2-09-30267/15

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-30267 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A.M. avaldus lapse elukoha ja suhtlemiskorra määramise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a Menetlusosalised Avaldaja: A.M. (IK xxx; elukoht: xxx) Avaldaja esindaja: M. K., volikirja alusel Puudutatud isik: K.K. (IK 48802170021; elukoht: Hane 6, Tallinn) Avinurme Vallavalitsus Puudutatud isik (eestkosteasutus): Puudutatud isik (eestkosteasutus): Tallinna Linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsus) RESOLUTSIOON
5. A.M. avaldus rahuldada.
6. Määrata alaealise lapse J.M.i (sündinud xxx. a, IK xxx) elukohaks lapse isa A.M. (IK xxx) igakordne elukohta.
7. Määrata K.K.`i (IK xxx) suhtlemiskord alaealise lapse J.M.i`ga järgmiselt: K.K.`il on õigus kohtuda oma pojaga J.M.i`ga üks kord kalendrikuus nädalavahetusel A.M.`i elukohas.
8. Lapse vanemate omavahelisel kokkuleppel võib punktis 3 määratud suhtlemiskorda muuta. 1 EDASIKAEBE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. AVALDUS
9. A.M. ja K.K.`i kooselust on sündinud laps: poeg J.M.i 24.06.
10. a, käesoleval ajal
11. aastane.
12. Avaldaja A.M. esitas 25.06.
13. a kohtule avalduse lapse elukoha ja puudutatud isiku K.K.`i lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja märgib, et lapse vanemate kooselu lõppes
14. aasta novembris, kui lapse ema lahkus kodust ja jättis lapse avaldaja kasvatada. Laps elab koos avaldajaga avaldaja vanemate majas, lapsel on koht Avinurme lasteaias. Avaldaja tööloleku aegadel hoiab last vanaema. Kuigi avaldaja ja puudutatud isik leppisid peale lahkuminekut kokku, et laps jääb isa juurde elama, on puudutatud isik hiljem teatanud, et soovib last enda juurde Tallinnasse viia. Samas ei ole ema lapsest eriti huvitatud – helistab korra kuus, alates
15. a novembrist kuni
16. a juunini on külastanud last ainult kolmel korral (viimati
17. a veebruaris). Avaldajale teadaolevalt K.K. tööl ei käi ning vahetab pidevalt elukaaslasi ja elukohti. Avaldaja leiab, et lapsel on tema juures turvaline elukeskkond. Avaldaja ei keela lapse emal lapsega suhtlemast, kuid leiab, et lapse huvides ei oleks olukord, kus ema võtab lapse viimasele harjumuspärasest keskkonnast, samuti on laps emast võõrdunud. AVINURME VALLAVALITSUSE ARVAMUS
18. Avinurme Vallavalitsuse arvamuse kohaselt (tl 22) on lapse isa ja lapse vanaema saanud kenasti hakkama Janeki kasvatamisega, vallavalitsus on A.M. ja tema poja Janeki elu-oluga kursis ning leiab, et on õige, kui poeg elab koos isaga. MUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUSE ARVAMUS
19. Mustamäe Linnaosa Valitsuse esitas kohtule arvamuse 05.08.
20. a (tl 31-32). Eestkosteasutus vestles lapse emaga telefoni teel. K.K. teatas, et ta ei ela enam Akadeemia tee 16-45, vaid elab koos uue elukaaslase M. H.`iga Tallinnas Kristiine linnaosas Hane tänaval. K.K. kinnitas, et ta on kursis lapsesse puutuva kohtuvaidlusega, omapoolset seisukohta ei osanud avaldada ning teatas, et võtab ühendust lapse isaga. Lapse elukorralduse osas (kas laps jääb isa juurde või mitte) ei olnud K.K.`il mingeid mõtteid. Eestkosteasutus leidis, et laps peaks jääma isa juurde ning lapse ema suhtlemine lapsega tuleks korraldada lapse huvidest lähtuvalt, silmas pidades ka lapse vanust ja ema tegeliku huvi lapsega suhelda. KOHTUISTUNG 2
21. Avaldaja selgitas kohtuistungil 27.10.
22. a, et lapse ema külastas last viimati
23. aasta veebruaris. K.K. ei tulnud last vaatama ka J. sünnipäeval (
24. juunil) Lapse ema on helistanud ning teatanud, et ta ei saa last vaatama tulla, kuna tal on probleeme politseiga. Lapse ema on last ka enda juurde 2-ks päevaks küsinud, kuid avaldaja on keeldunud, kuna ta ei tea, kus lapse ema elab.
25. Puudutatud isik K.K. kohtuistungile ei ilmunud. K.K. ei esitanud kohtule ka oma seisukohti avalduse suhtes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
26. Kuulanud ära avaldaja seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
27. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
28. 23.10.
29. a on K.K. esitanud Lasnamäe Linnaosa Valituse sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse (tl 11), milles on kinnitanud, et jõudis lapse isaga (A.M.`ga) kokkuleppele, et laps jääb isa juurde Avinurmesse elama, lapsel on isaga koos parem ning K.K. on nõus, et peretoetused ja vanemahüvitis vormistatakse lapse isa nimele.
30. Avinurme Vallavalitsus eestkosteasutusena on arvamusel, et avaldaja saab lapse kasvatamisega hakkama ning lapse elukohaks tuleks määrata lapse isa elukoht. Samal arvamusel on ka Tallinna Linnavalitsus (Mustamäe Linnaosa Valitsus).
31. Asjas ei ole tuvastatud, et A.M. teeks lapse emale K.K.i`le takistusi, kui viimane sooviks lapsega suhelda. Lapse ja ema kohtumised on olnud harvad ning selle põhjuseks on kohtu arvates eelkõige lapse ema passiivsus ja vähene huvi lapse elukäigu vastu.
32. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on 2 aastat ja 4 kuud vana. Lapse ema lahkus kodust ajal, kui laps oli 1 aasta 5 kuune, viimati toimus lapse kohtumine emaga 8 kuud tagasi. Kohtule ei ole teada, millised on lapse ema elamistingimused Tallinnas ning miks lapse ema ei näita üles aktiivsust oma lapsega suhtlemisel ning kohtumisel. Seetõttu on käesoleval ajal põhjendatud ka avaldaja poolt pakutud ema ja lapse suhtlemise kord, üks kord kuus lapse isa elukohas.
33. Kohus märgib lapse vanematele, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata puudutatud isiku õigust lapsega suhelda. Kohtunik 3