2-09-19864/10

(5)2-09-19864 Viru Maakohtule 04. mail 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 26.03.1998 sündinud poeg K. D.. Viru Maakohtu 14.04.2000 kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 1000 krooni. Kostja elatist maksnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3000 krooni. Kohtule 05.oktoobril 2009 esitatud hagiavalduse täpsustamise avalduses selgitab hageja, et kuna käesoleval ajal on elatustase piisavalt tõusnud ja lapse vajadused muutunud, oli ta sunnitud esitama elatise suurendamise nõude. Hageja töötab, tema keskmine sissetulek moodustab kuus 8808.24 krooni. See on ilmselgelt poja normaalseks arenguks ebapiisav. Poeg osaleb kunstiringis ja eesti ning inglise keele kursustel. Hageja oli sunnitud ostma lapsele arvuti ja mööbli. Lapse ülapidamiskulud moodustavad kuus keskmiselt 6000 -7000 krooni. Kostja ei toeta last üldse. Hageja leiab, et kui kostjal on mingeid laenukohustusi, siis see ei anna talle õigust maksta elatist PKS § 61 lg 4 sätestatust väiksemas ulatuses. Samuti puuduvad kostjal PKS § 61 lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse või jätta selle välja mõistmata. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: elukohatõend (t.l. 2); Kiviõli Linnavalitsuse korraldus (t.l.3); sünnitunnistus (t.l 4); passide koopiad (t.l. 5,6); palgatõend (t.l. 7); kalkulatsioon (t.l. 29); arved (t.l. 30-34); palgatõend (t.l. 35). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et tema sissetulek on 12 000 krooni, millest ta tasub igakuiselt liisingmakseid summas 3500 krooni ja pangalaenu 6000 krooni. Seega ülejäänud summa saab olla elatise nõudmisel aluseks. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: laenuleping (t.l.36 – 39); Tööturuameti otsus (t.l 40); kindlustusavaldus /poliis (t.l.41-47); laenu tagasimaksegraafik (t.l. 48). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde. Hageja selgitas, et tal ei ole maksedokumente inglise keele ja eesti keele kursuste kohta, kuna õpetajad käivad neil kodus. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma hageja poolt nõutud elatusraha summat, kuna tal on kohustused panga ees. Pangalaenu võttis tema ämm, kuid kuna viimane jäi töötuks, peab kostja käendajana seda maksma. Sel aastal on ta hagejale maksnud 25 000 krooni. Kostja on võimeline maksma elatusraha 1500 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14.aprilli 2000 kohtuotsusega (t.l.17-18) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise lapse Konstantini ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 krooni alates 14.12.1999.a. Alaealine laps elab hagejaga (t.l.2) ja on hageja ülalpidamisel. Hageja on kantud lapse emana ja kostja lapse isana lapse Konstantini sünnitunnistusele (t.l. 4). Kiviõli 2

(5)2-09-19864 Linnavalitsuse 29.novembri 2002 korraldusega nr 384 (t.l.3) on muudetud lapse perekonnanime ning uueks perekonnanimeks on D.. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja palub suurendada Ida-Viru Maakohtu

1. aprilli 2000 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 3000 krooni alates hagiavalduse esitamisest. Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist igakuise elatusrahana 1500 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Arvestades lapse kasvamist ja üldist elukalliduse tõusu, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada igakuist elatusraha kuni summani 3000 krooni kuus, s.o enam, kui PKS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär. Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja palub lapsele elatist 3 000 krooni, kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Hageja esitas kohtule lapse vajaduste põhjendamiseks arvestuse (t.l. 29), mille kohaselt kulub poja ülapidamiseks ühes kuus 6 230 krooni, sh toitlustamine kodus 1500 krooni; riided 1450 krooni, kommunaalmaksed 950 krooni, isikliku hügieeni tarbed 600 krooni, vitamiinid, ravimid 200 krooni; side 250 krooni; muud kulud 450 krooni; eesti keel 250 krooni; inglise keel 150 krooni; kunstiringi külastamine 150 krooni; transpordikulud 350 krooni. Kostja vastuväiteid hageja poolt esitatud lapsele vajalike kulutuste suuruse osas esitanud ei ole. Hageja keskmine kuusissetulek moodustab 9 210 krooni (t.l. 35). Kostja väitel moodustab tema keskmine sissetulek 12 000 krooni (t.l. 15). Kostja oma väite kinnitamiseks tõendeid kohtule ei esitanud. Hageja ülalpidamisvõime on: 4605 krooni (hageja ise ja laps; 9210 : 2). Kostja ülalpidamisvõime on 6000 krooni (kostja ise ja laps; 12 000 : 2). Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse 3

(5)2-09-19864 vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohtuistungil väitis kostja, et igakuise elatusraha suurus, mida ta suudaks elatisena maksta, oleks 1500 krooni. PKS § 61 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühise poja ei ole. Seega puuduvad kostjal PKS § 61 lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingute olemasolu kohta (t.l. 36-48) ning tõendi laenusaaja (kostja ämma) töötuna arvel oleku kohta (t.l. 40) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud lepingutest tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Samuti on kostjal nimetatud lepingute alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Seega leiab kohus, et elatise vähendamine kostja poolt pakutud elatusraha suuruseni 1500 krooni kuus, mis on alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära, ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o alates 2000.aastast ei ole kostja elatusraha maksnud, ning seega tuleb elatusraha välja mõista hagiavalduse esitamisest. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 2000.aastast hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale lapse ülalpidamisel muul viisil varalist abi osutanud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning suurendada Ida-Viru Maakohtu 14.aprilli 2000 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse K.D.i (sündinud:
2. märtsil 1998) 4

(5)2-09-19864 ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates

1. maist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
2. märtsini 2016 igakuine elatusraha 3000 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja tõendid mööbli ja arvuti ostmise ostude kohta (t.l.30-33) jätab kohus analüüsimata, kuna nimetatud ostud on tehtud 2005 ja 2007 aastal ning ei tõenda lapse vajadusi käesoleval ajal. Hagihind Hagi on esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 1000 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 3000 kroonini. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine moodustab 3000 – 1000 = 2000 krooni ühes kuus. Hagihind on seega 9 x 2000 = 18 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 5