2-08-62675/14

1 2 – 08 – 62675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „16“oktoobril 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 08 – 62675 Tsiviilasi: J.J. hagi R.J.i (R.E.) vastu abielu lahutamise ning alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.), ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagi hind: 34 575.krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: J.J. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: R.J. (R.E.) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine laps: A.J. (isikukood: xxx, sündinud: xxx.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „28“september 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep ja tõlk, Vaike Hanni ning hageja, J.J.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada J.J. ja R.J.i (R.E.) abielu, mis registreeriti „28“juunil 1999.a. Vene FV, Leningradi Oblasti Slantsõ Munitsipaalrajooni Administratsiooni Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.83. Pärast lahutust jätta J.J. perenimeks – „J.“. Abielust sündinud alaealine laps: A.J. (isikukood: xxx, sündinud: „02“juulil 1999.a.), jätta J.J. kasvatada ja üleval pidada. Ülejäänud osas jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta J.J. enda kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele 2 kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD J.J. ja R.J. (R.E.) elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.3), registreeritud abielus alates „28“juunist 1999.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.4), alaealine laps: A.J. (isikukood: xxx), kes, hagiavalduse kohaselt, oli hageja, J.J., kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, R.J. (R.E.), hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leidis, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna abielulised suhted lõppesid J.J. ja R.J.´i (R.E.) vahel 2008.a. mais – juunis. Perekonna purunemise põhjuseks oli asjaolu, et R.J. (R.E.) ei töötanud, kuritarvitas alkohoolseid jooke ning alkoholijoobe seisundis oli J.J. suhtes vägivaldne. J.J. palus hagiavalduses abielu lahutada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „J.“, abielust sündinud alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx), palus J.J. jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus J.J. alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks R.J.´ilt (R.E.) välja mõista elatusraha, suurusega 2 175.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „26“septembrist 2008.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, R.J. (R.E.), kirjalikku vastust hagile kohtule vabatahtlikult ei esitanud, mille tõttu tegi Viru Maakohus 23.veebruari 2009.a. määrusega (tl.34-35) ülesandeks rahvusvahelise õigusabi korras Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule kuulata kohtuliku erinõude korras J.J. poolt esitatud hagis üle kostja, R.J. (R.E.). Viru Maakohtusse saabunud 16.juunil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt (tl.47-48) kuulati Leningradi Oblasti Slantsõ Linnakohtu poolt üle kostja, R.J. (R.E.), kes avaldas hagi kohta kohtuistungil järgmist: R.J. (R.E.) tunnistab hagi ja on abielu lahutamisega nõus, alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx), soovib jätta lapse ema: J.J., kasvatada ja üleval pidada. Elatusraha maksmise kohta avaldas R.J. (R.E.), et ta on hetkel arvel töötuna ning ei oma iseseisvat sissetulekut. R.J. (R.E.) lakkas töötamast 2008.a. sügisest, kui lahkus Eesti Vabariigist praegusesse elukohta. Eesti Vabariigis elas R.J. (R.E.) kui Vene FV kodanik elamisloa alusel. Eesti Vabariigi elamisloast on 3 R.J. (R.E.) käesolevaks hetkeks loobunud. Kodukohas ei ole R.J. (R.E.) kuni käesoleva hetkeni tööd leidnud. Kohtukulud soovib R.J. (R.E.) panna hageja, J.J., kanda, kuna J.J. andis kohtusse sisse hagiavalduse. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, J.J., palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealise lapse, A.J. (isikukood: xxx), palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „J.“. Hageja selgitas kohtule, et tema ja R.J.´i (R.E.) abielu sõlmiti 28.juunil 1999.a. Venemaal. J.J. ja R.J. (R.E.) tundsid teineteist lapsepõlvest alates. J.J. vanaema elas samas külas, kus elas R.J.´gi (R.E.). J.J. taotles R.J.´ile (R.E.) elamisluba Eestis selleks, et perekond saaks koos elada. R.J. (R.E.) tuligi elama Eestisse ja asus tööle, kuid alkoholiprobleemi tõttu kaotas mitmel korral töö ning jäigi lõpuks oma alkoholiprobleemi tõttu tööta. R.J. (R.E.) lubas mitmel korral J.J.´le alkohoolsete jookide kuritarvitamisest loobuda, kuid ei pidanud oma lubadust. Alkoholijoobe seisundis läks R.J. (R.E.) kurjaks ning hakkas skandaalitsema. 01.juulist 2008.a. lahkus R.J. (R.E.) Eestist kodumaale, millisest ajast lõppesidki abikaasade vahel abielulised suhted. J.J. esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku avalduse 28.septembrist 2009.a., milles loobus täielikult oma elatise nõudest R.J.´i (R.E.) vastu. Hagist loobumist põhistab J.J. asjaoluga, et R.J. (R.E.) elab Venemaal ning on seal registreeritud töötuna. J.J. asus avalduses seisukohale, et alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu ei suuda R.J. (R.E.) leida oma kodumaal kunagi tööd, mille tõttu ei ole elatise nõudel praktilist väärtust. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega 26.septembrist 2008.a. (tl.2) riigilõivu tasumise kohta. J.J. ja R.E.´i (R.E.) abielutunnistuse originaaliga (tl.3). Fotoärakirjaga alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx), sünnitunnistusest (tl.4). J.J. elukohatõendiga nr.36 24.septembrist 2008.a. (tl.5), mille kohaselt elab alaealine laps: A.J. (isikukood: xxx), J.J. juures ja ülalpidamisel. Osaühing Tremela tõendiga 25.septembrist 2008.a. (tl.6) J.J. palga kohta. Fotoärakirjaga J.J. passist (tl.7). Viru Maakohtu 29.septembri 2008.a. määrusega (tl.8). J.J. avaldusega kohtule (tl.16) seoses elukoha muutumisega. Vandetõlk Irina Slugina poolt tõlgitud hagimaterjalide tõlgetega vene keelde (tl.17-26). Viru Maakohtu 09.oktoobri 2008.a. määruse tõlkega vene keelde (tl.27-28). Viru Maakohtu 23.veebruari 2009.a. määrusega (tl.34-35). Viru Maakohtu rahvusvahelise õigusabi taotlusega Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule (tl.38-43). Rahvusvahelise õigusabi taotluse täitmiseks saadetud R.J.´i (R.E.) ülekuulamise protokolliga (tl.45-48). J.J. poolt kohtule esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega 4 28.septembrist protokolliga. 2009.a.. 28.septembril 2009.a. toimunud kohtuistungi KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et J.J. hagi R.J.´i (R.E.) vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et J.J. ja R.J.´i (R.E.) abielu jätkamine oli võimatu seoses R.J.´i (R.E.) poolt alkohoolsete jookide kuritarvitamisega J.J. ja R.J.´i (R.E.) kooselu ajal. 5 Kohus luges tõendatuks, et abielu kuulub lahutamisele. Pärast lahutust tuleb jätta J.J. perenimeks – „J.“. Abielust sündinud alaealine laps: A.J. (isikukood: xxx), tuleb jätta J.J. kasvatada ja üleval pidada. Kohus luges tõendatuks, et J.J. ja R.J.´i (R.E.) vahel puudusid varalised vaidlused, aga samuti ka vaidlused abikaasade ühisvara jagamise üle. J.J. ja R.J.´i (R.E.) vahel puudusid vaidlused alaealise lapse: A.J. (isikukood: xxx), kasvatamise üle, aga samuti ka alaealise: A.J. (isikukood: xxx), hooldusõigusega seotud vaidlused. Ülejäänud nõuete osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata, kuna J.J. loobus kohtuistungil elatise nõudest. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta J.J. enda kanda. Johannes Külaots Kohtunik