§-le 394 ja kohustas teda vastama 14 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostjale 24.09.2009 TsMS §§ 314 ja 327 sätestatud viisil hoiustamisega kätte toimetatud. Kohus leiab, et sellisel viisil on lubatud kostjale menetlusdokumenti kättetoimetamine. Menetlusdokumenti on püütud hagis esitatud aadressile edastada ebaõnnestunult kahel korral. Alates 21.09.2009 hoiustati menetlusdokument Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas.
lg-le 3 loeb kohus dokumendi kätte toimetamise kuupäevaks 24.05.2009, millest alates hakkas kulgema menetlustähtaeg. Kohtu poolt antud tähtpäevaks s.o 14 päeva jooksul alates hagimaterjali kättetoimetamisest ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, mille alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni. PKS § 70 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Menetluskulud Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. 2 Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.