutata, pesu pestakse harva. Kaev on kasutuskõlbmatu juba aastaid, vett tuuakse naabrite juurest. A. hakkas käesoleva aasta veebruarist käima Kurtna Lastepäevakeskuses, kuid emal puudub järjepidevus teda sinna viia. M. on kodukülastuste ajal viibinud peaaegu alati pulgavoodis, Kaarel elab ja magab vankris. Lapsi ei pesta piisavalt sageli. Ema ei vii oma lapsi õigeaegselt kaitsesüstimistele ega määratud vastuvõtule või arstlikku kontrolli, lükates visiite edasi laste väidetava haigestumise tõttu. Perearsti hinnangul vajab M. massaaži ja füsioterapeudi abi, mida ema ei ole vaatamata lubadustele lapsele võimaldanud. Samuti on M. saanud kaitsesüstimised hilinemisega. K. sündis alakaalulisena, talle oli määratud spetsiaalne toidusegu. 19.05.2009 kodukülastuse käigus selgus, et laps on tugevas alakaalus ning vajab kohest haiglaravi. Laps suunati Puru Haigla Lasteosakonda. Oktoobrist kuni detsembrini 2007 oli M.H.ile määratud tugiisik. Koostöö tugiisikuga ei sujunud, kuna M.H. ei täida oma lubadusi. Tugiisiku iseloomustuse kohaselt valetab M. kontrollimatult, kuritarvitab alkoholi, on pidevalt kodunt ära, jättes oma lapsed eaka ema hoolde, kes samuti aegajalt alkoholi tarbib. 2009 märtsis pakuti M.H.ile võimalust kolida majast korterisse. Korter on lastepäevakeskuse lähedal, seal on sees vesi ja mööbel. Puudutatud isik keeldus korterist, tuues põhjenduseks, et tema ema ei taha majast ära kolida ning tema ei taha ema üksi jätta. Avaldaja leiab, et M.H. ei ole taganud oma lastele eakohaste põhivajaduste rahuldamist, s.o. eakohast toitu ja tegevust, kiindumussuhete arenemist, arengut ja turvalisust. Avaldaja palub laste huvidest lähtudes ära võtta M.H.ilt M.H.i ja K.H.i suhtes. vanema õigused alaealiste laste A.H.i, Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik kirjalikku seisukohta avalduse suhtes ei esitanud. Kohus kuulas M.H.i 02.11.2009 isiklikult ära. Puudutatud isik selgitas, et ta ei tahaks, et lapsed ära võetaks. Ühte poistest Antonit tagaks ta tagasi. Hiljem võtaks teised ka. Elamistingimused laste kasvatamiseks tal puudusid, vesi tuli tuppa tuua. Kui vallast käidi, siis teda kodus ei olnud, kuna tal tuli oma asju ajada. Alkoholi tarbib ta väga vähe. Praegu elab ta Luunjate juures, seal oleks võimalik lapsi kasvatada. Kohtuistung 2

(5)Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust, selgitades, et M.H. pole kunagi tunnistanud, et ta tarvitab alkoholi, kuid kodukülastuse ajal on tal olnud joobe tunnused. Laste vastu ta huvi tundnud ei ole. Vanaema tahaks kasvatada vanemat last. Puudutatud isik on ise samas olukorras kasvanud, selle tõttu ta ei oskagi lapsi kasvatada. Ta puudub selleks motivatsioon. Ta oli päevade kaupa kodunt ära. Puudutatud isik M.H. kohtuistungile ei ilmunud. Alaealiste laste esindaja toetas avaldust, selgitades, et vanem ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel. Lapsed on alates maikuust lastekodus, kuid ema pole midagi teinud, et nendega kohtuda. Tõendatud on, et puudutatud isik ei täida oma vanema kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et A.H. on sündinud 22.jaanuaril 2005 (tl.5), M.H. on sündinud 02.septembril 2006 (tl 6) ning K.H. on sündinud 03.märtsil 2009 (tl 7). Laste emana on sünnitunnistustele märgitud M. H., lapsed on vallaslapsed. Avaldaja Illuka vald (Illuka Vallavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks M.H.ilt alaealiste laste A.H.i, M.H.i ja K.H.i suhtes, kuna vanem ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi ja on seadnud ohtu oma laste turvalisuse, elu ja tervise (tl 1-4). Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. SHS § 25 lg 1 kohaselt võib lapse sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. PkS § 54 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seega on nii SHS § 25 lg 1 kui PKS § 54 lg 1 kohaselt esmaseks eelduseks vanemalt lapse äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmisega see, et puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel on sellised, mis ohustavad lapse elu, tervist või arengut. Ühiskond tervikuna on huvitatud laste nõuetekohasest kasvatamisest. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina vanema õiguste 3

(5)äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 9-20,53, 29) on piisavalt tõendatud, et M.H. ei saa hakkama laste kasvatamisega, kuna ta ei suuda tagada lastele vajalikke elementaarseidki elamisja kasvamistingimusi ning ei hoolitseda laste heaolu ja turvalisuse eest. Samuti on puudutatud isik seadnud ohtu laste, eelkõige 03.03.2009 sündinud poja K., elu ja tervise. SHM Medicor OÜ kirjast (tl 53) nähtub, et K. oli eluohtlikus seisundis oma väikese kaalu (700 gr) tõttu, olles kaotanud kaalust -2570 gr. Kohus ei tuvastanud mõjuvate põhjuste, mis takistasid puudutatud isikul laste kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmist, olemasolu. Asja materjalidest (tl 11-14, 21-31) nähtuvalt on Illuka vald kasutusele võtnud M.H.i ja laste suhtes enne vanema õiguste avalduse kohtusse esitamist muid abinõusid. Puudutatud isikut ja tema lapsi on aidatud riiete, lastetoidu ning pampersite jms, antud soovitusi laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ning oma igapäevaelu korraldamiseks. Osutatud tugiteenused ega abi ei ole osutunud küllaldaseks, kuna M.H.i vanemlikud oskused on puudulikud ja tal puudub tahe täita oma vanema kohustusi nõuetekohaselt. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Illuka vald Illuka Vallavalitsuse kaudu, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega. TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Puudutatud isik M.H. võttis õigeks et tema elukohas tingimused laste kasvatamiseks puudusid. Kui vallast käidi, polnud teda kodus, kuna tal oli vaja oma asju ajada. Alkoholi tarbib ta vähe. Ta ei tahaks, et lapsed ära võtaks. Ta tahaks tagasi Antonit, hiljem võtaks teised ka. TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus alaealisi A.H.i, M.H.i ja K. H. ära ei kuulanud, kuna lapsed on vastavalt 4-aastane, 3aastane ja 8-kuune. Kohus määras alaealistele lastele riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i, kelle arvamuse kohaselt on laste emalt vanema õiguste äravõtmine laste huvides. Arvestades, et M.H. ei ole võimeline lapsi kasvatama ning ei ole suuteline looma laste arenguks ja kasvatamiseks normaalseid tingimusi, leiab kohus laste huvidest lähtudes, et laste elule ja tervisele on ohtlik jätta neid vanema juurde ning puudutatud isikult laste suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. 4

(5)PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub. Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 54, 58, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5